kuna mees käitub nõmedalt, ei arvesta minuga ja ei pea kokkuleppetest kinni, olen otsustanud tema juurest ära minna. muidugi on kahju koosoldud aastatest, ühiselt loodud elust, aga näen kuidas tema suhtumine muutub igapäevaga ja mitte paremuse poole. igatsen väga seda meest, kes ta esimestel aastatel oli, aga nüüd näib, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus on parem valik.
kas keegi on lahkunud mehe juures, pärast mida on mees klaariks löönud ja aru saanud, mida ta kaotanud on? ehk isegi normaalseks tagasi muutunud?
Kummalgi meist armukesi pole, lihtsalt argielu on muutunud rutiiniks ja üle läinud solvanguteks ja inetusteks.
+9
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.02 10:40; 26.02 12:05; 26.02 13:59;
Kolid välja, annad lahutuse sisse, aga pead olema valmis, et mees ei kutsu sind tagasi.
Isegi kui kutsusb, siis enne uuesti alustamist, peate oma probleemidega tegelema.
Ja kui shokilahutusest saab pärislahutus ja ta ei tahagi sind tegelikult tagasi?
Ja mees ei tülitse üksi, need solvangud ja inetused on eeldatavasti ikka kahepoolsed, kaua üks inimene ikka tülitseda jõuab…
+16
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.02 11:36; 26.02 12:12;
olen juba ühe korra proovinud ära minna, ta satub sellest paanikasse.
seetõttu arvan, et ta on valmis ennast muutma, mitte minust loobuma. ja kui ka loobub, pole hullu, sellist suhet nagu see praeguseks muutnud on, ma niikuinii ei taha.
+7
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.02 10:40; 26.02 12:05; 26.02 13:59;
olen juba ühe korra proovinud ära minna, ta satub sellest paanikasse.
Ja nagu näha, see ei töötanud kuigi kauaks… Mina ei näe sellisel jamal mõtet. Kui ta niisamagi sind ei hinda, siis selline skisofreeniline “tahan lahutust, aga ei taha lahutust” tõmblemine ei jäta ammugi head muljet.
+21
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.02 11:36; 26.02 12:12;
olen juba ühe korra proovinud ära minna, ta satub sellest paanikasse.
seetõttu arvan, et ta on valmis ennast muutma, mitte minust loobuma. ja kui ka loobub, pole hullu, sellist suhet nagu see praeguseks muutnud on, ma niikuinii ei taha.
On tal siis stress, mida ta sinu peal välja elab? Põhjus peab ju sital käitumisel olema.
olen juba ühe korra proovinud ära minna, ta satub sellest paanikasse.
seetõttu arvan, et ta on valmis ennast muutma, mitte minust loobuma. ja kui ka loobub, pole hullu, sellist suhet nagu see praeguseks muutnud on, ma niikuinii ei taha.
On tal siis stress, mida ta sinu peal välja elab? Põhjus peab ju sital käitumisel olema.
võib olla ongi stress, sel juhul võiks inimene mõista, et ma ei ela temaga selleks et tema emotsioonide süljetops olla. oma ülemuse peal ta ju ei ela oma stressi välja!
+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.02 10:40; 26.02 12:05; 26.02 13:59;
Olen läbi teinud (kuid meil ka ühine 5a laps)
Lõpetasin suhte. Olime mõned kuud lahus. Mees võttis ennast kokku ning pool aastat juba on mul olemas ja teise suhtumisega. Ei tea kas see nii ka jääb, kuid hetkel kõik korras.
Ja olete siis ka reaalselt mõlemad pingutanud, et suhe oleks parem, toimiv, rutiinivaba? Elu on elu ja abielus on igasuguseid etappe ja kõik pole alati roosiline, aga kui sa tead, et su abikaasa on sinu inimene, ja argielust ja rutiinist väljaspool on kõik hea ja ilus, saate hästi läbi, siis tasub ikka edasi pingutada – lahku minnakse tänapäeval kuidagi kergekäeliselt ja muuseas. Suhteteraapiad, pereteraapiad, paariterapeudid – tasuks ehk neutraalselt oma suhet lahata, kui kahekesi rahulikult rääkides oma suhte sasipundardest jagu ei saa? Šokilahutus – no ei kõla täiskasvanulikult ega midagi lahendavalt.
Lahusolek on juba ennemuiste olnud üks taktikatest, kuidas jubeda kaasaga toime tulla. Vaadake või vanadest raamatutest-näidenditest, vahel võttis naine lapsed ja põgenes jubeda mehe juurest ema juurde. Suguvõsa siis vahel isegi klaaris seal neid asju. Nii et ma ei arva sellest midagi halba, eriti kui oled valmis ka nagunii lahku minema. Inimene on vaba, ei pea olema jubedas suhtes, kus tunneb end halvasti, mida see annab? Kui te ei suuda üksteisega nii käituda, et teil oleks eluisu mõlemal alles, siis minu meelest ei pea küll koos elama. Lapsi sa ei maini, sest nende huvides vahel ikka pingutatakse kooselu näitemängu, aga kui üks end ikka süljetopsina tunneb, siis ma ei arva, et see just parim lahendus on.
Mina soovitan ka pigem paariteraapiat selle šokilahutuse asemel. Olen ka emotsionaalselt vähesel määral lahkumineku mõttega manipuleerida üritanud, kuigi seda ei teadvustanud, aga tõsiselt ka ei mõelnud, aga paremaks see küll midagi teinud pole. Teraapia on aga paremaks teinud küll, suures osas olemegi saavutanud selle rahu, mis alguses oli. Selleks peab aga mees mingilgi määral olema valmis suhet parandama
Teraapiat soovitan ka siis, kui lahkuminek tundub ikkagi väga tõenäoline. Paljud käitumismustrid korduvad igas suhtes, kus sina või su mees olla võite, neid saabki parandada vaid suhtes olles. Ja igasuguste eneseväljendus-, emotsioonide kontrollimise jms oskuste arendamine ei tee kellelegi paha, on igal juhul ka edaspidises elus kasulik.
Minu mehe eks arvas ka, et maailma on mehi täis ja ainult ootavad teda. Kui aga pool aastat hiljem aru sai, et tegelikult ei olegi nii , tahtis uuesti koos elama hakata. Kui aga selgus, et mees oli uue naise leidnud, läks kisa lahti ja mees tembeldati perelõhkujaks.
Küsi blogija Janelt. Ta läks lahku mehest kaheks kuuks. Ja siis otsustasid end muuta ja uuesti kokku kolida. Ta sellest oma blogis ka muidugi rääkinud.
Minu mehe eks arvas ka, et maailma on mehi täis ja ainult ootavad teda. Kui aga pool aastat hiljem aru sai, et tegelikult ei olegi nii , tahtis uuesti koos elama hakata. Kui aga selgus, et mees oli uue naise leidnud, läks kisa lahti ja mees tembeldati perelõhkujaks.
Ega nendest suhetest tavaliselt ka midagi välja ei tule, kus vana naine (mees) kolib välja ja uus kuu aja pärast sisse. ILmselgelt võetakse esimene ettejuhtuv, et vana unustada või talle kätte maksta. Mina selline uus naine küll olla ei tahaks.
Shokilahutus on haige.
Kui kaks inimest omavahel läbi ei saa ja need on täiskasvanud, väljakujunenud inimesed. Siis mis vahet seal on, ollakse lahus vahepeal või mitte. Inimesed jäävad samaks. Sellistel tõmblejatel, kes suhtlevad lahutuse või sellega ähvardamise teel, ei ole loodetavasti lapsi. Sellised rollimängud ja manipuleerimiskäigud võiks lastega suhtest küll vàlja jätta.
