Esileht Hobinurk Shiba inu

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Shiba inu

Postitas:
Kägu

Kas kellelgi on shiba inu ja võiks selle tõu kohta lähemalt rääkida? Kas nad on kergelt dresseeritavad, on neil tõule omaseid haigusi, kas vajavad väga palju liikumist?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Anetikas

Esimeseks koeraks kindlasti ei soovita ja seda mitmel põhjusel. Ta on intelligentne koer, aga teda pole kerge treenida, kuna teda lihtsalt ei huvita/ ei viitsi su käske täita. Kuuletub, kui näeb asjal mõtet. Isepäine, endast väiksemaid koeri ei salli (käivitavad jahiinstinkti). Ja kuna ta on jahikoer, siis loomulikult energiline.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jahikoerad vajavad kõik palju liikumist.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koer, keda sa ei saa iial rihmast lahti lasta, sest teda ei huvita omanik, juurde ei tule, sõna ei kuula. Kujutad ette sellist elu, et lähed metsa jalutama ja koer on koguaeg rihmas, sest kui sa ta lahti laseksid, siis ta lihtsalt tõmbaks minema kõrvad kurdid peas?? Tõututvustust ikka lugesid või vaatasid lihtsalt pilti? 😀

Kui loed tõututvustust ja seal on väiksemaidki viiteid jahiinstinktile, siis arvesta, et vajavad liikumist ja nn tavalisele kodukuulekuse dressuurile ei allu. 😛

Vaata parem mõnda spitsilist… samalaadne välimus, aga oluliselt lihtsam argiaelu.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu juba öeldud, tegemist on suhteliselt metsiku tõuga. Kerge teda dresseerida ei ole. Ei ole inimesele kuigivõrd orienteeritud. Teema algatajast jääb mulje, et pole tõututvustusi lugenud?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ka vist üks algupärastest tõugudest. Üldiselt tähendab see seda, et pole inimestele orienteeritud, ei taha omanikku nii-öelda pliisida ja on ennekõike iseseisev isepäine tegutseja. Muidugi ka väga energiline, liikumist tahtev ja jahiinstiktiga. Kui piisavalt tegelemist ei saa, siis tõenäoliselt ka üsna destruktiivne kodus.

Mul on olnud ka algupärane tõug. Mõnes mõttes meeldis, et oli selline kangekaelne jurakas. Õnneks konkreetse koeraga sai lahtiselt ka metsas käia ikkagi, ta ajas vaid kährikuid taga, kui need teele sattusid ja haukus oravat puu otsas, aga sellega asi piirdus. Õnneks ei juhtunud kunagi, et oleks kasse või muid väiksemaid loomi murdnud. Suuremaid loomi (nagu hobused, lehmad) minu õnneks kartis ja lambaid, kodukitsi ka ei ahistanud. Aga see kõik oli konkreetse tõu puhul erand. Kutsikana oli ikka raskem, sest pidi vaeva nägema ja harjutama, et lahti lastes teda enam kätte saada. Õnneks sai temast esimese aastaga pigem memmekas koer, kindlasti 1-inimese koer. Lisaks võõraste suhtes umbusklik. Mingit kuulekusvõistlust poleks temaga võitnud, aga kuna igapäevaselt põhiasju harjutasin, siis kuulas elementaarsel tasemel sõna. Ainult kui mingi lõhn ninas või kährikut ajamas, siis ei tahtnud kätte anda ja pidi taga ajama. Mul siis oli spitsiline, aga usun, et shiba võib veel raskem juhus olla.

Kui tahad sellist nunnut ja malbet, lihtsat perekoera, siis ära kindlasti sellist koera võta.

Koeri ei ole iial mõistlik võtta välimuse põhjal.

Üldiselt jällegi kõik algupärased tõud on tervise poolest tugevamad ja üldiselt vastupidavamad. Minu koera tõug nt oli üks tervemaid üldse, põhiline, mis neid vaevab on lihtsalt enda aktiivsusest saadud traumad ja õnnetused. Pärilikke asju eriti pole. Aga seda tõugu üldistel niisama tavainimestel ei ole ka, võetakse ikkagi töökoeraks.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Vassikati

Lugesin tõututvustust ja jäi mulje, et tegemist suurepärase perekoeraga ning liikumist vajab tunni päevas, on kergest dresseeritav. Mõtlesin, et küsin igaks juhuks inimestelt, kellel päriselt see koer olemas. Siin saan nüüd hoopis teistsugused vastused.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA nägi, et dogo on popp ja noortepärane. Tahab nüüd omale ka.

0
-10
Please wait...

Postitas:
kitah

TA nägi, et dogo on popp ja noortepärane. Tahab nüüd omale ka.

No aga mis selles siis halba on? Nagu ta ise ütles –

<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>”Mõtlesin, et küsin igaks juhuks inimestelt, kellel päriselt see koer olemas. Siin saan nüüd hoopis teistsugused vastused.”</span>

Siis on ju jumalast hea, et ta seda tegi. Mõtle, kui ta oleks uskunudki pimesi tõututvustust ja pärast alles avastanud, et tuu põle tuu, kus siis selle kahu ots. Oleksid olnud õnnetud nii inimesed kui koer.

 

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jestas, miks krüptol on koeratõu nimi??

Lootsin, et saan põnevat inffi investeerimise teemal 😀

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jestas, miks krüptol on koeratõu nimi??

Lootsin, et saan põnevat inffi investeerimise teemal 😀

Kui sa pole märganud, siis selle krüpto logol on shiba pilt ka peal.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul tuttaval on see koer ja tundub, et sõnakuulmisega ei ole eriti hästi. Kui tahab, siis ikka plagama paneb. Endal oli kunagi chow-chow ja nägin temaga palju vaeva, aga sõna kuulas siis, kui ise tahtis. Temaga ei olnud seda probleemi, et ei oleks käsklusest aru saanud, ei, väga kiiresti õppis siia, istu, lama ära, aga kui oli mingi muu huvitav asi, siis lihtsalt ei kuulanud ja kõik. Arvan, et selle tõuga on umbes sama lugu. Isal oli laika, sellega ta käis maal niimoodi jooksmas, et koer jooksis auto ees ja tema siis sõitis vaikselt järel. Mingi 20 km igal õhtul, siis oli koer väsinud. Kutsikana oli ta küll täiesti hüperaktiivne ja tegi uskumatult palju pahandust.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algupärane tõug, kindlasti ei sobi inimesele, kel pole varasemat koeratreeningu kogemust. Vajab algusest peale järjepidevat sotsialiseerimist ja treeningut, et endale normaalne ja mitte destruktiivne lemmikloom vormida. Selline, kellest ise rõõmu tunda saab ja kellega saab rahulikult lõdva rihmaga jalutada linnas, maal, turul, teiste koerte läheduses jne. Kes ei ole terve oma eluea jooksul peavalu, vaid rõõmuallikas. See vajab vähemalt esimesed 1.5a teadlikku sotsialiseerimist ja treeningut ning edaspidi pidevat kordamist.

Lisaks tuleb väga hoolega jälgida, mis liinidega koer on, millise kasvataja juurest. Kas kasvataja on kutsikaid testinud, kas vanemaid on testitud, millised on vanemate iseloomud (need päranduvad). Niisama netikuulutuse peale ei soovita osta, võta kampa mõni koeratreener, kel on sellest tõust aimu ja räägi talle enda elustiilist ning ootustest koerale. See kehtib iga tõu puhul. Iseloomud võivad väga varieeruda liinides. Mõne pesakonna kutsikas võib teie perre olla ideaalne, teise pesakonna kutsikas täielik peavalu ka treenides. Hea kasvataja tabab selle ära, aga palju on neid, kes tahavad oma kutsikatest lihtsalt lahti saada. Väldi neid kasvatajaid, kes liiga tihti pesakondi teevad. Kui on aastas rohkem kui üks pesakond, siis juba tasuks ettevaatlik olla ja vaadata kas tegu on iga-aastase mustriga.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh vastajatele. Tundub, et selle tõu jaoks mul teadmisi ja jaksu ei jätku. Koer, tegelikult akita inu, on lapse soov, aga see tõug oli juba tõukirjeldustes taltsutamatu, shiba inu on väiksem ja tundus peresõbralikum. Endale meeldivad rõngassabalised krantsid, aga nende iseloomgi on ju etteaimamatu.

Milline oleks selline hea tõug, kellega lapski hakkama saaks ja kes jääks kasvult sinna keskmise suuruse juurde ehk kasvaks umbes põlvekõrguseks?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<span style=”color: #212529; font-family: Roboto, sans-serif;”>Puudlid on ühed kõige paremini treenitavad koerad. Puudel on aktiivne koer, kelle võib julgelt välitreeningule kaasa võtta, kuid ta on ka meelsasti nõus vihmaseid päevi koos peremehega hoopis diivanil pikutades veetma. Puudlid vajavad korrapärast kammimist, aga nad ei aja karva nii nagu teised koerad ja sobivad ka allergikutele.</span>

<span style=”box-sizing: border-box; font-weight: bolder; color: #212529; font-family: Roboto, sans-serif;”>Cavalier King Charles spanjel</span><br style=”box-sizing: border-box; color: #212529; font-family: Roboto, sans-serif;” /><span style=”color: #212529; font-family: Roboto, sans-serif;”>Cavalier King Charles spaniel on spanjelitőugudest väikseim ning kuulub seltsi- ja kääbuskoerte rühma. Eneseväärikus ja hea iseloom on selle tőu puhul alati märgatav, kuna neid koeri on sajandite vältel aretatud täiuslikeks seltsikoerteks. Kuigi cavalier kuulub kääbuskoerte hulka on ta oma väikese kasvu kohta hämmastavalt tugev, vastupidav ja sportlik.</span>

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suur puudel on ideaalne hobikoer. Üks intelligentsemaid tõuge, väga sportlik, aga äärmiselt peremehele orienteeritud. Piisavalt pehme, aga vajadusel ka kaitsev st võõrad hoovi ei saa. Ideaalne pea kõikide koeraspordialade jaoks ja ka niisama perekoeraks. Puudlite maine on rikkunud ära inetud näitusesoengud ja selliste koerte kajastamine ullikestena popkultuuris. Tegelikult on pallikestega näitusesoengul algupäraselt olnud oma eesmärk – see hoidis jahil nende liigesed ja siseorganid soojas, mahaaetud osa oli üleliigse kaalu vähendamiseks. Tänapäeval lisatakse selle võimendamiseks lakki, vahtu, parukaid jm. Aga puudel võib olla ka lühikeses sportlikus soengus, mida on lihtne hooldada, peab ainult kord nädalas kammima ja paari kuu tagant üle pügama. Samas karvu nad ei aja. Ideaalne esimene koer.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puudel nõuab pidevat kammimist, pügamist. Tal on selline peenike, krussis karv, mis läheb kergelt pulsti.

Aga on lõbus, seltsiv, aga mitte eriti intelligentne. Samas sobib allergikutele.

 

 

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Špits on karvane ja rõngas sabaga. Pügada pole vaja.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh vastajatele. Tundub, et selle tõu jaoks mul teadmisi ja jaksu ei jätku. Koer, tegelikult akita inu, on lapse soov, aga see tõug oli juba tõukirjeldustes taltsutamatu, shiba inu on väiksem ja tundus peresõbralikum. Endale meeldivad rõngassabalised krantsid, aga nende iseloomgi on ju etteaimamatu.

Milline oleks selline hea tõug, kellega lapski hakkama saaks ja kes jääks kasvult sinna keskmise suuruse juurde ehk kasvaks umbes põlvekõrguseks?

Jaapani päritolu tõud on kõik eelnevat kogemust vajavad. Äkki mõni spanjel? Krantsi ei tasu karta, kui vanemate osas kindlus on. Kohale minnes mõlemad vanemad üle vaadata-sügada, näed ära mis iseloomuga on. Jälgida, et kutsikate kodu oleks puhas, kusehaisu ei leviks, kõhud poleks punnis (parasiite täis, kui punnis).

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puudel on super perekoer, aga normaalse närvikavaga puudleid üldiselt liigub vähe ja korralikel kennelitel on pikad järjekorrad. Lisaks kulub raha karvahooldusele, sest puudliga peab kindlasti juuksuris käima. Või ise vastavad teadmised omandama. Üks juuksurikod maksab olenevalt kohast ja koera suurusest 30-75€ ja kui tahad, et ta näeks koguaeg ilus välja, siis peaks ikka 6-8 nädala järel käima. Kui raha pole probleem, siis on puudel või mõni trimmitav tõug karvahoolduse suhtes mugav. Karva ei aja ja muul ajal vaja ise ainult kammida.

Aga rõngas samabaga “krants” on näiteks soome lapikoer. Nad peaks olema üsna inimesele orienteeritud ja mitte kõige keerulisemad. Ise pole päris elus näinud, aga tõututvust lugesin kunagi.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Noh, nagu selgub, siis kui tavalised tõud välja jätta, need originaalsemad ja haruldasemad ei pruugi tegelikkuses üldse kirjeldatule vastata, nagu siitki teemast nähtub. Kuigi eks tavalisegi tõu puhul võid saada täiesti ebatüüpilise isendi 🙂  Või kasvatad teda ise valesti …

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asjatundlikku nõu on sulle siin juba antud. Palun ära võta inu tyypi koera ( shiva inu, tosa inu, akita inu), kui oled algaja koerahuviline ja koera võtmise slogan on üleüldse “laps tahab”. Akita võtta, sest laps tahab??? See on disaster waiting to happen, päriselt. Ega shibagagi ei saa hakkama tavaharrastajad, kes võtavad koera lihtsalt seltsiks. Elad järgmised 10-15 aastat barrikaadidel või arvestad kokku tuhandeid eurosid võimekatele koeratreeneritele…

Eespool mainitud puudlid on väga hea soovitus. Spanjeleid võib sattuda nii ja naa, on ka raskemaid eksemplare.

Omalt poolt lisan siia borderkolli. Kergelt õppiv, mitte väga suur koer, lahke loomuga, väga intelligentne. Vajab kasukaga tegelemist.

Aga õpetamist, liikumist ja pühendumist tahavad kõik koerad. See ei ole see, et laps tahab, see on vastutus ja pühendumine järgmised 15 aastat.

Kusjuures minu lemmikud ja parimad lastekoerad on hoopis bullilised tegelikult, aga teile ei soovita. Esiteks on nende välimus kaugel teie poolt otsitud kitsast rebasenäost ja kohevast rõngas sabast ja amatööri käes ei pruugi jaguda piisavalt sotsialiseerimis – ning treenimisoskust.

Aga no enam-vähem kõik teised tõud peale Jaapani inuliste oleks parem valik, point on see:)

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puudel nõuab pidevat kammimist, pügamist. Tal on selline peenike, krussis karv, mis läheb kergelt pulsti.

Aga on lõbus, seltsiv, aga mitte eriti intelligentne. Samas sobib allergikutele.

See on jälle see müüt, mida asjatundmatud inimesed levitavad. Suur puudel on erinevate testide järgi top 2 koeratõug intelligentsuselt border collie järel. Nende karv ei lähe pusasse seetõttu, et see krussis on, vaid kuna nad ei aja karva ja vana karv tuleb ise välja kammida.

Border collie ja suure puudli intelligentsus väljendub erinevalt ja nad on väga erinevad koerad. Border on äärmiselt hüperaktiivne koer, kel silmad kilavad peas, vajab väga aktiivset tegevust koguaeg, muutub väga kergesti destruktiivseks. Selle tõuga peab kas harrastama kõrgel tasemel mõnd koeraspordiala või tegema tööd, milleks ta on loodud. Tema intelligents ja energia vajavad pidevat rakendust. Vaadake videoid, kus borderid töötavad või võistlevad agility’s. Näete nende loomuse ära. Suur puudel omab sisse/välja lülitit. Võib olla väga aktiivne võistlustel, jahil, väljas mängides, aga tunnetab ära, millal peab end diivanile kerra tõmbama ja 6h magama kui vaja. Koju jätta võib koera muretult, tead et tagasi tulles pole midagi ära lõhutud. Enda kliendi borderiga on juhtunud, et koer tegi pool elamist paari tunniga ribadeks.

Katkise närvikavaga suuri puudleid saab peaasjalikult millerdajate käest. Tõupaberitega  puudlite seas pole kuulnud, et lähiriikides sellist asja esineks. Millerdaj käest ei soovitaks mitte ühtki tõulaadset osta. Katkise närvikavaga liigub paju praegu just bull-tüüpi koeri ja husky’sid, kuna need on populaarsed ja neid toodetakse üle, kvaliteedi peale mõtlemata. Alati tasub hoida eemale neist tõugudest, mis on ülipopulaarsed, kuna seal hakkab kvantiteet kvaliteedi üle võimust võtma.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kääbuspuudel on oma iseloomuomaduste poolest suurest puudlist väga erinev? Tahaks väiksemat koera.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kääbuspuudel on oma iseloomuomaduste poolest suurest puudlist väga erinev? Tahaks väiksemat koera.

Mitte väga oluliselt. Kuna tegu on kääbustõuga, on nad veidi arglikumad, närvilisemad, hauguvad rohkem. Kääbuspuudel on taskukoera mõõtu ja Shiba Inuga võrrelda ei anna. Isane Shiba Inu ja emane suur puudel võivad vabalt samade mõõtudega olla, puudel kaalult kergemgi. Kui me räägime FCI süsteemist. USA’s on väga suured puudlid. Lisaks on ju olemas ka väike puudel, kes jääb kasvult sinna vahepeale.

+1
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Minu kogemus tuttavate suurte, väikeste ja kääbuspuudlitega on väga erinev. Suured puudlid on enamasti rahulikud, mõnusad teenistuskoerad (aretatud ju omal ajal pardijahiks), ei töllerda ega tilbenda, ei rapsi ega rahmelda, võtavad kergesti õppust ja on heatujulised ilma tõmblemiseta. Väikepuudel on suht pirtspekk ja haugub sageli ja mõttetult. Eks siin ole muidugi omaniku viga ka, aga sama õpetamistaseme juures need pisemad on täielikud “pasunad”. Ja tujukad on need väikesed, jeerum küll. Kääbuspuudel on aga niivõrd hüperaktiivne, täielik “Browni liikumine”, et juba viis minutit selle peniga ühes ruumis ajab mind hulluks. No täielik hüsteerik. Välimuselt muidugi hästi nunnu, aga no muidu – täiesti mõttetu nähvits, klähvits ja rahmeldis. Ja tundub, et sellise tõmblemise juures ka täiesti õpetamatu, sest kuidas õpetada sellist põrkepalli, mis pudelis ka paigal ei seisa.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis müüt? Minul oli kääbuspuudel ja minu väide, et ei ole teab mis intelligentne koer, just sellel põhinebki. Kui võrrelda näiteks kääbussnautseriga – siis viimane oli küll nutikam. Soovitan võtta hoopis see – karvahooldus jääb, aga on lihtsam.

Loomulikult ei saa kumbagi võrrelda SLK’ga, nii tarka koera nagu oli mu vennal, ei ole ma veel kohanud.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
kitah

Loomulikult ei saa kumbagi võrrelda SLK’ga, nii tarka koera

See on absoluutne tõde  🙂

Eks muidugi on ka nende seas rikutud närvikavaga loomi ja ketikoeri, kes pole kunagi mingit õpetust saanud, koolitusest rääkimata, aga ilmselt ongi sakslane Kõige Targem Koer. Rääkimata sellest, et konkurentsitult kõige ilmekama näoga koer.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on akita inu. Ta on meil esimene koer. Aga jah, vajab nö karmi sõna, muidu laseb üle. Lapsele kindlasti ei sobi. Meil algul koer last lausa kiusas, aga nüüd laps suurem ja on ennast kehtestanud. Meil on ta õues (tal on paks aluskarv) ja võõraste peale haugub küll (agressiivne ei ole). Tal on tugev jahiinstinkt, väiksemad loomad ja vahel ka linnud, meie aias ellu paraku ei jää. Kuid metsas lahtiselt ta minema ei jookse, koguaeg hoiab ligidusse.

Meil oli kunagi kodus väike puudel, kui mina laps olin. Väga hea koer oli. Karva ajab vähe ja meie koer küll palju ei haukunud. Väga hästi koolitatav. Lapsele sobib hästi. Ei tohiks ilmselt kirjutada seda, aga tema oli minu beebi. Panin talle mütsikese pähe ja tõstsin nukuvankrisse. Koer istus seal ilusti ja oli muidu väga rahulik beebi 🙂

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis müüt? Minul oli kääbuspuudel ja minu väide, et ei ole teab mis intelligentne koer, just sellel põhinebki. Kui võrrelda näiteks kääbussnautseriga – siis viimane oli küll nutikam. Soovitan võtta hoopis see – karvahooldus jääb, aga on lihtsam.

Loomulikult ei saa kumbagi võrrelda SLK’ga, nii tarka koera nagu oli mu vennal, ei ole ma veel kohanud.

Kääbuspuudel ja suur puudel ei ole sama tõug. Sinul oli kodus normaalsest koerast aretatud aksessuaar. Paraku kõik testid näitavad, et SLK IQ jääb suurtele puudlitele alla.
Tänapäeval peal SLK-ga üldse väga ettevaatlik olema, kuna tegu taaskord ühe tõuga, mida vahepeal iga teine “aretas”. Praegu leitavad SLK ei ole enam samad kui need, kes praegu vanad on. Tegu on tänapäeval närvihaige, ettearvamatu ja ohtliku koeraga. Lapsele kindlasti ei sobi. Šnautserid on kihvtid, aga taaskord mida väiksem seda rohkem probleeme 🙂

+2
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Hobinurk Shiba inu