Teema: Sildarude lugu

<p style=”text-align: left;”>Jah, juriidiliselt tulebki nii välja, et lastel on õigus vaid nõuda ja jalgu trampida, vanemad peavad teenindama ette ja taha ja siis, kui laps saab täisealiseks, võib vanem selle eluks ettevalmistamata lapse (tööd teha ju ei tohi- lapstööjõud!) ukse taha tõsta, sest tema “töö” on tehtud.</p>
Kui kõik pered sellise juriidiliselt korrektse skeemi järgi toimiks, oleks meil ühiskonna näol tegemist vaid anarhia ja loomaaiaga.

Õnneks on peredes veel kirjutamata seadused olulisemad. Aga kui kauaks, peale selliseid JOKK- menetlusi.

Mina näen nt, et isa head tahet oma laste arengusse panustada, on kurjasti ära kasutatud. Ükski treener poleks sellise innuga oma lapsega tööd teinud, olnud lisaks mänedžer, suhtekorraldaja ja kõik need muud asjad lisaks. Ja Kelly oleks ka ehk mõne üksiku võistluse võitnud ning polekski raha, mille jagamise pärast kakelda.

Aga miks nii paljud tunnevad, et peavad siin poolt valima? Ja siis teise poole vastu siin sõna võtma? Meie jaoks ju ikkagi võõrad inimesed, ei saa kuidagi teada, mis ja kuidas oli või millised inimesed nad koduseinte vahel on. Mina vaatasin seda lihtsalt kui kurba lugu pere lagunemisest. Mina kutsuks küll üles proovima olla neutraalne kõrvaltvaataja, mitte üht või teist hukka mõistma. Kui niimoodi poolt valida ja teist materdama hakata, siis on suur oht, et võid väga kellelegi ülekohut teha. Ükskõik kumb pool neist siis ohvrim on, ei vääri ta seda, et võõrad tädid siin teda hoopis mutta talluvad.

#3686258:

Lugesin Postimehest seda Pealtnägija kokkuvõtet ja see oli lihtsalt hirmuäratav. Isa lööb oma naist ja tütart näkku. Isa ähvardab tütart noaga. Ema tõmbab isa pikali ja peksab teda. Peretütar kägistab ja lööb kannaga näkku (jäi küll selgusetuks keda täpselt, sama alapealkirja all on juttu, et ründas vanaema?) Isa tirib tütart juustest ja väidab, et tütar peksab oma venda. WTF? Terve perekond kaklejaid.

Ja siis on isal vaja jutustada, et tütar ka ju lööb ja kägistab. Khm-khm, ei tea, kes ta küll selliseks kasvatas? Kelly on 19, isa sai treeneriametist lahti vist kohe kui ta 18 sai. Seega enamus neid sündmusi pidi leidma aset ajal, mil ta oli alaealine. Laps kasvab üles ema-isa kraaklemist ja kaklusi pealt vaadates ja pärast on häda, et oi, aga mu laps on ise ka ju vägivaldne? No shit, Sherlock

See näide käis venna kohta. Kelly sai alles 19, tõenäoliselt isa jutt pärineb sellest ajast, kus mingil hetkel paljud õed ja vennad kaklevad. Ka meie kaklesime, kuigi mingit eeskuju vanematelt selles osas ei olnud. Vanemad peavad muidugi piduri peale tõmbama sellisele tegevusele jah, aga midagi uut selles ei ole. Ma ei saanud oma vennaga senimaani läbi, kuni ta põhikooli lõpetas. Olime nagu kass ja koer. Siis käis mingi klõps ära ja tuli mõistus pähe.

Kahtlemata on tegu ülikurva looga, kus perekond läks pingeliste aegade tõttu lõhki, aga… Kui alaealise Kelly vara võisid täiskasvanud pereliikmed käsutada, siis täisealisena on tal siiski täielik õigus seda vara ise käsutada. Ma eeldan, et tema treeneriks oldud aja jooksul sai isa piisava sissetuleku, mida võiks võrreda treeneritasudega ja Kelly venda poleks ta üldse pidanud abitreeneri rollis rakendama, see oli tema enda halb otsus. Ent kui rakendas, siis on ka väheusutav, et venna osalus veerandit vara vääris. Sellest kunagisest väikesest poisist on mul isegi kõige rohkem kahju. Kas tal ikka normaalselt koolis käia lasti?

Anne ja stiili intervjuust jäi mulle Kellyst üsna halb mulje. Olen oma elus kohtunud manipulaatoritega ja nende jutt ning olek ongi sellised, ent muidugi võib tegu olla selle jubeda ajakirja tavalise stiiliga. Ent sellest hoolimata – sportlase teenitud vara kuulub ainult talle endale.

Kutsuks üles mitte hinnanguid andma. Mina tõstan käed üles ja ütleks, et ma ausõna ei hoia kummalegi poole ja lihtsalt kahju on.

Tooks ise ühe näite- mul on puberteediealine tütar. Muidu on tegu väga toreda ja andeka inimesega, aga tal on kohustustest hoopis teistsugune arusaam kui minul.

Distantsõppel olles on kooliasjad lihtsalt täielikult käest ära läinud. On perioode, kus ta nädalaid ei õpi ja korjab ühtesid. Olgu ära mainitud, et võimete poolest võiks ta puhas viieline olla.

Minul on vahel tööpäevad päris pikad ja olen siis lapsele rahulikult seletanud, et palun õpi iseseisvalt ära. Tööl olles olen veel helistanud ja küsinud, kuidas läheb. Tulen siis töölt koju ja ta ei ole päeva jooksul mitte midagi teinud! Isegi e-kooli pole sisse loginud. Palun öelge mulle, mismoodi sellises olukorras rahulikuks jääda? Lisaks kõnede ajal ta valetab mulle pidevalt, et tegi seda ja teist ja õhtul selgub, et puha vale kõik.

Oleme ka selliseid kakluseid maha pidanud, et kõrvaltvaatajale võiks päris võigas mulje jääda, kui minu väljaütlemised kontekstist välja kiskuda. See, et sellele on eelnenud tunde ja tunde rahulikku rääkimist ja palumist-anumist-selgitamist jne, ei ole justkui oluline.

Minu jutu kokkuvõte on see, et teismelised võivadki vahel su nii ära vihastada, et ise ka ei usu pärast, millisteks väljaütlemisteks sa oled võimeline.

Ja miks ma nii jõuliselt ütlen- sest rahulik jutt ei jõua mõnele kahe kõrva vahele kohale. Siis mõtledki, et äkki kui ma nüüd konkreetsemalt ütlen, äkki see mõjub? Vahendid saavad ühel hetkel otsa lihtsalt. Olen lapse käest küsinud, kas sulle meeldib selline pidev nugade peal olek. Loomulikult ei meeldi. Olen öelnud, et vahendid selle olukorra mõjutamiseks on ju sinu käes. Vaikus.

Mainin lisaks veel ära, et teine laps on väga iseseisev ja saab oma asjadega ise hakkama ja selliseid probleeme ei ole.

Ärge palun lugege sellist tekstist välja mitte midagi muud kui seda, et vahel ongi isegi peres omavahelised suhted väga keerulised ja kontekstist välja rebitud laused võivad šokeerida, aga tegelikku olukorda teavad ikkagi ainult selle pere liikmed.

Ema ja isa tundusid mõlemad impulsiivsed. Raske öelda, kumma poolt vägivald initsieeritud, anti mõista, et seda rakendasid mõlemad.
Episoodi kirjeldust, kus isa tõstis käe tütre vastu, oli raske kuulata. Selle koha peal tuli tõesti pisar silma. Seda ei peaks läbi elama ükski laps, olgu kuitahes mässumeelne teismeline. Just sel eluperioodil on noorel vaja rahuliku vanema tuge.
Isa kõnepruuk telefonis oli töllakas, samas sisaldas kiiret eneseanalüüsi (“ma ei tohiks sulle nii öelda, oled minu tütar”). Isa teadvustab, et ei oska oma raevuga toime tulla – kahju, et ta pole (vist) otsinud vajalikku abi sellega. Juhtunust tundus, et tütar oli olnud vastutustundetu sponsorite vm suhtes, hilineb kohtumistele, trenni. Isa peab klaarima neid hilinemisi. Tütar ei tagasisidestanud probleemi osas, lihtsalt karjuti vaheldumisi. Tütre jutt oli sealt välja lõigatud.
Kumas mingi kummaline venna-õe eristamine vanemate poolt, võibolla selle taga on ka midagi.
Ülimalt kurb pere lagunemise lugu.

#3686345:

Minu jutu kokkuvõte on see, et teismelised võivadki vahel su nii ära vihastada, et ise ka ei usu pärast, millisteks väljaütlemisteks sa oled võimeline.

Jah, ma tean. Ja olen ka pärast vabandust palunud ülearu loobitud sõnade või liiga valju hääle eest. Aga mitte selle eest, et ma nõuan õppimist ja lapselt oma kohuse täitmist. Need on kaks eri asja.

#3686237:

#3685029:

kuda neid tahetakse Kelly miljonitest ilma jätta jne. Mida siis Perekooli Kägude bolševikud oleks asjast

Miljon, mitte miljonid.

#3686372:

Kahju isast – pani mängu kogu aja, energia, oma palgatöö, et oma laps armastatud alal edukas oleks. Ja tänu on siis selline?

Mulle on jäänud mulje, et mida vanemaks tütar sai, seda iseseisvamaks tahtis saada – väljasläimised, boyfriend, isa pakutavast treeneriteenusest üles ütlemine.

Ma ei usu, et isa hakkas riidlema 1 hilinemise pärast.

Endalgi teismeline, kes mõnikord hilistundideni nutis passib, hommikul ülesse ei saa, kell 8 mil on uksest väljumine, et 8.15 tundi jõuda hakkab alles kotti pakkima, meikima juukseid sättima.

Keda ei ajaks selline asi vihale, kui see juhtub pidevalt?

Ja see annab õiguse niimoodi käituda?! Tõelised osside perekonnad, isa käitumise õigustamine näitab kohe, MILLISTE perekondadega on tegemist… ja tundub, et neid on palju! Normaalsetel inimestel tõusid eilset saadet vaadates ihukarvad püsti, ebanormaalsetel ongi kodus selline elu…

#3686372:

Kahju isast – pani mängu kogu aja, energia, oma palgatöö, et oma laps armastatud alal edukas oleks. Ja tänu on siis selline?

Isa tegi täiskasvanud inimesena ise otsuse, et pühendab oma elu oma laste treenimisele. See oli tema valik ja mitte keegi ei saa vastutust selle valiku eest laste kaela lükata.

Miks peaks oma higi ja vaevaga teenitud varandust jagama inimesega, kes sind vihkab? Ei näe küll ühtegi põhjust, miks peaks.

Ja see lapse abitreeneriks nimetamine on ikka tase omaette. 10-aastane laps peaks käia koolis ja tegelema oma hobidega. Kui on ses hobis andekas, peaks talle ka andma võimaluse ise treenida, mitte vanema õe abitreeneriks olla. Loomulikult oleks pidanud selleks päris treeneri palkama, kes oleks lapsi treeninud.

Vanema tugi on vajalik niikuinii, aga mitte selline sõim, ropendamine ja vihkamine. Teismelised ei ole muidugi illikukud, aga lapsevanem on täiskasvanu, tema selline endast väljaminemine nüüd küll normaalne ei ole. Ja oma lapse vihkamine ammugi mitte. Nii et mis teha, arvas, et tal on elu lõpuni kuldmune munev hani, keda ära kasutada. Ja siis üllatub, et kui ikka piisavalt sõimata ja vägivallatseda, siis tütar täisealiseks saades keeldub talle neid kuldmune munemast. Üllatav? Minu meelest küll mitte, väga loomulik. Isa peaks veel alla 40 olema. Ega pole midagi teha, tuleb tööle minna ja endale ülalpidamist teenima hakata.

Vennast on kahju, aga vennal on ka ema olemas, kelle juurde minna ja kelle toel endale treener leida, kui ta ka nii andekas on, et see mõistlik on.

Minu jaoks on kummaline, et naispere sõnul on isa vägivaldne, aga ometi on alaealine poeg isaga ja keegi vist selle nimel midagi ei tee, et poeg vägivalduri käest ära saada. Võibolla olen valesti aru saanud.

#3686383:

#3686372:

Kahju isast – pani mängu kogu aja, energia, oma palgatöö, et oma laps armastatud alal edukas oleks. Ja tänu on siis selline?

Isa tegi täiskasvanud inimesena ise otsuse, et pühendab oma elu oma laste treenimisele. See oli tema valik ja mitte keegi ei saa vastutust selle valiku eest laste kaela lükata.

Täpselt.

#3686372:

Mulle on jäänud mulje, et mida vanemaks tütar sai, seda iseseisvamaks tahtis saada – väljasläimised, boyfriend, isa pakutavast treeneriteenusest üles ütlemine.

On normaalne, et vanemaks saades tahab laps oma elu üle ise rohkem otsustada. Normaalne lapsevanem õpetab talle, et iseseisvusega kaasneb ka vastutus oma valikute eest.  Kas Kelly oleks pidanud isa soovide pärast normaalse teismelise eraelust täiesti loobuma?

#3686392:

#3686383:

#3686372:

Kahju isast – pani mängu kogu aja, energia, oma palgatöö, et oma laps armastatud alal edukas oleks. Ja tänu on siis selline?

Isa tegi täiskasvanud inimesena ise otsuse, et pühendab oma elu oma laste treenimisele. See oli tema valik ja mitte keegi ei saa vastutust selle valiku eest laste kaela lükata.

Täpselt.

#3686372:

Mulle on jäänud mulje, et mida vanemaks tütar sai, seda iseseisvamaks tahtis saada – väljasläimised, boyfriend, isa pakutavast treeneriteenusest üles ütlemine.

On normaalne, et vanemaks saades tahab laps oma elu üle ise rohkem otsustada. Normaalne lapsevanem õpetab talle, et iseseisvusega kaasneb ka vastutus oma valikute eest. Kas Kelly oleks pidanud isa soovide pärast normaalse teismelise eraelust täiesti loobuma?

Ja sellega seoses bõib lõdva käega suhtuda distsipliini, ajast kinni pidamisse, austama sponsoreid  äripartnereid?

Tulen ja lähen millal tahan  kui ei taha üldse ei ilmu kokkulepitud kohtumistele?

#3686206:

#3686180:

#3686170:

#3686166:

Isa mainis selles saates midagi, et Henry oli Kelly abitreener.

See oligi ju päris loll jutt, et väike laps on õe abitreener. See oli ainult selleks, et isa juttu seltsingust kuidagi tõestada, aga väike laps ei olegi mingisugune abitreener.

https://sport.postimees.ee/4072247/treener-henry-sildaru-ajas-fisi-ametnikud-totaalselt-segadusse

On veel siis mingeid tõestusi vaja?

See, et vend on abitreenerina kirjas on ilmselt vajalik selleks, et poiss nendega ringi reisida saaks. Paljude võistluste suletud alale ei tohi lihtsalt keegi ilma eriloata minna ja päris nii ei ole, et võtad lihtsalt oma lapse, vanaema või kellegi teise sinna kaasa chillima. Treenerina esitlemine aitab kasutada nt sponsorlusrahasid jms, et ka pojale lennupileteid jms osta saab. Poiss võis ka muidugi tõesti abiks olla ja määretega aidata, seda ma ei eita. Lihtsalt lapse roll on selles ametis professionaaliga võrreldes ilmselt väike.