See ei ole üldse nõukaaja leiutis, ka varem oli venelastel just Ded Moroz koos Snegurotškaga (ja oma muinasjutuga), mitte Santa Claus. Ainus, mis nõuka ajal muutus, oli peo enda nimi – jõulude asemel liikus Ded Moroz nääride ehk uusaasta peale.
Puust ja punaseks:
Nagu mujal maailmas nii ka Venemaal on juba mitusada aastat lastele kinke toonud Pühal Nikolausel (Nikolail) põhinev rahvapärimuslik tegelane (jõuluvana, Santa Claus, külmataat ehk ded moroz jne).
Eraldiseisev muinasjututegelane slaavi rahvapärimuses on Lumehelbeke (Snegurotška), kelle kohta esimesed kirjalikud teated pärinevad 19. sajandist. Algne pärimuslik Lumehelbeke oli vaeste lastetute talunike poolt lumest tehtud tüdruk, kes ärkas ellu, ent sulas ära, kui pidi jaanipäeval koos teiste lastega üle lõkketule hüppama. Välimuselt oli ta tavaline tüdruk, kes kandis valget kasukat ja valget mütsi.
Nõukogu folklooris sai Lumehelbekesest külmataadi lapselaps ning kinke hakati koos jagama uue kalendri vana-aastaõhtul. Ühtlasi muutus ta välimuselt tagasihoidlikust tüdrukust säravsinist rüüd kandvaks kaunitariks.
Tänapäeval saavad vene lapsed 24.12 kinke siis, kui nad elavad vastavas kultuuriruumis. Venemaal saavad lapsed kinke endiselt vana-aastaõhtul. Vana kalendri jõulud on (nagu setodel talistepühad) pigem pärimuslik püha, mil käiakse kirikus ja järgitakse sellega seotud tavasid.