Mingi aeg tagasi postitasin oma mure, et laps paari nädalane, aga mul ei jätku arvatavasti piima, sest tundub, et laps ei saa kõhtu täis. Infoks veel, et toidan teda rinnaga ning seda iga 2,5-3h tagant, kui laps soovib, siis ka tihemini. Ühesõnaga, panen teda rinnale niipalju kui võimalik, sh kummalgi rinnal vähemalt 15 min eesmärgiga, et piima vastavalt nõudlusele juurde tekiks. Samuti püüan korralikult süüa ja joon vett vähemalt 1,5 l…tean, et peaks rohkem, aga ei lähe kuidagi alla:S Samas näen, et laps jääb rahutuks, ja ei ole tegemist lihtsalt jonni või gaasivaludega..vaid näha, et laps eisaa kõhtu täis.Palusin siit siis abi ja nõu, et äkki anda juurde rpa-d ja kui anda, siis millist.
Vastuseid oli erinevaid, palju aga rõhutati, et ma ei tea midagi, igal värskel emal on piima, kui ta last piisavalt rinnale paneb jne.
Eile õhtul 22 ajal hakkasime siis magama sättima. Andsin lapsele rinda, 3-4 min on rahulik, kuni piima vool on hea, seejärel läheb sihmerdamiseks ja virisemiseks, laps muutub närviliseks ja hakkab paaniliselt nö \”nokkima\”.Kuna mees arvas ammu, et ju jääb pisikesel kõht tühijaks ja oli koju igaks juhuks pakki Nan-rpa-d toonud, siis otsustasime õhtul peale pikka tralli, et proovime 30 ml.Laps sõi selle ahnelt ära ja \”nokkimine\” jätkus. Tegin siis segu juurde 60 ml, ehk kokku sai pisike 90 ml. Söödi kõik ahnelt ära, seejärel vajuski silmake kinni ja laps magas..kuigi igal õhtul sellel ajal käib korralik trall. Nüüd olen suht veendunud, et pole vast suur patt, kui laps päeval rinda saab ja enne magama minekut rpa-d 90 ml. Kas kellelgi veel nii olnud ja mis arvate sellest? Mulle küll tundub nii õige.
Teema: Siin sain sõimata..aga praktikas toimib!
mulle tundub see kergema vastupanu teed minemisena. pärast esimest piimavoolu peab laps edasise piima saamiseks (tekitamiseks) intensiivselt imema hakkama ja see on roppraske röö. eriti õhtul, mil ta on juba ka päevast väsinud ja tüdinud. pudelist voolab piim oluliselt kergemalt põske. ja nii see lähebki sul seal praktikas – mida vähem laps imeb, seda vähem piima tekib ja seda rohkem pead juurde andma jne. selle asemel, et end vägisi jooma sundida (läheb küll, ära kujuta endale ette ega otsi vabandusi), on muidugi kergem pudeli järgi haarata, eriti kui mees ka imetamist ei toeta. kurb.
ja keegi ei sõimanud sind siin, sa oled lihtsalt järjekordne näide kriitikatalumatusest
Loomulikult laps joob kui tal on imemisvajadus. Ka sel juhul kui rinnapiima on piisavalt, jooks laps veel pudelist peale. Kas te olete last kaalunud, sest mitte mingi \”mul on tunne, et piima pole\” ei näita tegelikku olukorda. Kui kaalus võtab juurde, ongi kõik hästi. Kuna küsid, kas kellelgi on nii veel olnud siis jah, minul on. Laps võttis muudkui kaalust alla, oma sünnikaalugi sai tagasi alles kuuvanuselt. Sai käidud imetamisnõustaja juures üsna palju. Laps saigi rinda 6 kuud, kuid rpa-ga paralleelselt. Algul rinda ja siis pudelist peale. Öösiti ei viitsinud pudelitegega jamada ja sai ainult rinda. Samas oli meil tõsine kaaluprobleem ja kontrollkaalumisel oli näha, et vajalikust kogusest rp saab ta kätte ainult poole, seega lisa oli õigustatud. Nii et soovitan külastada imetamisnõustajat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mingi aeg tagasi postitasin oma mure, et laps paari nädalane, aga mul ei jätku arvatavasti piima, sest tundub, et laps ei saa kõhtu täis. Infoks veel, et toidan teda rinnaga ning seda iga 2,5-3h tagant, kui laps soovib, siis ka tihemini. Ühesõnaga, panen teda rinnale niipalju kui võimalik, sh kummalgi rinnal vähemalt 15 min eesmärgiga, et piima vastavalt nõudlusele juurde tekiks. Samuti püüan korralikult süüa ja joon vett vähemalt 1,5 l…tean, et peaks rohkem, aga ei lähe kuidagi alla:S Samas näen, et laps jääb rahutuks, ja ei ole tegemist lihtsalt jonni või gaasivaludega..vaid näha, et laps eisaa kõhtu täis.Palusin siit siis abi ja nõu, et äkki anda juurde rpa-d ja kui anda, siis millist.
Vastuseid oli erinevaid, palju aga rõhutati, et ma ei tea midagi, igal värskel emal on piima, kui ta last piisavalt rinnale paneb jne.
Eile õhtul 22 ajal hakkasime siis magama sättima. Andsin lapsele rinda, 3-4 min on rahulik, kuni piima vool on hea, seejärel läheb sihmerdamiseks ja virisemiseks, laps muutub närviliseks ja hakkab paaniliselt nö \”nokkima\”.Kuna mees arvas ammu, et ju jääb pisikesel kõht tühijaks ja oli koju igaks juhuks pakki Nan-rpa-d toonud, siis otsustasime õhtul peale pikka tralli, et proovime 30 ml.Laps sõi selle ahnelt ära ja \”nokkimine\” jätkus. Tegin siis segu juurde 60 ml, ehk kokku sai pisike 90 ml. Söödi kõik ahnelt ära, seejärel vajuski silmake kinni ja laps magas..kuigi igal õhtul sellel ajal käib korralik trall. Nüüd olen suht veendunud, et pole vast suur patt, kui laps päeval rinda saab ja enne magama minekut rpa-d 90 ml. Kas kellelgi veel nii olnud ja mis arvate sellest? Mulle küll tundub nii õige.
[/tsitaat]
Jah, mul on olnud nii. Esimese lapsega. Lõppes lisatoitmine sellega, et laps hakkas üha enam pudelit eelistama ja 2 kuuga oli täielikult rinnapiim otsas ning laps pudelil.
Tegemist on lapse õhtuse väsimusega, mitte piimapuudusega. Ja miks peakski ühel kindlal ajal päevast piima totaalselt puudu tulema kui igal muul ajal on seda piisavalt? Kui see nii oleks, siis sööks laps selle puuduva osa hommikupoole ja poleks ka katki midagi.
See ON õhtune väsimus. Sa kirjeldad seda väga kenasti – niikaua kuni piima jookseb, ta sööb. Kui enam ei jookse (ja ta peaks imema hakkama) ta enam ei viitsi ja hakkab sahmerdama. Aja jooksul tulebki lapsel rohkem tööd hakata tegema piima kättesaamise nimel, sest alguse jooks on mõeldud vastsündinule, kes ei jõua nii intensiivselt imeda. Edaspidi peab toidu kättesaamiseks tööd tegema. Kui nüüd praegu näidata, et \”oh kullake, sa ei viitsi imeda, ma joodan sind pudelist\” saab laps selle nõksu, rabeleda kohe kui enam ei jookse, kähku kätte ja järgmiseks tuleb tõsisem rinnastreik. Ja oletegi pudelil.
Seda, kas tal jääb piima puudu, näitab AINULT kaaluiive. Ei ükski pudelivõtmine (seda teevad rinnalapsed kuni oksendamiseni) ega rahutus ega muu näita midagi. Mõtle loogiliselt – kui ta on Sul näljas, PEAB see avalduma kaalutõusu pidurdumises. Vastasel juhul otsi tõelisi põhjuseid!
Hm, ei mäleta, et sind sõimatud oleks. Asjalikku nõu said, aga paistab, et ei lugenud seda või ei mõelnud seda lugedes kaasa.
Minu laps istus 24 tundi rinna otsas ja pidev ving ja nihelemine käis, ise olin täiega läbi. Käisin imetamisnõustaja juures ja ta soovitas hakata lisa andma, 10 kuud sai algul rinda ja pärast pudelit ja mina olin rahulik ning lapsel kõht täis ja hea olla.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuna mees arvas ammu, et ju jääb pisikesel kõht tühijaks ja oli koju igaks juhuks pakki Nan-rpa-d toonud, siis otsustasime õhtul peale pikka tralli, et proovime 30 ml.
[/tsitaat]
Mehed arvavad jah, iga lapse piuksu peale, et näljas ja kõht tühi.
Minu mehe põhiline lause lapse esimesel elukuul oli ikka, et \”tal on vist kõht tühi\” 😀
Mina saan sinust aru. Ka minul tekkis sama olukord ja nüüd on olnud laps peaaegu aasta pudelil. Enda loo algusele tagasi mõeldes võin nüüd öelda, et probleem oli minus. Mul oli hirm imetamise ees. See aga omakorda tekitas stressi ja väsimust ning piima vähesust. Võibolla tõesti oli see lihtsama vastupanu minek aga kui ma oleks edasi tissitanud oleks ma hulluks läinud. Praeguseks on mul terved närvid, laps on rõõmus, norm kaaluga ja terve. Teistesõnadega: Kui sa oled nii otsustanud, siis on see sinu ja lapse jaoks kõige õigem tee. Rpa ei ole mürk vaid rinnapiimast kvaliteedilt järgmine toit. Ja kõige olulisem on see, et ära tunne ennast süüdi. Lapsele on rõõmsat emmet vaja.
Minu laps samamoodi õhtuti niheleb ja nokib tissi otsas pärast paariminutist söömist. Mulle tundub pigem, et mingid protsessid hakkavad tal kõhus tööle, mis segab söömist. Ja muidugi peab siis hakkama rohkem tööd ka tegema piima kätte saamiseks. Aga samas see ju omakorda paneb piima üldse tekkima.
Mis siin ikka sõimata. Eks igaüks ju ise teab, kuidas oma lapsega toimetab. See on ju SINU laps ja sa ise pead aru saama, mis talle parim on.
mul poja 2 kuune ja ka rpa peal, mingi pool kuud sai rp.Kuigi piima endal oleks, siis samamoodi laps lihtsalt ei ime ja seda kogu päev, mitte ainult õhtuti. Seni kuni piima vabalt jooksis,oli nõus tissi otsas olema, rohkem mitte ja kõht jäi tühjaks. Ise arvan, et süüdi on asjaolu, et peale sünnitust öeldi mulle, et kuna oli raske sünnitus, siis laseksin lapsel rahus harjuda ja olla, nö rahulaps. Kuna olin ka ise palavikus ja omadega läbi, ei vaielnud nagu vastu ka. arvasin, et ju hommikuni poiss magab ja siis rinnale. Aga öösel käis ämmaemand mitu korda last pudelst toitmas ja pärast enam laps rinda ei võtnud. Suure hädaga suutsin algul ikka niipalju jamada,et ta üldse rinna suhu võtaks. Järgmine samm oli, et hakkasin ise piima välja lüpsma ja pudelist lapsele andma, aga lõpuks otsustasin, et asi pole seda väärt- näljast röökiv laps, valusad rinnad, tujutu ja väsinud mina ise. Loomulikult on kurb, et laps ei saa parimat, kuid rahulikum ja puhanum ema on ka midagi olulist. Igasuguste imetamisnõustajate fännidele – elan maal, siin selliseid tegelasi pole ja linna sõita ka keeruline
Ka minul on nii, kuid mitte alati õhtuti.
Laps on kuune ja u kaks nädalat tagasi hakkas piimast puudu jääma. Sellegipoolest ei ole nii , et alati õhtuti oleks puudust. Mõnikord on päeval, mõnikord õhtul ja vahel isegi öösel. Samas mõni päev pole üldse vaja lisa anda. Mina aga pean lisa andma u 30 ml, vahel 60 ml aga rohkem pole küll vaja olnud. Minu laps lõpetab ise imemise ära kui tal kõht täis saab. Mina ei poolda seda tehnikat, et annan rinda nii tihti, kui laps soovib, sest esiteks on see enda piinamine ja nii ei saakski kodust välja minna ju. Teiseks ei anna ma ka kunagi mõlemat rinda, sest vahepeal tegin seda ja siis jäi iga imetamiskorraga piima aina vähemaks ja koguaeg pidin pudelist peale andma. Teiseks jäid rinnad nii valusaks, et väga jube oli rinda anda. Annan iga kord ühte rinda ja kordamööda, nii on mul ka piima rohkem. Ma arvan, et see on igal ühel individuaalne. Nii, et pole mõtet halvustada teisi sellepärast, et lisa kasutatakse. Igaüks tunneb ise oma last kõige paremini ja teab kuidas lapsele ja emale endale parem on. Mõnedel tõesti ei ole võimalik hoida last koguaeg rinna otsas. Pealegi näiteks minu laps ei ime enam, kui rind tühjaks saab, vaid tirib rinda ja sipleb.
Mina oleks selle naljaga omal lapse peaaegu rinnalt ära saanud, kuna arvasin ka, et piima vähe, seda enam, et ta algul 24/7 rinnal oli. Laps on aga paraku targem kui me arvata oskame ja ta teab, et kui rinda ei võta ja karjub, siis antakse pudelit, kust palju kergema vaevaga kõhu täis saab. Selle õpib ta ära 1-2 korraga. Nii väike ei oska veel rinda paremaks pidada. Ma ei tohtinus talle pudelist isegi teed anda, ja kui tõesti rinnast piim otsas oli, sai lusika pealt juurde. Sealt võttis vaid nii palju, et sai suurema nälja kustutatud. 90ml ära juua pole lapse jaoks probleem ka siis, kui kõht pole tühi.
Saan sinust aru, mul lõppesid probleemid rinnaga toitmisega alles siis, kui laps hakkas muud toitu juurde saama.
[small]zy kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, mul on olnud nii. Esimese lapsega. Lõppes lisatoitmine sellega, et laps hakkas üha enam pudelit eelistama ja 2 kuuga oli täielikult rinnapiim otsas ning laps pudelil.
Tegemist on lapse õhtuse väsimusega, mitte piimapuudusega. Ja miks peakski ühel kindlal ajal päevast piima totaalselt puudu tulema kui igal muul ajal on seda piisavalt? Kui see nii oleks, siis sööks laps selle puuduva osa hommikupoole ja poleks ka katki midagi.
See ON õhtune väsimus. Sa kirjeldad seda väga kenasti – niikaua kuni piima jookseb, ta sööb. Kui enam ei jookse (ja ta peaks imema hakkama) ta enam ei viitsi ja hakkab sahmerdama. Aja jooksul tulebki lapsel rohkem tööd hakata tegema piima kättesaamise nimel, sest alguse jooks on mõeldud vastsündinule, kes ei jõua nii intensiivselt imeda. Edaspidi peab toidu kättesaamiseks tööd tegema. Kui nüüd praegu näidata, et \”oh kullake, sa ei viitsi imeda, ma joodan sind pudelist\” saab laps selle nõksu, rabeleda kohe kui enam ei jookse, kähku kätte ja järgmiseks tuleb tõsisem rinnastreik. Ja oletegi pudelil.
Seda, kas tal jääb piima puudu, näitab AINULT kaaluiive. Ei ükski pudelivõtmine (seda teevad rinnalapsed kuni oksendamiseni) ega rahutus ega muu näita midagi. Mõtle loogiliselt – kui ta on Sul näljas, PEAB see avalduma kaalutõusu pidurdumises. Vastasel juhul otsi tõelisi põhjuseid![/tsitaat]
Keegi PIDI ju puhkusele MINEMA 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Keegi PIDI ju puhkusele MINEMA :)[/tsitaat]
Mul on igav. Hetkel ootan kella 12:30, et tööle minna 😛
Ma olen zy-ga nõus. Väga tõenäoline, et laps lõpuks rinnast üldse keeldub, sest pudelist on lihtsam süüa. Paari kuu pärast oled kurb, et nii lihtsalt alla andsid.
[small]Beginner 26 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen zy-ga nõus. Väga tõenäoline, et laps lõpuks rinnast üldse keeldub, sest pudelist on lihtsam süüa. Paari kuu pärast oled kurb, et nii lihtsalt alla andsid. [/tsitaat]
VÕib olla teemaalgataja pole kurb. Mina arvan, et väga tihti antakse RPA-d juurde liiga kergekäeliselt, sest sisimas loodetaksegi, et RPA-ga on lihtsam.
Ma imetasin oma last 2 nädalat 24/7. Ilusti haaras rinnast ja mulle tundus, et saab ka sealt midagi.
Mees aga tegi süüa, koristas ja jändas teiste lastega, et ma saaksin stressivabalt sööta. Laps oli viril ja aina mul rinna otsas.
Läksin siis last arstile näitama. Laps sünnikaalus! Sõimata just ei saanud, mul tore arst, aga kähku käskis RPAd juurde anda, selline pullitegemine on lapsele eluohtlik.
Edasi käisin mitme imetamisnõustaja juures. Kaalusin last enne ja peale sööki ja oli norm, kui palju ta ööpäevas peab kaalu juurde saama. Ilma RPAta, mida andsin süstlast peale rinda, ei tõusnud kaal üldse.
Välja üritasin lüpsta nii käsitsi kui pumbaga. Isegi pudelipõhja ei saanud täis.
See oli kogemus kolmanda lapsega. Kui enne pesamuna sündi arvasin, et olin noorena saamatu ja andsin liiga ruttu alla, siis enam nii ei arva. Ka arst ja imetamisnõustajad ütlesid, et siin ei anna midagi teha.
Kuulake oma arste, last ja sisetunnet!
teil on nende lastega veel vähemalt u 50 aastat ees ju. kui juba imetamise spetsiifilised tagasilöögid (enamuses ületatavad) teid niiiiiiiii närviliseks muudavad, et ei mees ega teised lapsed ega naabrid ega naaberi koer elada ei saa, mida te siis kõigi ülejäänud elumurede puhul peale kavatsete hakata, kõiki probleeme ei saa ju ostetavate ja/või tehniliste abivahenditega lahendada
No isegi arstid on ju kindlaks teinud, et mõnel ei jagu piima piisavalt või saab paari kuu pärast otsa. Kes seda ise läbi pole elanud, see ka kritiseerib ja targutab, et pole võimalik jne.
Minumeelest on peamine, et lapsel oleks hea ja iga ema õpib ju ära tundma, millal pisike manipuleerib ja millal tal tõesti midagi viga on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]teil on nende lastega veel vähemalt u 50 aastat ees ju. kui juba imetamise spetsiifilised tagasilöögid (enamuses ületatavad) teid niiiiiiiii närviliseks muudavad, et ei mees ega teised lapsed ega naabrid ega naaberi koer elada ei saa, mida te siis kõigi ülejäänud elumurede puhul peale kavatsete hakata, kõiki probleeme ei saa ju ostetavate ja/või tehniliste abivahenditega lahendada [/tsitaat]
Kas sa oled nii tugev ja jäik ema, et suudad kuulata mitmeid ööpäevi järjest oma lapse näljakisa ja mitte seejures masendusse langeda?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina saan sinust aru. Ka minul tekkis sama olukord ja nüüd on olnud laps peaaegu aasta pudelil. Enda loo algusele tagasi mõeldes võin nüüd öelda, et probleem oli minus. Mul oli hirm imetamise ees. See aga omakorda tekitas stressi ja väsimust ning piima vähesust. Võibolla tõesti oli see lihtsama vastupanu minek aga kui ma oleks edasi tissitanud oleks ma hulluks läinud. Praeguseks on mul terved närvid, laps on rõõmus, norm kaaluga ja terve. Teistesõnadega: Kui sa oled nii otsustanud, siis on see sinu ja lapse jaoks kõige õigem tee. Rpa ei ole mürk vaid rinnapiimast kvaliteedilt järgmine toit. Ja kõige olulisem on see, et ära tunne ennast süüdi. Lapsele on rõõmsat emmet vaja.
[/tsitaat]
Mul oli samamoodi. Laps saigi ainult rpad, sellest hetkest kui ta seda saama hakkas, toimis kõik nagu kellavärk, et tunduvalt lihtsam oli kõik kui lugeda neid jutte siin imetamisteemadel. Aga nüüd teise lapsega ma ikka proovin imetada.
Ma ei jõua teiste vastuseid lugeda, aga otse loomulikult võib olla emal rinnapiima liiga vähe! Iga ITK imetamisnõustaja oleks minuga nõus! Mina pidin – just imetamisnõustaja soovitusel – IGA rinna andmise korra järel PUMPAMA 10 minutit rinda, et tekiks suurem piimatootmine. 2 nädalat andsin rinda (2-nädalasele), pumpasin ja andsin veel süstlaga lisa. Tulemuseks andsin rinda terve aasta, aga tunnistan, et ega mul lõpuni vist väga uhke see piimatootlus polnud…
Aga perekoolist ei tohi kunagi lähtuda, siin on kindel tüüp inimesi, kelle piimatootlus on 5pluss ja kes on üleüldse superemad.
Teise lapsega lõin käega kusagil 5. elukuul (kaaluiive hakkas viletsaks minema), hakkasin pudelist juurde andma, arvan, et sinuga juhtub sama – lihtsalt kui sa juurde kunstlikult ei pumpa, jääbki keha arvama, et nii vähesest piisab ja siis hakkab miskipärast aina vähem ta tootma, kuni sa oled endale saanud pudelilapse. Sinu valik.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mehed arvavad jah, iga lapse piuksu peale, et näljas ja kõht tühi.
Minu mehe põhiline lause lapse esimesel elukuul oli ikka, et \”tal on vist kõht tühi\” :D[/tsitaat]
Haha, sama siin! Lapsel olid gaasid ja koolikud järjest, nuttis tihti. Kuidas ma ka meest ei harinud sel teemal, tema ikka arvas koguaeg kui laps nuttis, et anna aga süüa:))
Mina kahtlustan siiamaani aeg-ajalt, kas ehk andsin liiga kergelt alla, aga iga kord meenub mulle üks asi: mul ei olnud isegi sellist tunnet, et piima juurde tekiks. Mul on mitu lastega sõbrannat, kes väitsid, et sellega kaasneb pakitsev tunne rindades. Mul polnud sellist tunnet olnud rohkem, kui üks kord ja seda ka vähem, kui 24 tundi peale sünnitust, kui oli piimapais. Lisaks on mul sissepoole hoidvad nibud, mis tegi lapse rinnalesaamise eriti keeruliseks. Võtsin kasutusele nibukaitsmed. Lapse sain tissiotsa küll, aga vist rohkem ilupärast, sest piima polnud olemaski õieti… Jõin apteegitilli ja HiPP Natal teed, sõin korralikult, püüdsin ise rahulik olla.. Tulemus null. Meil ei olnud seda kisa ainult õhtuti, vaid ka päeva jooksul suvaliste toidukordade ajal. Hoidsin küll last võimalikult palju rinnal, vastu sain vaid närvilist kisa… Ja loobusin. 1,5-kuuselt läksime pudelile üle ja rahu maa peal… Kahju on. Südamest kahju ja kindlasti üritan järgmise lapsega rohkem ja püüan ise kannatlikum olla ning mõtlen, et ju oli see vajalik õppetund, et tulevikus targem olla. Aga need, kes räägivad, et loll jutt, et piima pole, teevad hinge haigeks. Igaüks ei otsi põhjust allaandmiseks ja kergema vastupanu teed minemiseks.
Mul oli samuti, et hakkasin rinnapiimaasendajat juurde andma, sest ei jõudnud enam seda kisa kuulata. Kolme kuuselt lõpetas laps igasuguse rinna imemise, lihtsalt ei tahtnud enam ja kõik.
Mul hakkab ka laps õhtuti nokkima,aga olen tähele pannud ,et siis ta lihtsalt rinda ei soovi.Me oleme leidnud siis muud tegevust ja hiljem uuesti proovinud.Kui kõht tühi sööb ilusti.
No aga kaalunud oled juba?
Palun kaalu.
Rinnapumbaga on see jama, et kui hakkad pumpama ja siis seda piima lutipudelist apsele andma, harjub laps ikkagi pudeliga.
http://www.siet.ee nõustajate koduvisiit on tasuta, nad oskavad õpetada topsist toitmist jne. Kui üldse on vajadus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Haha, sama siin! Lapsel olid gaasid ja koolikud järjest, nuttis tihti. Kuidas ma ka meest ei harinud sel teemal, tema ikka arvas koguaeg kui laps nuttis, et anna aga süüa:))[/tsitaat]Sel on muide mõte sees ja päris jura ei ole – rinnalaps ei taha rinda mitte ainult selle pärast, et tal kõht tühi oleks, vaid tema jaoks on tiss universaalne rohi, mis aitab kõige vastu – lähedusevajadus, maailmavalu, lihtsalt hea mõnuleda jne.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
