Sa oled täpselt nagu minu vanaema. Armas ja hea fantaasiaga, aga ei oska vinti üle keeramata jätta 🙂
Heheee 🙂 Lihtsalt pikk elu ja oskus asju ja inimesi märgata. Sa võid nii arvata, kui see sind kuidagi elus edasi aitab või enesetunnet parandab. Mina võin sulle ka lisada (ja mul on tunnistajaid), et olen oma kodust piskesest kapist leidnud võõra kägaras mehe. Ma olen võõras suurlinnas kohtunud metroos eskalaatoril oma emaga, kusjuures olime 4-5 päeva tagasi kohtunud ja polnud jutuks, et kumbki kavatseks sinna kaugele sõita. Olen leidnud võõras linnas oma teises kohas kadunud salli (seda ma olen siin foorumis kirjeldanud).
Mina olen täiesti ratsionaalne. Mul on kõigele olemas mingi enam või vähem loogiline põhjendus. Kindlasti ei arva ma, et saatuse soe käsi mulle vaiba alla raha poetas. Või et seal mingi maagia oli. Lõpuks oli see ammu, olin väga noor ja kindlasti polnud see vaip uus. Neil aastatel poleks mul ka raha olnud uut vaipa osta. Ju seal vaiba sees oli mingi salatasku eelmiselt omanikult. Siis ma muidugi selle peale ei tulnud ja võibolla sai see vaip veel paljude kümnekatega hiljem ära visatud.
Toomase lõhnast ma ei tea. Ma arvan, et võisin sõbrannaga vestlemise ajal minna akna juurde ja näha aknast all Toomast, teda ära tundmata, aga midagi kõnnakus või liigutustes ehk ta mulle alateadvusesse tõi ja temaga seotud aistungud äratas. Muud põhjendust mul pole, aga see on täiesti võimalik. Ja sõbranna ilmselt lihtsalt oli minu suust kuulnud “Toomase lõhnast” koos oldud 12 aasta jooksul piisavalt, et tabada lausele täpne lõpp.
Ilmselt tuleb sul õnnelik olla, et sinuga neid asju ei juhtu või sa ei märka neid. Või otsid üleloomulikku.
See Toomase lõhn on tühi-tähi, ikka sest kägaras mehest tahaks kuulda!
