Kohutav lugu. Kellyst on tehtud suur võlglane. Ta on võlgu selle eest, et tal on annet. On võlgu selle eest, et ta on treenides julma tööd teinud. On võlgu oma isale, vanavanematele ja ilmselt tervele maailmale. Võlgu on selle eest, et üldse sündida on julgenud.
Täitsa absurd. Nagu ta oleks kedagi 2-aastaselt palunud end sportlaseks treenida.
Loomulikult on Tõnis olnud tubli, et on suutnud ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta teha enda lapsest tippsportlase, aga ei maksa unustada, et ka sellel on olnud oma hind. Enamus siin vaatab ainult tulemust (ka Tõnis ise), aga tähelepanuta on jäetud teekond tulemuseni. See teekond on Kelly sõnul olnud täis terrorit ja vaimset ahistamist. Ka mina nüüd täiskasvanuna oma isaga enam ei suhtle, aga mitte kunagi ei ole me üksteisega selliste sõnadega rääkinud, nagu rääkis Tõnis Kellyga. Ma vihkan kirglikult hilinemist ja pean seda väga lugupidamatuks käitumiseks, aga selline sõimamine ületab igasugused piirid!
Siin on juba korduvalt mainitud Tõnise kesist enesekontrolli. Olen sellega täiesti nõus, et tegemist paistab olevat täiesti labiilse närvikavaga inimesega. Kindlasti ei sobi selline inimene kellegi treeneriks. Ja mitte sellepärast, et tulemusteni ei jõuaks, vaid sellepärast, et sellised meetodid lõhuvad treenitava kui inimese täiesti ära. Kas see mäng väärib küünlaid? Tippsportlaseks vaimse tervise hinnaga?
Minu jaoks on õõvastav kogu loo juures see, et Tõnis ei ole kordagi maininud midagi isa-tütre suhte kohta. Ei ole veel üheski sõnavõtus läbi kajanud, et ta tunneks puudust tütrest. Ikka käib kogu tants sportlase-treeneri suhte ja raha ümber. Paistab, et tegemist on külmalt kalkuleeriva inimesega. Ta justkui ei näegi peresuhteid ega pea neid mitte millekski. Kui mu enda isa poleks samasugune, ei usuks ma, et selliseid kalke inimesi üldse olemas on.
Süda murdus Pealtnägija loo viimast kaadrit nähes. Lilianil on selgelt väga valus, et ta oma pojaga suhelda ei saa. Isal paistab seevastu Kellyst kui tütrest täiesti ükskõik olevat. Loodan muidugi, et eksin, sest sellises eas naisele on tegelikult suhe isaga väga oluline.
Mulle oli see projekt vastik juba siis kui teda 10 aastaselt juba promoti kui erilist lapsstaari. Teada on, et lapsstaarid kipuvad kiirelt läbi põlema ja kaovad unustusse. Nii see lapstaari elu on ka läinud (umbes nagu britni spearsi lugu).
Aga tuleme selle promomise juurde tagasi, ilma promota ei ole raha, ei ole võimalusi käia uus-meremaal treenimas. See maksab tohutult palju raha ja raha sebimine eeldabki rasket tööd. Tegelikult isa ju ikka selle raha välja võlus, selles mõttes tütar võiks teda ka premeerida. Aga kuna lapsstaari nö sport on läbi saamas, eks muidugi suured rahad toovad inimeses esile ahnuse – kõik mulle. Seepärast ongi nende peretüli nii mõttetu, sportlase karjäär ongi lühike, aga hiljem tuleb ka edasi elada ka koos oma perega.
Sama nagu üks pereliige võidaks lotoga palju raha ja siis ei jaga teistega, sest see on nüüd tema raha, tema võit.
Üks asi on alati vanemate taak – ükskõik mis sa lapse heaks teed, siis laps näeb hiljem ikka seda ülekohut mida sa ei teinud või keelasid. Kes lapsena pidi palju klaverit harjutama jne. Kuigi suurena on tal oskus mida paljudel pole, aga ta ei ole selle üle õnnelik.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt 19.02 14:10; 19.02 14:27; 19.02 14:33; 19.02 14:59; 19.02 15:01; 19.02 15:02; 19.02 15:37; 19.02 15:40; 19.02 16:26; 19.02 16:32; 19.02 16:54; 19.02 17:11; 19.02 17:23; 19.02 17:25; 19.02 17:32; 19.02 17:50; 19.02 19:21; 19.02 19:27; 19.02 20:17; 19.02 20:18; 19.02 20:26; 19.02 20:39; 19.02 20:42;