Teema: Selline tunne, et vaat jään haigeks

Hetkel on selline tõbine tunne. Olen alati olnud väga kohusetundlik ja iga väikese kehvema tervise tunde puhul mitte koju jäänud. Aga tunne on selline, et kuna ma olen nii usin, siis mind ei hinnata piisavalt. Minule pannakse sujuvalt tööülesandeid juurde kui keegi teine peab olema näiteks kursusel või varem planeeritud kokkusaamisel. Siis pean valmis saama nii enda kui kellegi teise asjad. Ise ma vahetan oma kohustused kellegi teisega kui on teada, et pean mõni päev ära olema. Vabade päevadega samamoodi. Ehk siis teen enne ja pärast äraolekut topelttööd.
Aga minu juurde tullakse viimasel hetkel küsimusega, et kas sa saad seda teha homme, sest mina ei saa. Vastu ei pakuta midagi. Olen ka ei öelnud, aga kui lausa ülemuse poolt selline küsimus tuleb, siis ei oskagi midagi teha. Nagu oleks minul rohkem tunde tööpäevas – aga ei ole ju.
Nüüd kui kurgus kipitab, tunnen et jään lihtsalt koju homme. Minu üritust olla vastutulelik ja samas ise mitte teistele lisakoormust tekitada, ei hinnata ju. Eile pandi mulle jälle üks lisaülesanne, kuna ühel töötajal majaväline koosolek.
Selline trots on sees, tahaks kolleegidele ja ülemusele tekitada kimbatust kui ma homme tööle ei tulegi. Kes siis minu 8h päeva ja lisaks veel ülesande mis mulle kolleegilt tuli (3h) siis ära teeb.
Lapsik jah, aga ehk osataks mind siis rohkem hinnata kui äkki on kriis käes?