Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Siinkohal saab terve mõistus otsa
Reaalse maailma komplekssust arvestades lihtsalt ei ole võimalik, et unelmad saavutatakse paljalt vaktsiini abil. Inimeste enda alalhoiuinstinkt teeb ka nii-mõndagi ära.
Loomulikult mitte. Kuid vaktsiin on võtmetegur, selleta ja ainult inimeste enda tegevusest-instinktidest ei aita.
No ausalt vaktsineerimisvastased – te vist ise ka ei tea, mida te tahate. No ilmselgelt mõnusat elu nii, et ise midagi tegema ei peaks, aga peale selle vist lihtsalt igaks juhuks kõige vastu olla.
Ise midagi tegema ei pekas??? Halloo, beib, räägi meile siis, mida sina enda immuunsüsteemi tugevdamiseks igapäevaselt teed.
Sul ei ole vist õrna aimugi, mis see “immuunsüsteem” on (nt ninakarvad. Palun too näiteid, kuidas sina oma ninakarvu tugevdad)
Lisaks ninakarvadele on seal siiski olulisemaid asju, mida elustiiliga tugevdada ja toetada. Sul on veel palju õppida. Aga nina(ja muudele kiduratele)karvadele võid riitsinusõli määrida, kui muidu kasvada ei taha.
No ausalt vaktsineerimisvastased – te vist ise ka ei tea, mida te tahate. No ilmselgelt mõnusat elu nii, et ise midagi tegema ei peaks, aga peale selle vist lihtsalt igaks juhuks kõige vastu olla.
Ise midagi tegema ei pekas??? Halloo, beib, räägi meile siis, mida sina enda immuunsüsteemi tugevdamiseks igapäevaselt teed.
Sul ei ole vist õrna aimugi, mis see “immuunsüsteem” on (nt ninakarvad. Palun too näiteid, kuidas sina oma ninakarvu tugevdad)
Lisaks ninakarvadele on seal siiski olulisemaid asju, mida elustiiliga tugevdada ja toetada. Sul on veel palju õppida. Aga nina(ja muudele kiduratele)karvadele võid riitsinusõli määrida, kui muidu kasvada ei taha.
Ma mäletan poistele räägite, et kui tahate, et habe kasvama hakkaks, peab põsele mett määrima ja suu sisse kanas*tta.
Teiste keskel haisutamine on… Äkki ebaviisakas ja tesite eelistustega mitte arvestamine
Kas sa ei oska lugeda? Just kirjutasin, et nad on tänapäeval ju teistest eemale aetud oma suitsu tegema. Näita üks koht, kus tänapäeval teiste keskel suitsetada tohib? Neid kohti pole.
Suitsetatakse kortermajade akende all, ukse eest, poe ukse ees jne neid kohti on ohtralt, kus teised inimesed on jätkuvalt sunnitud seda jura sisse hingama, kuigi ei taha. Kodu uksest sisse minemata ju ei jäta. Isegi sünnitusmaja ees suitsetatakse
Suitsetatakse kortermajade akende all, ukse eest, poe ukse ees jne neid kohti on ohtralt, kus teised inimesed on jätkuvalt sunnitud seda jura sisse hingama, kuigi ei taha. Kodu uksest sisse minemata ju ei jäta. Isegi sünnitusmaja ees suitsetatakse
Ei tea, mina pole kohanud ei poe uste ees suitsetajaid ega polikliinikute ees. Kortermajadest ei tea midagi, võib olla siis kõik vastikud suitsetajad on neisse kogunenud. Heiti Hääl ilmselt siiski ei ole.
Ei tea, mina pole kohanud ei poe uste ees suitsetajaid ega polikliinikute ees. Kortermajadest ei tea midagi, võib olla siis kõik vastikud suitsetajad on neisse kogunenud. Heiti Hääl ilmselt siiski ei ole.
Suurtes kortermajades võib juhtuda üsna tihti, et keegi kusagil aknal või rõdul suitsetab, ja siis saavad kõik naabrid ka seda lebra nautida. Lähed koputad uksele, et neid sellest teavitada – vaat, et pussnugadega surnuks ei visata 🙂
Teine omaette klass on need kes a la Kristiine keskuse peaukse ees täpselt seal piiri peal suitsetavad. Või vihma sajab väljas, üks inimene hõivad paviljoni ja hakkab seal oma koni kimuma.
Süsti tegemine on samal ajal altruistlik, aga samas, see ei kaitse kedagi teist peale sinu ENDA..?
Kuidas ta ei kaitse. Süstinu on vähem nakkusohtlik. Ja noorte puhul polegi iseennast väga vaja kaitsta, süstimise mõte on just teiste kaitsmises ning viiruse vähem levitamises. Ja, ei, ära nüüd hakka laulma, et “vaktsineeritud nakatavad ju samapalju”. Ei nakata samapalju. Lühemat aega on nad nakkusohtlikud, kui üldse viiruse külge võtavad.
Nakkusohtlikkuse kohta sa seda väita ei saa. Vaidleksid teadlastele vastu:
Suurema vaktsineerituse hõlmatus ei ole seostatav COVID-19 leviku vähendamisega – metauuring 68 riigis ja 2947 USA maakonnas – LINK
Sellest leitakse isegi, et paikades, kus on kõrgem vaktsineeritus on ka suurem levik.
Mida see vaktsiin aga teeb – vähendab surmasid. Vaktsiinid hoidsid ära kuni 140 000 COVID-19 surma U.S-is LINK
Niisiis, tal on üks väga hea kindel omadus. Aga leviku peatamise jutust võiks vaikselt juba lahti öelda, sest see lihtsalt ei ole tõsi.
Nakkusohtlikkuse kohta sa seda väita ei saa. Vaidleksid teadlastele vastu: Suurema vaktsineerituse hõlmatus ei ole seostatav COVID-19 leviku vähendamisega – metauuring 68 riigis ja 2947 USA maakonnas – LINK Sellest leitakse isegi, et paikades, kus on kõrgem vaktsineeritus on ka suurem levik.
Eks nakkusohtlikkuse juures on mitmeid tegureid, mida ei see uuring ega ka muud tabelid suuda arvesse võtta – näiteks juba see, kui ammu selles piirkonnas inimesed vaktsineeritud on. Mida kauem, seda nõrgem ju nüüdseks vaktsiini mõju, samas võib kõrgem vaktsineerituse tase just viidatagi sellele, et vaktsineerimist alustati selles maakonnas varem või kiiremini. Selles mõttes on riikide ja maakondade võrdlemine ainult nende näitajate pealt üsna mõttetu – igal pool on erinev andmekvaliteet (näiteks Vietnam ja Island?), erinevad traditsioonid, eluviisid, asustustihedus. Paremad oleks võrdlused, kus need tingimused on sarnased. Mina aga viitasin pigem sellele väitele, mida tänagi Fischer (kes küll on matemaatik, mitte meedik, kuid ehk ikka teab, millest räägib) välja ütles – et vaktsineeritu on nakkusohtlik paar-kolm päeva (kui ta muidugi just tõsiselt haigeks ei jää), mittevaktsineeritu aga mitu nädalat. Samuti väitis ta Eesti statistika pealt järeldusi tehes, et 12-19-aastasel vaktsineeritud noorel on vaktsineerimata eakaaslasest 10 korda väiksem võimalus nakatuda. See kõik kõlab väga loogiliselt.
Süsti tegemine on samal ajal altruistlik, aga samas, see ei kaitse kedagi teist peale sinu ENDA..?
Kuidas ta ei kaitse. Süstinu on vähem nakkusohtlik. Ja noorte puhul polegi iseennast väga vaja kaitsta, süstimise mõte on just teiste kaitsmises ning viiruse vähem levitamises. Ja, ei, ära nüüd hakka laulma, et “vaktsineeritud nakatavad ju samapalju”. Ei nakata samapalju. Lühemat aega on nad nakkusohtlikud, kui üldse viiruse külge võtavad.
Nakkusohtlikkuse kohta sa seda väita ei saa. Vaidleksid teadlastele vastu:
Suurema vaktsineerituse hõlmatus ei ole seostatav COVID-19 leviku vähendamisega – metauuring 68 riigis ja 2947 USA maakonnas – LINK
Sellest leitakse isegi, et paikades, kus on kõrgem vaktsineeritus on ka suurem levik.
Mida see vaktsiin aga teeb – vähendab surmasid. Vaktsiinid hoidsid ära kuni 140 000 COVID-19 surma U.S-is LINK
Niisiis, tal on üks väga hea kindel omadus. Aga leviku peatamise jutust võiks vaikselt juba lahti öelda, sest see lihtsalt ei ole tõsi.
Jah, vähendab, aga samas see ei hoia ka ära surmasid, kui me vaatame kasvõi juhtumeid oma väikeses Eestis, siis vaktsineeritute surmasid on juba üksjagu olnud.
Ja ma saan täiesti aru sellest vaksikute väitest, et vaktsiin vähendab tõenäosust nakatuda ja raskelt haigestuda. Aga kuna see tõenäosus nakatuda on hetkel kõigest 2,5 korda väiksem (ja pange tähele, see on siiani iga kuuga vähenenud: augustis oli see Popovi sõnul 4, septembris Härma sõnul 3 ja nüüd juba 2,5), siis vabandust, aga see tõesti ei vääri seda riski. Haiglates on vaktsineerituid juba 37 protsenti, aga kas see reaalselt tähendab, et kui meil oleks rohkem vaktsineerituid, siis oleks meil haiglas vähem inimesi? Või oleks seal sama palju inimesi, aga need oleks vaktsineeritud.
…Mina aga viitasin pigem sellele väitele, mida tänagi Fischer (kes küll on matemaatik, mitte meedik, kuid ehk ikka teab, millest räägib) välja ütles – et vaktsineeritu on nakkusohtlik paar-kolm päeva (kui ta muidugi just tõsiselt haigeks ei jää)…
Sellest ei ole midagi, et ta “meedik” ei ole. Meedikud ei saa sul ka exceli taga istuda ja statistikat teha. Samamoodi arstidel, õdedel jne on oma kitsamad erialad. Viroloog sulle süsti vast ei tee. Epidemioloog? Onkoloog? Siis sul on loomaarstid. Ja hambaarstid avaldavad ka meil arvamust. Medõed… Perearstid… Need, kellel varrukas üles kääritud terve tööpäeva patsientidega tegelevad – ega neil ei olegi aega uuringuid ja asju lugeda, veel vähem, enamasti – teha. Nemad tegutsevad protokollide alusel. Vahepeal käivad koolitustel.
Ja meditsiinilised teadmised ei ole mingi kirjandus salaja kusagil “arstide” raamatukogus lukutaga. Matemaatik võib seda vaadata, koolikoristaja võib seda vaadata, sina võid seda vaadata, mina võin seda vaadata – iseasi, kes kui palju sellest aru saab.
Ainuke põhjus, miks Krista Fischeri arvamust mitte tõsiselt võtta oleks see, kui mõni asjassepuutuvama ekspertiisiga inimene muude järeldusteni jõudnud on. Matemaatikutel pole iseenesest häda midagi… Aga olen näinud nii mõndagi, kus, kui sotsiaal- või kompleksteadusteni asjad jõuavad, kipuvad nad liialt lineaarsetele mõtteviisidele toetuma.
Miks tema väljaütlemisi üldse meie meedias avaldatakse, ma ei tea. Juu meil pole paremat?
See, et covidit võib endas kanda kuni, raskel põdemisel, lausa 20 päeva; ja kergemal kulgemisel KUNI 10 päeva, ei tähenda veel seda, et kõik vaktsineerimata inimesed ka 10 päeva seda põevad.
Google informatsioon on kõvasti faktikontrollitud, siis tõlkes:
Millal on inimene COVID-19 nakkav?
Tõendid näitavad, et inimesed nakatuvad umbes 48 tundi enne sümptomite algust, kuid on nakkusohtlikud sümptomite ilmnemisel, isegi kui sümptomid on kerged ja mittespetsiifilised. Näib, et Delta variandiga nakatunud võib nakatada teisi varem, kahe päeva jooksul pärast kokkupuudet.
Olemasolevad andmed näitavad, et kerge kuni mõõduka COVID-19-ga täiskasvanud on nakkusohtlikud mitte kauem kui 10 päeva pärast sümptomite algust ja see ei ole uute murettekitavate variantidega muutunud. Enamik täiskasvanuid, kellel on raske kuni kriitiline haigus või tugev immuunsupressioon, jäävad tõenäoliselt nakkusohtlikuks kuni 20 päeva pärast sümptomite ilmnemist.
Niisiis, ei tasu alahinnata, mida tähendab “mitte kauem” ja “kuni” – see tähendab seda, et haigete testimisel on olnud juhuseid, kus inimesed annavad positiivseid PCR teste ka 10 ja 20 päeva peale sümptomite algust. See ei tähenda, et see kõigil nii kaua kestab.
PS Ja sealjuures ei ole eristatud, kas oled vaktsineeritud või vaktsineerimata.
Jah, vähendab, aga samas see ei hoia ka ära surmasid, kui me vaatame kasvõi juhtumeid oma väikeses Eestis, siis vaktsineeritute surmasid on juba üksjagu olnud.
Üksjagu? On sul arvandmeid? Mina tean, et viimase 3 päeva surmad (5-6 tk päevas) on kõik olnud vaktsineerimata. Eks mõni vaktsineeritu ka surnud, ei vaidle, aga et “üksjagu”, see väide vajaks veidi fakte taha, et tõsiseltvõetav olla. Aa, lugesin nüüd tänast pressikat, “vähemalt kaks” on täna surnud ka vaktsineerituid. Seda siis ca 20 mittevaktsineeritu surma kohta viimastel päevadel (varem ei avaldatud nii süstemaatiliselt vaktsineerituse staatust).
süstimise mõte on just teiste kaitsmises
Ei ole süstimise mõte teiste kaitsmises. Süstimisega sa siiski kaitsed eelkõige iseennast.
Ja sa ei peaks seda tegema mitte mingist muust põhjusest lähtudes kui vaid iseenda tervisest lähtudes. Ei ole vaja märtrit mängida, kui tead, et süst sulle endale mingit kasu ei too (näiteks on sul allergia, oled varem süsti saades minestanud jms mis seal vaktsiini infolehel kirjas on).
Kui sul on vastunäidustus ja sa taod endale vastu rinda, et nüüd süstides hakkad kellegi võõra inimese vanaema kaitsma, siis sa oled küll puruloll. Mine parem hüppa kohe ojja.
Niisiis, ei tasu alahinnata, mida tähendab “mitte kauem” ja “kuni” – see tähendab seda, et haigete testimisel on olnud juhuseid, kus inimesed annavad positiivseid PCR teste ka 10 ja 20 päeva peale sümptomite algust. See ei tähenda, et see kõigil nii kaua kestab.
Miks sa seda mulle seletad? Seleta Fischerile. Kuni me ei tea, kas need 10 ja 20 on üksikud juhtumid või just pigem normaalsus, on see jutt mõttetu. Mina refereerisin Fischeri öeldut.
Ja jutt, et kesse veel kui mitte matemaatik – vabanda, aga matemaatik leiab mudelid, korrastab andmed ja teeb arvutused, aga tõlgenduse neile peaks ikkagi andma erialaspetsialist, sest selleks on vaja taustateadmisi, mitte ainult seda infot, mis tabelis on.
Mina aga viitasin pigem sellele väitele, mida tänagi Fischer (kes küll on matemaatik, mitte meedik, kuid ehk ikka teab, millest räägib) välja ütles – et vaktsineeritu on nakkusohtlik paar-kolm päeva (kui ta muidugi just tõsiselt haigeks ei jää), mittevaktsineeritu aga mitu nädalat. Samuti väitis ta Eesti statistika pealt järeldusi tehes, et 12-19-aastasel vaktsineeritud noorel on vaktsineerimata eakaaslasest 10 korda väiksem võimalus nakatuda. See kõik kõlab väga loogiliselt.
Ei, see ei kõla kuigi loogiliselt, sest mittevaktsineerituid käsitletakse siin 100% kui kindlasti tõsiselt haigestujaid igal juhul, samas vaktsineeritute puhul lisatakse, et “kui ta muidugi just tõsiselt haigeks ei jää”, mida juhtub tegelikult üsna sageli.
Miks Põhjamaades ei ole nii suurt konsentratsiooni “oma peaga mõtlejatest”?
Seal palju kiidetud Soomes on muide näiteks ööklubid viimased 17 kuud suletud olnud ning avama hakatakse neid alles praegu. Ehk on vara veel tibusid lugeda ja “tänu vaktsiinidele” saadud head tulemust imetleda.
<span style=”caret-color: #222222; color: #222222; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 12.5px; white-space: pre-wrap;”>Vaata, kui ettenägelikud on Eesti riigimehed! Tellisid iga inimese kohta 5 doosi ära, teades ette, et tuleb veelgi resistentsem tüvi, mille vastu on vaja iga 3 kuu tagant süstida. Ei jõua Eesti ametnikke ära kiita!</span>
Ohjah, kohe tuleb siia kümme kägu, kes kõik teavad, kuidas Talving tegelikult varjab ja valetab.
Ohjah, kohe tuleb siia kümme kägu, kes kõik teavad, kuidas Talving tegelikult varjab ja valetab.
Just. Kõrini nendest lollidest, kelle pärast me normaalse eluga edasi ei saa mindud, nagu muud riigid. Poleks varem uskunud, et eestlaste seas nii suur % lolle on.
Ohjah, kohe tuleb siia kümme kägu, kes kõik teavad, kuidas Talving tegelikult varjab ja valetab.
Just. Kõrini nendest lollidest, kelle pärast me normaalse eluga edasi ei saa mindud, nagu muud riigid. Poleks varem uskunud, et eestlaste seas nii suur % lolle on.
Vaat, kui hea et tead, kui tark ise oled vähemalt!
Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Siinkohal saab terve mõistus otsa
