Lugu siis selline, et kord said kokku kaks noort ja said lapse. Tõesti olid noored, 18 olid mõlemad. Koos lepiti kokku, et kuna eelarve niigi kitsas, siis ema vormistab ennast üksikemaks, siis saab üksikematoetust. Aeg läks ja laps hakkas aastaseks saama. Ja noored tahtsid uuesti kooli minna. Vanaema (emaema) pakkus, et las laps jääb tema juurde, kuni noored nädala sees koolis. Et siis nädala sees noored linnas ja nädalavahetustel maakodus perekond. Aga noore ema jaoks oli ahvatlusi linnas palju ja nii juhtuski, et isaga mindi lahku ja laps jäigi vanaema juurde. Isakande tegemisest sünnitusele ei olnud ka enam juttu. Mingis sõgedas tujus kisti lapse isaga riidu ja keelati tal lapsega kohtumine. Noorel isal ei jäänud muud üle, kui peatäis nutta, aastaid last igatseda ja siiski eluga edasi minna. Seaduslikult polnudki tal sellele lapsele õigust ja selleks, et seda õigust saada, polnud tal raha. Last jäigi kasvatama vanaema. Ema sai mitmete meestega veel lapsi.
Kui kogu loost oli möödunud 10 aastat ja isal uus perekond kolme lapsega, ilmus järsku isa postkasti meil, kus kirjas lapse msn-i-aadress ja lakooniline lause – kui tahad suhelda, siis siin on võimalus. Isa kasutas võimalust ja hakkas suhtlema. Isa ei ole teinud igakuiselt ühtegi makset ei ema ega vanaema arvele. Küll aga kannab iga kuu lapsele enda arvele raha. Ostab talle riideid-jalanõusid ja veedab temaga aega nii palju kui laps ise soovib. On jutuks tulnud ka lapse kolimine isa juurde, aga see on praegu tõesti ainult jutu tasemel.
Nüüd on ema aga võtnud pähe, et isa peab maksma siiski elatist ja lubab minna kohtusse.
Nüüd küsikski, et mis õigused ja kohustused tekivad emal ja isal sellise kohtussemineku tulemusena? Kui elatist nõuab ema, kes pole ise seda last reaalselt kasvatanud? Ja kui seda peab maksma hakkama isa, kellel pole aastaid olnud õigusi oma lapsele?
Esileht › Pereelu ja suhted › Selline segane lugu siis (elatiseteema)
Teema: Selline segane lugu siis (elatiseteema)
Ja sina oled isa uus naine? Isa hakkab nii või naa elatist maksma, see, mis kunagi juhtus ja oli, see ei oma tähtsust. Iga isa peab oma panuse andma, miks isa lapse kontole kannab, kas laps saab seda kasutada?
Olen isa uus naine. Lapse kontole kannab selle pärast, et kuna ema last ei kasvata, siis ema kontole pole seda ju mõtet kanda. Laps saab seda kasutada. Teinekord kogub ja kui vaja, siis maksab koolis ekskursioonide või teatriraha või ostab midagi. Vanaema teab, et see lapse arvele laekub.
Mul ei ole selle vastu midagi kui isa elatist maksab, aga ma tahan olla kindel, et see läheb lapse hüvanguks. Et kui see ametlikult välja mõistetakse, siis peaks seda saama vanaema, mitte ema.
see on ju kergesti tõendatav, et vanaema last kasvatab. küllap saab nii neid asju lõpuks kuidagi ajada, et raha vähemalt vanaemale laekuma hakkaks. isal tuleks pöörduda oma murega ennetavalt sotsiaaltöötaja poole, las see soovitab, mida teha.
liiga vähe infot, et midagi arvata. kohtusse võib isa anda igal ajal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen isa uus naine. Lapse kontole kannab selle pärast, et kuna ema last ei kasvata, siis ema kontole pole seda ju mõtet kanda. Laps saab seda kasutada. Teinekord kogub ja kui vaja, siis maksab koolis ekskursioonide või teatriraha või ostab midagi. Vanaema teab, et see lapse arvele laekub.
Mul ei ole selle vastu midagi kui isa elatist maksab, aga ma tahan olla kindel, et see läheb lapse hüvanguks. Et kui see ametlikult välja mõistetakse, siis peaks seda saama vanaema, mitte ema.
[/tsitaat]
ära sekku sinna. see ei ole sinu asi.
sinu mees hülgas selle lapse täpselt samamoodi, nagu tema emagi. ei ole ilus hakata siin mingeid nõudmisi veel esitama.
Tean väga lähedalt juhust, kus ema oma kaks last hülgas ja need jäid täiesti vanaisa-vanaema kasvatada. Lastekaitsetöötaja teadis peret väga hästi ning lasteraha vormistati vanavanemate arvele laekuma. Ema oli küll maruvihane, sest jäi jupikesest viina- ja suitsurahast ilma, kuid teha ta midagi ei saanud just sotsiaaltöötaja tunnistuse tõttu.
Seega on asi täiesti võimalik.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen isa uus naine. Lapse kontole kannab selle pärast, et kuna ema last ei kasvata, siis ema kontole pole seda ju mõtet kanda. Laps saab seda kasutada. Teinekord kogub ja kui vaja, siis maksab koolis ekskursioonide või teatriraha või ostab midagi. Vanaema teab, et see lapse arvele laekub.
Mul ei ole selle vastu midagi kui isa elatist maksab, aga ma tahan olla kindel, et see läheb lapse hüvanguks. Et kui see ametlikult välja mõistetakse, siis peaks seda saama vanaema, mitte ema.
[/tsitaat]
kui laps on aastaid vanaema juures kasvanud, siis elatise nõude sisseandmise järel saab mees kohtule ka vastava pretensiooni esitada – et tema makstav elatis laekuks vanaema arvele.
Kõige targem, mida mees teha saab, on kõnealuse vanaemaga kiiresti kontakteeruda.
kui isa tahab olla lapse isa, siis tehku dna test ära ja vormistagu ka lapse dokumendid ümber. koos elatise maksmise kohustusega tekib ka õigus lapse kasvatamisel sõna võtta. isa võib nõuda lapse hooldusõigust. kui juba on juttu lapse kolimisest teie juurde ja nii laps, kui uus pere sellega nõus on, siis võiks seda ametlikult teha. kuna laps paistab juba suht suur olema, siis peaks kohus tema soove arvestama elukoha määramisel. kui kohus määrabki lapse isale, siis hakkab elatist maksma ema.
Miks see ema peaks mingit elatist nõudma hakkama, kui isa teeb regulaarselt lapse arvele ülekandeid ja ostab enamuse vajaliku?
Jätku lapse isa ostutshekid alles ja konto väljavõttelt on näha, et on tehtud ülekanded lapsele.
Mis elatisest siis veel rääkida? Vaat, et see ema ei pea ise hakkama veel vanaemale lisaks midagi maksma!
Raha peaks laekuma kindlasti last kasvatava vanema ehk siis vanaema arvele. Igakuiselt, juurde kirjutatatult \”elatis lapsele 1/2012\” jne. Hetkel võrdub raha maksmine õhku maksmisega.
Emal ja isal on võrdsed kohustused ja võrdsed õigused. Ema peab andma endast piisava panuse lapse toimetulekuks.
Teine asi, millele tähelepanu juhin: kui mehega midagi juhtub, siis on mehe alaealised lapsed automaatselt kõik pärijad. Meie lahendasime asja järgmiselt: uue naise nimel on vara, mehel on võlad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Raha peaks laekuma kindlasti last kasvatava vanema ehk siis vanaema arvele. Igakuiselt, juurde kirjutatatult \”elatis lapsele 1/2012\” jne. Hetkel võrdub raha maksmine õhku maksmisega.
Emal ja isal on võrdsed kohustused ja võrdsed õigused. Ema peab andma endast piisava panuse lapse toimetulekuks.
Teine asi, millele tähelepanu juhin: kui mehega midagi juhtub, siis on mehe alaealised lapsed automaatselt kõik pärijad. Meie lahendasime asja järgmiselt: uue naise nimel on vara, mehel on võlad. [/tsitaat]
kui on ühisvara, siis pole ju vahet, võla-vara ühised.
või on lahusvara ja mees ongi kogu vara naisele kirjutanud ja endale kogub ainult võlgu?
Ei tahaks õelutseda ega midagi, aga kui ema tõesti sellist elu elab, ootaks ma DNA-testi tulemused ära, enne kui ametlikult elatist maksma hakkan. Juhuks kui see ema juba enne ametlikku lahkuminekut juhusuhteid harrastas.
Mees ei ole ametlikult lapse isa. Sünnitunnistusel teda isana kirjas pole. Toetabki praegu vabatahtlikult last. Nagu aru saan, siis sellisel juhul ei saa naine tagantjärgi elatist nõuda? Vaid isaduse tuvastamise hetkest?
DNA-testi tulemused ootame muidugi ära, isakandidaate on lapsel rohkem kui üks. Kuid mees on öelnud, et tulgu mis tulemus tahes, siis lapsele tahab ta isa ikka olla. On ta seda ju oma südames pea 13 aastat olnud.
Asi on rohkem selles, et mis kanalit pidi raha edaspidi liikuma peaks hakkama. Ema arvele see igatahes laekuda ei tohi!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Õigesti teeb, et kannab lapse kontole. Nüüd on tal vähemalt võimalus näidata, et ta on mingil ajal ikka lapse heaks maksnud. Nii jääb emal ka osa nõudest rahauldamata. Lahe oleks, kui see issi suudaks tagantjärgi tõestada ka veel mõned ostud lapsele…[/tsitaat]
maksmise kohustus tekib ju alates isaduse tuvastamisest. nii et mingit tagantjärgi maksmist ei ole.
Esileht › Pereelu ja suhted › Selline segane lugu siis (elatiseteema)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.