Teema: Sildarude lugu

#3684911:

kus ema oli 15-aastane sünnitaja

17-aastane siiski.

Paljud teist siin omavad kokkupuudet tippspordiga? Kohe sellist väga tipus olemist, riiklikku aupaistet jne? Äkki mõni üksik leidub.. see on täiesti teine maailm, kus ongi higi ja pisarad ja kübeke aupaistet.
Kui nüüd natuke esmaemotsioonil lahtuda lasta ja mõelda, siis kõik algab ju kuskilt. Oma laste hobidele ja saavutustele mõeldes, siis kuidas oma ja teise vanema panust hindate? Igal liigutusel on hinnasilt küljes, kui selleks peaks vajadus olema?

Meie peres on ka sportlane. Hinnatud ja tunnustatud. Andekas. Aga tema tee sinna tippu on üksjagu vaevaline olnud ka meile, vanematele. Alguses oli tore, et lapsel olid hobid ja tahtmine. Aastate jooksul on see tahtmine kiikunud üles alla. Suguvõsad on korduvalt tülli keeranud ja taas leppinud ja seda ikka suutmatusest leida üksmeel, kas lapsi peaks sundima jätkama alustatut või laskma neil teha, mida ja kuidas ise tahavad.

Me oleme perena saanud osa hüvedest, mis lapse eduga on kaasnenud aga oleme väga palju ka tema edusse panustanud.

Antud loo puhul ma lihtsalt ei suuda uskuda, et asi võiks olla nii mustvalge. Kui naispere tõesti tegeleb vaid isa tõrvamisega ja tema panust (treenerina) lapse kujunemises ja saavutustes ei nähta, siis võib kodune elu tõesti olla keeruline, kui empaatiavõimega on kitsas.
Milleks teie arvates on üldse vaja treenerit?
Eks elu näitab, kuhu see pere purjetab. Väga loodaks, et tütre edulugu jätkub ka isata ja vennal läheb ladusalt. Oleks ju kurb, kui kogu see sopaga loopimine võtaks lastelt võimaluse edasiseks eduks…

#3685003:

Lilianil on õigus ka Henry tulevastest saavutustest kasu saada. Bioloogilisel emal on laste saavutuste peale kõige suuremad õigused

Selle sa lugesid välja EKRE põhikirjast või piiblist? Tegelikult tähtsustab piibel meest kui perepead. Pojad kui pärijad on mehe järel teisel kohal. Naine elab mehe armust ja tütar on üldse üks parasiit, kellele jätta natule kaasavara ja ära sokutada mehele.

Mina loen Õhtulehest pealkirja: “Tõnis ja Henry Sildaru avalik pöördumine:….” Mõtlen, et kas tõesti 15-aastane on piisavalt küps tegema selliseid – oma ema ja õe vastu pöördumisi? 15-aastane on siiski alles liiga laps (mul on omal sama vana poeg ja sellepärast tean sellevanuste mõttemaailma), et teha mingeid sedalaadi avaldusi. Kahtlustan, et poega on tugevalt manipuleeritud. Ükski 15-aastane poiss ei vihka oma ema ja õde (kellega seni on olnud normaalne peresuhe) ning ei hau nende vastu vendetat.

.

#3685108:

Paljud teist siin omavad kokkupuudet tippspordiga? Kohe sellist väga tipus olemist, riiklikku aupaistet jne? Äkki mõni üksik leidub.. see on täiesti teine maailm, kus ongi higi ja pisarad ja kübeke aupaistet.

Kui nüüd natuke esmaemotsioonil lahtuda lasta ja mõelda, siis kõik algab ju kuskilt. Oma laste hobidele ja saavutustele mõeldes, siis kuidas oma ja teise vanema panust hindate? Igal liigutusel on hinnasilt küljes, kui selleks peaks vajadus olema?

Meie peres on ka sportlane. Hinnatud ja tunnustatud. Andekas. Aga tema tee sinna tippu on üksjagu vaevaline olnud ka meile, vanematele. Alguses oli tore, et lapsel olid hobid ja tahtmine. Aastate jooksul on see tahtmine kiikunud üles alla. Suguvõsad on korduvalt tülli keeranud ja taas leppinud ja seda ikka suutmatusest leida üksmeel, kas lapsi peaks sundima jätkama alustatut või laskma neil teha, mida ja kuidas ise tahavad.

Me oleme perena saanud osa hüvedest, mis lapse eduga on kaasnenud aga oleme väga palju ka tema edusse panustanud.

Antud loo puhul ma lihtsalt ei suuda uskuda, et asi võiks olla nii mustvalge. Kui naispere tõesti tegeleb vaid isa tõrvamisega ja tema panust (treenerina) lapse kujunemises ja saavutustes ei nähta, siis võib kodune elu tõesti olla keeruline, kui empaatiavõimega on kitsas.

Milleks teie arvates on üldse vaja treenerit?

Eks elu näitab, kuhu see pere purjetab. Väga loodaks, et tütre edulugu jätkub ka isata ja vennal läheb ladusalt. Oleks ju kurb, kui kogu see sopaga loopimine võtaks lastelt võimaluse edasiseks eduks…

Ja see kõik õigustab vägivalda?

Väga kahju, et sellel perel on niimoodi läinud. Loodan, et vanemad suudavad lõpuks oma pahameelest loobuda ja ära leppida.

See on tõsi, et mõlema lapse edu taga on isa suur töö ja pühendumine. Mäletan telesaadet, kus oli 2-3-aastane Kelly, kes juba suusatas ja tegi hüppeid, nagu väike imelaps. See on siiski väga haruldane, et isa tahab ja viitsib nii väikese lapse arendamisele pühenduda. Ilma isata ei oleks laps midagi saavutanud.

Nüüd, kus tüdruk enam isaga koos ei ole, pole tal enam ka sportlikke saavutusi. Võibolla on laps õnnelikum, aga edukat sportlast sealt enam ei tule. Poisiga tegeleb isa edasi ja loodame, et näeme ka tulemusi.

Issand jumal, nagu tüdruk peaks isale tänulik olema oma spordisaavutuste eest? Ega tema seda ei palunud! Vaevalt, et see tüli tühjast kohast tekkis – kui seal tõesti oli vägivald, siis see on lihtsalt hirmus!

Kui oli kunagi ammu vägivald, on järjekordne metoo, sest hüved maitsesid head.

Erinevate süüdistustega on kohtus mitmed olnud: Hallik, Mäe, Kuusik. Kuidagi venivad need protsessid ja metootajad ei kipu võitma.

#3685298:

Erinevate süüdistustega on kohtus mitmed olnud: Hallik, Mäe, Kuusik. Kuidagi venivad need protsessid ja metootajad ei kipu võitma.

paraku on see nii.
aga see ei tähenda, et vägivalda ja ahistamisi ei oleks. pigem vastupidi. meie kohtulahendid liiguvad jõudsalt poola teed.

#3685108:

Antud loo puhul ma lihtsalt ei suuda uskuda, et asi võiks olla nii mustvalge. Kui naispere tõesti tegeleb vaid isa tõrvamisega ja tema panust (treenerina) lapse kujunemises ja saavutustes ei nähta, siis võib kodune elu tõesti olla keeruline, kui empaatiavõimega on kitsas. Milleks teie arvates on üldse vaja treenerit? Eks elu näitab, kuhu see pere purjetab. Väga loodaks, et tütre edulugu jätkub ka isata ja vennal läheb ladusalt. Oleks ju kurb, kui kogu see sopaga loopimine võtaks lastelt võimaluse edasiseks eduks…

Mille pealt sa väidad, et “naispere tegeleb tõrvamisega”? Tunned neid isiklikult? Äkki hoopis isa tegeles oma ambitsioonide laste kaudu elluviimisega? Kui su laps tegeleb tipptasemel spordiga, siis peaksid ka kursisi olema kui raske selline elu lapsele on. Pidevad reisid-laagrid-treeningud. Koolis käia normaalselt ei saa, eakaaslastega koos olla ei saa. Mina ei taha oma lapsele sellist elu.

Selles on sul kindlasti õigus, et asi pole mustvalge. Ei ole üks pool ingel ja teine kõiges süüdi.

#3685268:

See on tõsi, et mõlema lapse edu taga on isa suur töö ja pühendumine. Mäletan telesaadet, kus oli 2-3-aastane Kelly, kes juba suusatas ja tegi hüppeid, nagu väike imelaps. See on siiski väga haruldane, et isa tahab ja viitsib nii väikese lapse arendamisele pühenduda. Ilma isata ei oleks laps midagi saavutanud.

Ja isa poleks midagi saavutanud kui laps poleks andekaks osutunud. Ning lisaks ilmselgelt ka ei küsitud lapselt kas ta üldse tahab midagi saavutada. Ühel hetkel oli ta lihtsalt karusellil ja sealt enam nii lihtsalt maha ei saa.

#3685310:

Ega suurt vahet pole, kes nö süüdi. Pihta saavad mõlemad pooled. Kellyl oli siiani selline nunnu imelapse kuvand. Nüüd võimaliku sponsorina mõtleks paraku 100 korda enne kui sellele perele toetajaks hakkaks. Kelly kahjuks räägivad viimaste aastate vigastused. Juba tuleb nö noorem põlvkond tema alalgi peale.

paraku on see asjade loogiline käik. ükski edu ei ole igavene. väga noorelt tippu jõudnute puhul pigem reegel.

kelly näol oli isal tänuväärne materjal, sest mitte igast lapsest ei saa tiitlivõitja.
õed šmigunid on esimene pähe tulev näide.
parandage mind, aga kas kelly isa on treener omaenese tarkusest või on ta ka kuskil õppinud?

Aasta tagasi “Rennisõidu maailmameistri Kelly Sildaru treenerist isa Tõnise nime ei maksa EOK-s suhugi võtta, sest temal pole ei haridust, paberit ega ka isiklikke saavutusi. Järelikult ta ei tunne asja ega tea vigursuusatamisest midagi. Kelly poiss Mihkel Ustav, kes võtab papa Sildarult töö üle, on samuti paberita.”

Üks on selge, vägivallale peab olema null tolerants ja kui seal perekonnas oli vägivalda, siis ei ole küsimustki kes valesti käitus. Vahet ei ole, kas kuulus perekond või mitte, ükski vägivaldne tegu ei ole õigustatud.

#3685414:

#3685301:

#3685268:

See on tõsi, et mõlema lapse edu taga on isa suur töö ja pühendumine. Mäletan telesaadet, kus oli 2-3-aastane Kelly, kes juba suusatas ja tegi hüppeid, nagu väike imelaps. See on siiski väga haruldane, et isa tahab ja viitsib nii väikese lapse arendamisele pühenduda. Ilma isata ei oleks laps midagi saavutanud.

Ema pidas ju perekonda aastaid üleval ja miks sa arvad, et temal ei olnud mingit rolli. Ka tema pühendus sada protsenti, aga sinu arust on laste saavutused ainult isa teene. Imelik. Ja mis mõttes pole enam saavutusi, on ju küll, aga konkurents on alal suurenenud. Henryl on samuti väga raske nüüdses olukorras midagi saavutada, mitte pole siin asi isa hindamatus tegelemises.

Ema roll on kahtlemata samuti väga austusväärne. Paraku aga me kõik peame oma alaealisi lapsi ja vajadusel kogu peret üleval. Seda teevad kõik normaalsed vanemad. Erakordne on see, et üks vanem pühendus oma lapse ande arendamisele ja saavutaski edu.

Võib ju öelda, et 2-3-aastaselt lapselt ei küsitud, kas ta tahab tippsportlaseks saada ja see polnud tema valik. Ent samamoodi on paljudel aladel, kus edu saavutamiseks tuleb alustada nii noores vanuses, et lapse valik ei saagi kõne alla tulla. Samamoodi on kõikide lastega, kes pannakse 3-aastaselt balletti või 5-aastaselt muusikat õppima. Alati võib vaielda, kas vanem võimaldas oma lapsel saada säravalt edukaks või hävitas sundimisega tema lapsepõlve.

Muide, selle pere lugu ei ole midagi erakordset. Kui lugeda “imelaste” elulugusid, siis nad kõik on täisealiseks saades oma vanematega tülli läinud ja ennast iseseisvaks rabelenud, sageli oma edust ja andest loobudes. Selles mõttes on targem, kui mingist vanusest on andeka lapse treeneriks või juhendajaks keegi professionaal, mitte oma vanem. Siis on suurem võimalus, et vanema ja lapse suhted jäävad heaks.

Ema pidas üleval ka isa, mitte ainult lapsi.