Esileht Erivajadustega laps Sensoorne alaalia

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Sensoorne alaalia

Postitas:
Kägu

On siin keegi sellise diagnoosiga?

Mul nelja-aastane poiss, diagnoos pole veel päris paigas, kuid arvatavasti see tuleb.

Räägib väga omas keeles, häälikute väljaütlemisega raskusi, vahetab silpe ära.
Issi on Sissi
Kartul on atu
Juua on uua
Rong on ang
Tähh õht täis

Ja nii edasi. Aasta käis tavalasteaias ja iga nädal üks või kaks korda (väga fantastilise) logopeedi juures, tuli palju sõnu juurde ja nüüd on isegi kolme-nelja-viiesõnalised laused.

Esimese hooga kahtlustati autismi, kuid ka see ei klapi väga – laps on kontaktne, edev, lepib võõrastega, võõraste seltskondadega, elav, mängib teistega (eriti kui need on tüdrukud), õpib uutes olukordadest kiiresti, aga samas ka ettevaatlik ja tähelepanelik. Tahab pidevalt uusi kogemusi ja asju. Lemmikud on paar kuud ja siis on midagi uut.

Suus ei pidada midagi olla, mis kõnet takistab. Uuringud näitasid, et ta ei valinudki kasvades endale keelt esmaseks kommunikatsioonivahendiks. Olime väga omaette, kolm esimest aastat vaid kodus (välismaal lähetuses, eesti pere), minu muremõtted puhuti kiiresti minema, et ah, võõras kolmkeelne keskkond, ta ei peagi rääkima. Ja meie saime tema kallidest, pilkudest ja ¨estidest ju aru.

Nüüd siis üritame asjaga tegeleda. Põnn on rõõmus ja tore, kuid kõne kuskil kaks aastat tavaarengust maas. Ma valetaks, kui ütleks, et üldse ei muretse, kuid olen üritanud endas seda ZEN-suhtumist kasvatada, et areneb kuidas areneb, peaasi, et saab tuge, armastust ja juhendust.

Käime logopeedi juures, käime palju ringi, igal hetkel ärgitame poissi meile jutustama, mida ta näeb v kogeb.

Saab ka üsna kenasti nalja, nagu näiteks teatas ta meile kohvikus aknalaual surnud kärbest nähes: Ei töö! Sissi, tee töö! Alun! Ehk siis kärbes ei tööta ja issi võiks ta ära parandada. Palun!

Mis mind aga huvitaks – kui raskeks see võitus kujuneb? Tavalasteaiast juba loobusime, sest seal oli tema jaoks liiga palju lapsi, hakkas vigurdama ja halvasti käituma. Ta isegi nimetab end juba aha oiss – pahaks poisiks (mis on mulle väga alarmeeriv). Lisaks tundis lasteaed algusest peale muret, et ta koormab õpetajaid liiga palju oma kõnepuude tõttu. (Tõsi, ta tahab rohkem tähelepanu saada)

Nüüd on meil erilasteaed, tasandusrühm kõnehäiretega lastele. Mis aga mind huvitab – kuidas siit edasi võib minna? Ma siiski tahaks et need ERI asjad lõppeksid ühel hetkel. Ja ma ei tahaks väga uskuda, et see on utoopiline unistus…

On siin keegi veel selle seisundiga kokku puutunud – sensoorne alaalia?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Olen ise tasanusrühmas õpetaja ja annaksin küll lootust, et kooliks saab kõik enam-vähem korda. Logopeedid teevad igapäevaselt temaga tööd, õpetajad jälgivad kõnet.
Õpetajana ütleksin, et heast kõnest on tähtsam isegi kõne mõistmine ja juhtnööridest arusaamine. Loogiline mõtlemine ja ruumiline orienteerumine. Kui need asjad korras siis tavakool ootab 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Kas Sul viimane ,,Pere ja Kodu“ on läbi loetud?
Seal oli päris sarnane lugu kirjas. Ainus asi, mida neile vanematele ette heita, on see, et nad otsustasid lõpuks lapse ikkagi 7-aastaselt kooli panna. Aasta koolipikendust oleks andnud kooliks parema stardi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Ma ei oska peast öelda, kas minu lapsel on täpselt sama diagnoos, aga kõneprobleem on ka minu lapsel. Kirjelduse järgi tundub olema raskem kui sinu lapsel.

Olen nõus eelkõnelenud tasandusrühma õpetaja jutuga, et kõnest olulisem on kõne mõistmine jne. Minu laps käis ka tasandusrühmas ja nendest rühmadest lähevad peaaegu kõik lapsed tavalisse kooli, tavalisse klassi. Mõni läheb ka eliitkooli. Need, kes ei lähe tavakooli, neil on tavaliselt mingi muu diagnoos ilmnenud, mille tõttu nad ei sobi tavaklassi.
Minu lapsel küll peale “kõnetuse” muud diagnoosi ei olnud, kuid laps läks siiski väikeklassi. Ja see on parim variant, mis võis juhtuda. Praegu, tagantjärele, olen ma täitsa kindel, et mu laps oleks ka tavaklassis hakkama saanud, kuid tegelikult on väiksem klassikollektiiv alati parem kui suur. Seda ka täiesti tavaliste laste jaoks. Ja sellepärast on mul hea meel, et mu laps sai väikeklassi. Ta saab rohkem tähelepanu ja rohkem personaalset lähenemist. Ja usun, et väikses kollektiivis tekib ka tugevam ühtsustunne – üksteise hoidmine kui suures klassis.

Ei tasu karta, kui soovitatakse laps panna väike- või tasandusklassi. Eriti rumal on mingi “plekk küljes” hirmu pärast jätta laps ilma professionaalsest abist. Usun ka seda, et kõige pädevama hinnangu – kuhu klassi või kooli lapse sobib, oskavad anda just need samad lasteaia õpetajad ja logopeed, kes on lapsega igapäevaselt tegelenud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Tänan südamest kõiki vastajaid!

Olen selle esimese aasta üsna pikalt justkui pimeduses rapsinud. Meile öeldi alguses järsult, et ta hakkabki alati abi vajama, ja et olgu me õnnelikud kui ta üldse kooli läheb jne. Või kui me üldse saame temaga välja minna (mis oli jabur, sest me juba käisime, oleme alati temaga koos kõikjal käinud, poes, pargis, pikkadel reisidel). See võttis kenasti silme eest mustaks ja tegi sellise nimetu ahastuse. Nagu oleks saanud eluaegse vanglakaristuse tundmatu asja eest. Nõutus oli seda valusam, sest nagu tahtnuks midagi teha, kohe nüüd ja praegu, aga ei oska ja ei tea. Sest öeldi, et ise peame tegema, ise peavad vanemad tublid olema – aga kuidas? Kus? Mis? Kellega? Kontaktid võimalike organisatsioonidega, kes selliste lastega tegeleksid, jäid vastuseta. Komisjonid olid kõige rohkem huvitatud tema autismispektri määratlemisest, mitte abist, mida teha edasi?

Kuid vaikselt on hakanud valgust kumama. Ja eks me ise ka avastasime veidi ratast.

Lasteaia osas on ootused mõistusepärased. Jätkame ka oma logopeediga (Riin Naestema).

Kõne mõistmine on kõvasti paranenud, ole küll veel perfektne. Loogikaga probleeme pole, ta teeb seoseid kiiresti ja nõtkelt. Oskab luua otseteid, milleni mina poleks tulnud. Oleme juba õppinud keelt hammaste taga hoidma tema juuresolekul, kui ta meie erialaselt (töötame mõlemad sõnadega) ja täiskasvanulikult kujundlikust kõnest ei pruugi aru saada.

Üldiselt võtan päeva korraga. Olen juba arvestanud, et kindlasti taotlen koolile pikendust. Ja tahaks kindlasti panna ta laulma – poisil tundub olevat hea kuulmine, ta laulab kogu aeg lasteaias kuuldud viisikesi (Põdra maja, rongilaul jne), üsna täpselt ja kena selge tämbriga, kuid oma lalinaga, milles siiski on tunda sõnaalgeid. Üritasime korra teda juba lauluringi pakkuda, õpetaja loobus, et kõne pole ikka piisav.

Ja kindlasti ka ujuma või mõnda muusse trenni, mis hääleaparaati aitaks.

Sotsiaalses plaanis on ta üsna seltsivja oskab särada, peaasi, et seltskonnas oleks väikeseid tüdrukuid. Plikad paeluvad teda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Meie puhul oligi kõige nõmedam see, et igasugused spetsialistid – nõustamiskomisjon, pedagoogid, arstid ja ka teised inimesed vahtisid last nagu lehm lauda väravat. Avaldasid oma arvamust ja andsid usinalt hinnanguid nii lapse kui ka meie – vanemate kohta, aga konkreetset abi või toetust, häid soovitusi või mingeid lahendusi (just koolimineku osas), ei suutnud neist mitte keegi anda.
Ainsad, kes olid tõesti toetavad ning oskasid soovitusi jagada, olid lapsega lasteaias tegelenud pedagoogid.

Imestasin selle üle väga, kuna teades seda, kui väga palju on tänapäeval igasuguste erinevate diagnooside ja muidu eripäradega lapsi, siis võiks olla ühiskond selle koha pealt rohkem arenenum. Et oleks loodud võimalused teistsuguste laste jaoks ja et oleksid väga head spetsialistid, kes suudavad lapse haridustee osas anda pädevaid soovitusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Meil osutus heaks ingliks logopeed, kes koukis meid kookonist välja ja sai esimesed väga suured edusammud.

Lasteaed kartis väga, kuid mõistan neid ja kiidan nende julgust siiski temaga tegeleda ja see ka aitas tema arengule kaasa. Meile sattusid noored, teotahtelised kasvatajad, kellele mõlemale kahtlusteta soovituskirja kirjutaksin.

Kuid üldisemalt – ma tõesti ei suuda meie logopeedi, Riin Naestemad ära kiita. Põnn sai temaga ka imelise kontakti. Ka psühholoog Triinu Tänavsuu on hindamatu abi olnud theraplay sessioonidega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
näks

RE: Sensoorne alaalia

Kui olete Tallinnas, saab laulma minna Kanutiaeda Tiina juurde. Seal on muredega laste lauluring.
Ka minul on sarnane laps, diagnoos siiski lapseea autism. Võtsime koolipikenduse, kuna teistele enamvähem arusaadavalt hakkas rääkima viieselt. Siiani sgistab häälikuid ja kui eesti keeles ütled vale hääliku, siis tuleb ju tihti hoopis teine sõna.
Kõneprobleemiga lapsele on kooli leidmine tõeline probleem, sest arvan, et päris tavakooli ta alguses ikka ei sobi. Pigem väikeklass või tasandusklass. Tallinnas neid on, aga meie jaoks küllalt ebamugavates kohtades. Minu plaan on panna laps Heleni kooli kõneosakonda või siis üldse Tartusse ära kolida ja laps Masingu kooli panna. Kõne alla tuleks ka Randvere kool, kui meile lähim, aga kahjuks on see Viimsis ja Tallinna lapsed sinna ei pääse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Sensoorne alaalia tähendab siiski kõnemõistmisraskust. Või on tal ikka pigem motoorne alaalia?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sensoorne alaalia

Mul on tunne et meie lood kattuvad 🙂

Please wait...
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Erivajadustega laps Sensoorne alaalia

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.