Teema: Selline nimekiri sai siis asjadest, mis on mehe juures juba aastaid häirinud…

Ei näe ka mõtet punnitada. Sedaenam, et mees veel sinust nii palju aastaid vanem-peaks kätel kandma oma noort naist.

Minu mees on samasugune ainult selle vahega, et ta ei anna lubadusi, ta teeb seda, mida ise tahab ja kui mulle ei sobi miski, siis on mul vaba voli lahkuda iga kell…

Aga ma ei lahku, sest lapsed on pisikesed ja ma ei suudaks oma mugavast elust loobuda- mul on ilus kodu ja piisavalt raha, mida masenduse hetkel \”põletada\”. Aga kunagi tulevikus kavatsen elada ilma meheta, mulle sobib nii rohkem. Mulle on hakanud üksindus meeldima.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kas tead, pisikeste laste jaoks on lahutus palju lihtsam kui suuremate laste jaoks.
nii et kas mugav elu või laste jaoks raske lahutus kui nad on juba suuremad?[/tsitaat] Ma tegelikult ei kavatse nii pea lahku minna, sest sisuliselt oleme lahus, mees elab oma elu ja mina oma elu, me oleme koos, sest lastel on siis mingi \”peremudel\”, seekord siis selline, pisut vildakas aga mis teha- elu on selline.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kas tead, pisikeste laste jaoks on lahutus palju lihtsam kui suuremate laste jaoks.
nii et kas mugav elu või laste jaoks raske lahutus kui nad on juba suuremad?[/tsitaat]
Mina küll ei arva et 15-16-17 aastase laste jaoks on lahutus raskem kui 6-7-8 aastase laste jaoks.

Ma ei oska teemaalgatajaleega teistele sarnaseid mõtteid mõlgutavatele naistele muud soovitada, kui et hakake elama koos mehega nii nagu oleksite sisuliselt üksikema. Sh. tehke konkreetseid kokkuleppeid mehega aja osas, mil lapsed on mehe hooldada ja vastutada. Kas peab mainima, et samal ajal olete ise kus iganes – tööl, trennis, kas või ilusalongis. Igatahes mitte kodus. Ja siis nii poole aasta pärast vaadake elu-olu reaalselt üle. Kas oleks lihtsam üksi või siiski koos mehega.

aastaid on häirinud sellised asjad mehe juures ja ometi lased endale teise lapse teha taha? sellised omadused ei teki mehele külge ka mitte üleöö. ilmselt on sul kalduvused masohhismile, seega soovitaks sul ikka oma rollis edasi püsida ja mitte loopida mõtteid, mida sa tegelikult ei saa teoks teha.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]15 olid ja tema 30 kui hakkasite koos elama? Mees ju pervar, kui lapse ää võttis[/tsitaat]
16 oli vist siiski 🙂

Noh, kas läksid ära? Ma ei näe küll mingit mõtet sellise mehega koos olla.

Sinusugune ei lähe kuhugi ja perekoolikad ei peaks oma aega ja hingejõudu sinu peale siin raiskamagi. Mul on üks samasugune sõbranna, kes aeg-ajalt laseb samamoodi auru välja kuni selleni, et sõbrannad tegelevad talle korteri ja töökoha otsingutega senisest kodukandist eemal, aga siis mees viib pere nädalavahetuses spaasse ja ongi jälle kõik lill. Kuni järgmise korrani. Sest kui sa oleks äraminemisjulgusega, siis sa poleks seda pisikest teinud. Võimalik, et sul on sünnitusjärgne depressioon või on sul oma raske elu üle liiga palju aega mõelda lihtsalt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ega jah abiellumine oleks praegusel hetkel veel kõige suurem lollus. Minul ka veel lapsed väikesed, 5 a ja 7 kuune. Arvan, et lastele isegi kasulikum kui lahus oleksime. Ei pea seda väärastunud peremudelit päevast päeva nägema ja minu tunded tihti tänu mehele sassis, mis kandub omakorda lastele üle.
Ma tõesti ei suuda mõista, kuidas saab üks mees olla nii ükskõikne??? Kui ma vahest päevade viisi poetan moka otsast vaid mõne sõna siis tema ei saa mõhkugi aru, et ma kuidagi teistmoodi käitun… Nii palju on vaid vedanud, et ta pole petja ega joodik ega vägivallatseja. Tegelikult ei armasta ma vist ka teda, pigem hoiab koos mugavus, harjumus vms. Ma ei saa aru, kas ma olen siis nii eemaletõukav? 26 aastane, haritud ja kodu armastav. Ei tegelt on nii kahju nendest raisatud aastatest, õnneks on lapsed need kes tuju üleval hoiavad:)
Eks näis mis saab… Ma nii väga loodan, et võtan selle lõpliku sammu ette ükskord. Ega hästi ei kujuta ette küll kuidas hakkama saada, mehest materjaalselt väga sõltuv kahjuks. [/tsitaat]

Hulk asju on sind viis aastat häirinud ja teil on 7-kuune laps? Miks ometi? Kui sinu sooviks on olnud abielluda miks sa siis ometi enne lapsed saad? Sa leiad, et abileuks mees ikka hästi ei sobi, aga ometi saad temaga kaks last?

Mulle piisaks sellest nimekirjast juba ainuüksi ühest- lähed õhtul välja ja kaod hommikuni. Mis mõttes üldse üksi välja läheb? Mul mees käib kaks korda aastas ilma minuta välja, need on firma jõulupidu ja suvepäevad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks? Hea küsimus… Ehk arvasingi, et selline on õige armastus. Nüüd veidi vanemana on väärtushinnangud hoopis teised. Eile siis rääkisin mehega, ütlesin et soovin lahku minna ja et ei armasta enam ja üldse see olukord on nii ajuvaba… Kuulas, oli tõsine, ägestus korra öeldes, et sõidab siis üldse eestist minema ja lastest ei taha enam midagi teada. Vot selline isa siis, see lause tegi väga haiget, sest tean kuidas ta kunagi seda otsust kahetsema hakkab. Lapsed on meil nii armsad:) Mina igaljuhul plaanin ennast lastele pühendada, saan ka isa rolliga hakkama! Hommikul oli siis huvitav, mees tegi näo nagu midagi poleks olnudki… Vagur lambuke, lipitses ja moosis. Vuihhh kuidas tekitas vastikust! Kõik mis ma ütlesin tegi talle nalja! Täna olen ma oma otsuses veelgi kindlam, ei enam sellist elu taha. Unistan siin vaikselt, kuidas oleks olla vaid lastega kolmekesi:)[/tsitaat]
Vot see lause, et kättemaksuks sulle hülgab ta ka oma lapsed, oleks minu jaoks i – le täpi peale panek ja selline mees muutuks mu silmis ümmarguseks nulliks ja head teed tal minna. Tema on see, kes tegelikult oma lolluse ja ebaküpsuste tõttu kaotab. Mina ja lapsed ainult võidaksime, kui kiiremas korras sellisest hoolimatust egomaniakist lahti saaksime.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nii palju on vaid vedanud, et ta pole petja…

# sa ei hellita, ei suudle
# kui sa väljas käid kaod hommikuni ära
[/tsitaat]Kuidas need kaks väidet omavahel kokku sobivad? Ma arvan, et see mees paneb sul teisi su esimesest rasedusest saadik.

Täpipealt nagu minu mees! Rääkisin ta emaga ja ema arvas, et ilmselt on suurelt osalt selles süüdi, sest poiss kasvad põlle all. Tundub, et poiss ei ole veel meheks saanud. Aga koos on siiski parem. Lapsi ta armastab, eks tuleb vahel lihtsalt \”tähtsaid\” asjaajamisi leida ja kodust sääred teha. Küll ta siis tegeleb. Ära unusta kiita!:) Tundub, et jää sulab meie pares. Ei tohiks kogu koormat ainult enda kanda võtta, kavalusega saab vahel ka. Tänitamised ja tülid ei aita! Ei jaksa enam kuri naine olla- olen nüüd kaval.
Ilusat Jõuluaega! Mees on pea-naine kael! 😉

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tegelikult on. Puperteet ja lahkuminek samal ajal on halvemaid.
[/tsitaat]

Arusaadav. Puperteet paneb puperdama ja tagant üles lööma.