Esileht Väikelaps Sipsik

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Sipsik

Postitas:
Kägu

Kes on käinud, kuidas oli? on siis nii hull see Anu Mardi vaheline suhe, et kisub lausa vägivaldseks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

ja kas 3,5a lapsele sobib vaadata?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tavaline multikas, käisime vaatamas tüdruk 3,5 a, tüdruk 5,5a ja poiss 6 a, keegi ei nutnud, kõik vaatasid huviga. Võib küll minna vaatama, eriline sensatsioon ei ole.

Please wait...
Postitas:
Anetikas

1 ja 2 klassi lapsed käisid täna vaatamas, mõlemile meeldis. Oli olnud naljakas ja rõõmus (laste kirjeldus). Ju tegijad üritavad Sipsikust uut Lottet teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu 4a ja 6a nautisid seda väga, ei olnud see üldse nii õudne ja hull, kui meedia näidata tahab. Tore multikas!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Naljakas tagasiside meedia põhjal tõesti, nagu keegi poleks neid tavapäraseid animatsioone kunagi näinud. Nendega võrreldes ikka tagasihoidlik ja igavamapoolne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuna ma ise ei saanud lastega minna, läks minu eest minu ema.
Tema ütles küll , et Anu ja Mart olid kiuslikud. No nagu tänapäeva lapsed 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuna ma ise ei saanud lastega minna, läks minu eest minu ema.

Tema ütles küll , et Anu ja Mart olid kiuslikud. No nagu tänapäeva lapsed 🙂

Vanasti õed-vennad ei kakelnud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käisin 3a 10 k lapsega vaatamas. Terve filmi aja laps istus kui paigale naelutatud. Endal tuli paaris kohas pisar silma, paaris kohas ajas naerma. Meile väga meeldis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu 5- ja 7-aastasele ei meeldinud (ja ei, ma ei toppinud neile ise mingeid selliseid mõtteid pähe), sest kogu aeg tülitseti. 5-aastane ütles, et tema meelest on see film vanematele lastele, sest kogu aeg kurjustatakse üksteisega. Kui lähed mingit tavalist hollivuudi multikat vaatama, siis arvestad võimalusega, et pooled tegelased on närvihaiged ja vajaksid reaalelus psühholoogilist abi, aga “Sipsiku” puhul on see natuke löök allapoole vööd 🙂

Tegevuste ja uute tegelaste koha pealt oli väga toredaid leide, aga kogu tegelaste omavaheline suhtlusstiil oli ebameeldiv. Asi polnud mingites õe-venna vahelistes konfliktides (tegelikult Mart oli ainuke normaalne tegelane filmis), vaid just sellises pidevas närvilises ja põhjendamatus ärevusseisundis, millega peaks psühholoogi juurde saatma nii lapse (antud juhul Anu) kui Sipsiku enda. Pidev üksteise süüdistamine, Anu klammerdumine, Sipsiku kergelt ülbe alatooniga kõnepruuk ja släng. Tõesti, nagu keegi ütles, tavalise märulimultikaga võrreldes ei midagi erilist, aga raamatuga ei ole sellel filmil midagi pistmist, ja mitte tegevustiku muutuse tõttu, mida oligi normaalne ja mõistlik oodata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks asi veel, mis mind täiskasvanuna häiris ja miks on kahju, et originaalstsenaarium kirjutati ilmselt nullist ja inglise keeles, mitte ei kasutatud Raua teksti. Väga suur osa dialoogist oli mitte ainult ebameeldivas registris, vaid ka sisutühi ja mitte tegevusega seotud. Ühe nalja juures võis konkreetselt subtiitritest aru saada, et see on mõeldud toimima ingliskeelses keeleruumis (“dry cleaning”).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

3,5-aastasele mina ei julgeks ausaltöeldes veel ühtegi multikat soovitada, et kindla peale minek. Eks sõltub lapsest. Alates 5. eluaastast peaks küll juba okei olema niisugustele lastele, keda pole multikate suhtes just kotis hoitud. 🙂

Lotte on nunnum multikas kui Sipsik. Lotte on emotsioonilt väga südamlik, aga Sipsik niisugust üdini armsat taset ei saavuta, seal on ikka päriselt ohtlikke olukordi, hirmu ja ahastust, mida keegi ei pehmenda. Lottes on samuti ohtlikke olukordi, aga need kõik on väga malbed, Sipsikus on olukorrad teravamad.

Kui laps on suur raamatusõber ja Sipsiku raamat on peas, siis tuleks last enne kindlasti hoiatada, et film ei ole täpselt niisugune nagu raamat. Aga sellest pole midagi, film ja raamat täiendavad teineteist ja filmis on toredad laulud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina käisin kohe kolmeseks saava poisiga kes vaatab kodus ainult Lottet ja Peppat. Ükski muu multikas teda ei köida. Peale selle on ta ka aktiivne ja püsimatu. Istus terve aeg, ei rääkinud, naeris kui oli naljakas ja tegi kurba nägu kui oli kurb. Meeldis meile mõlemale väga. Kiuslikkust ja ülbust filmis ei tuvastanud. Ja, polnud päris sama mis raamat aga ei häirinud see üldse. Aega mööda ka läinud ja kas see päris raamatu sisu üldse toimiks. Siiani laps Sipsikut unejutuks näiteks üldse ei tahtnud. Nüüd peale filmi üritan uuesti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu viiesele plikale väga meeldis. Vb talle tuttavad olukorrad kodust, kisklemine suurema õe ja vennaga on igapäevane (ma ise pole näinud, laps käis isaga, ei oska filmi kommenteerida). 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti tore ja armas film oli – jah, mitte pidevalt päris raamatupõhine, aga siiski tugevalt Raua “Sipsikust” lähtuv ja ma ei ütleks, et nt Mardi ja Anu suhe tavalisest õe-venna suhtest kuidagi ebasõbralikum oleks olnud, Anu elas läbi tüüpilist koolieeliku identiteedikriisi ja Mart oli tegelikult väga kannatlik ja abivalmis tema suhtes. Ema ja isa polnud ka üldse nii hirmsad, nagu arvustustes öeldi – täitsa mõistlikud tavalised vanemad. Ka polnud film ülearu kurb ega pinev, vähemalt mitte normaalse närvikavaga lapse (või lapsevanema) jaoks. Ühesõnaga minu meelest tegid esimesed arvustused küll “Sipsiku” filmile tugevalt liiga ja igatahes soovitan vaatama minna. Ise käisin koolilastega (poisid, 7 ja 10) ning vanematega (68 ja 70) ja meile kõigile jättis film igati toreda mulje.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris elu. Õde-vend tülitsevad,mis seal siis imeliku? Jah,lumehelbekesed kes on grupis “postiivne ja rahumeelne vanemlus” said kindlasti shoki,kuidas nii saab,aga ärgake-see on elu.
Multifilm ise on üles ehitatud seiklustel,olgem ausad osad multikad hullemad. Ülepaisutatud draama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ärgake-see on elu.

Oi, ma ei kahtlegi selles, mu mees tegelikult ütles selle filmi kohta, et näe, dokumentaali otsa sattusime 🙂 Lihtsalt see ei ole Eno Raua “Sipsik”. Film iseenesest nullist ei ole mingi eriline šedööver ega mingi eriline läbikukkumine, aga “Sipsikule” teosena teeb ülekohut. Ei ole “Sipsiku uued seiklused” on “Mingi uue kaltsunuku seiklused peres, mis ei tea, kas elab 70ndates või 2020ndates.”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaatasin filmi ära ning ei leidnud ühtki traumeerivat kohta. Täitsa helge ja armas multikas oli. 6-aastasele poisile ka meeldis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lotte on nunnum multikas kui Sipsik. Lotte on emotsioonilt väga südamlik, aga Sipsik niisugust üdini armsat taset ei saavuta, seal on ikka päriselt ohtlikke olukordi, hirmu ja ahastust, mida keegi ei pehmenda. Lottes on samuti ohtlikke olukordi, aga need kõik on väga malbed, Sipsikus on olukorrad teravamad.

Ohuolukorrad on ju ka Sipsiku raamatus sees: taksosõit, katusel kõndimine ja mereseiklus. Need olid kohati raamatuga võrreldes teistmoodi lahendatud, aga ohtlikult mõjusid nad ka raamatus.

Huvitav, kui erinevalt inimesed asju tajuvad. Hirmu ja ahastust mina ei näinud, kõik olukorrad ja film ise lõppesid ju hästi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks asi veel, mis mind täiskasvanuna häiris ja miks on kahju, et originaalstsenaarium kirjutati ilmselt nullist ja inglise keeles, mitte ei kasutatud Raua teksti.

Kusjuures eile oli saade sipsiku tegemisest ja nii oligi, et dialoogid ja stsenaarium on esmaselt välja mõeldud inglise keeles ja hiljem “tagasi tõlgitud” eesti keelde. Paljud väljendid on lausa häirivalt inglispärased, peas hakkab inglisekeelne tekst jooksma.

Aga olen kindel, et lastele see film meeldib! Nendel ei tiksu kuklas see sipsiku ajalugu. Täiskasvanud on need, kes oma lapsepõlve-sipsiku ribadeks analüüsivad ja leiavad, et film pole sugugi see, mida nemad Issanda Aastal 1970 või ka 90 vms mõtlesid ja ette kujutasid. Jah, rentslirotid, Sipsik-mereröövel jms ei ole raamatus. No ja siis?
Kusjuures mina pole kunagi isegi ette kujutanud, et Sipsik räägib täiskasvanud mehe häälega. Miks ei võinud siis sipsik olla ikkagi poiss ja rääkida lapsehäälega! Kuigi jälle, mis tähtsust sel on.
Ja natuke jääb puudu eestipärasusest, aga kuidas seda tahta, kui kunstnik on sakslane, stsenarist on taanlane. Saates rääkis, kuidas saksa kunstnik saatis Anu ja Mardi maja eksiisiks täielikult mingi saksapärased majad, mida siis üritati ikka eestipäraseks teha. Huvitav, et hiinlased said tehtud täiuslikult edgarvalterliku pildikeelega “Suure maalritöö”, aga Sipsik pole nagu “õige” pildiliselt. Jälle see üleanalüüsimine…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käisin nüüd ka oma kuueaastase tütrega seda vaatamas. Ei ole midagi hullu, ausalt. Raamatu materjal on ilusti sees, mitte muidugi sajaprotsendiliselt, aga väljamõeldud seiklusi minu arust oligi ainult kaks: Sipsik mereröövlina möäöda oja järve sõitmas ja rottidega rentslis. Muu toetus kõik raamatus olnud lugudele (ehkki muudetud kujul).
Mis puutub sellesse ingliskeelse teksti tõlkimisse, siis mina inglise filoloogina küll ei saa öelda, et terve film oleks olnud täis otsetõlkeid inglise keelest. No paaril korral ehk oli aru saada, et pole päris nii nagu eesti keeles võiks olla, aga mitte läbivalt.
Sipsik oli armas, seiklusi tal oli, laulu oli ka ja lapsele meeldis.
Mis puutub Sipsiku häälde, siis minul lapsena ei tekkinud kunagi küsimustki, kas ta on poiss või tüdruk – kaltsunukk ju. Eesti keele võlud, ei mingeid sugusid. 😉 Aga see, et ta praegu räägib mehehäälega, mind ei seganud.
Ühesõnaga, pole vaja nii maha teha, film on kobe, üldse mitte nii metsikult möllune ja märatsev nagu keskmised ameerika multikad, mida kinos näidatakse. Mardi ja Anu “kaklemine” polnud ka nii ränk nagu seda arvustuste põhjal võiks arvata. Täiesti tavaline igatepidi. Ja selline pehme, helge pool jäi ikkagi esiplaanile. Julgen soovitada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käisime lastega (6 a ja 8 a) vaatamas. Täitsa vahva film. See õe ja venna suhtlus, ma ei nimetaks seda konfliktiks, hoiab ilusti tegevusliini üleval. Lugesin mitut üsna kriitilist arvustust, et kelle arust Sipsiku hääl vale, küll ei meeldinud see, mis raamatust filmi valiti, aga kui filmi ise ära nägin, siis ei saanud küll aru, miks nii negatiivne suhtumine kriitikutel. Tore lastefilm. Mulle meeldis just see, et ei üle vindi action, nagu viimase aja laste multikates, et mõttetu tormamine ja millegi tagaajamine. Saalis olnud laste reaktsiooni vaadates, meeldis vist kõigile, eriti väiksemad, 3-4-aastased, elasid häälekalt kaasa.

Mulle meeldis lapsena (olen sündinud 70ndate lõpus) väga “Sipsiku” raamat, kujutlesin, et ka mul on selline kaltsunukk ja mängisin enda mänguasjadega kuulesõitu ja meisterdasin telekat. See, et multikas ei ole üks ühele raamatuga tehtud, ei seganud küll üldse multika vaatamist. Igaühel on oma mälestused Sipsiku ja Anu lugude lugemisest, kindlasti läheb see paljudele korda, missugune multikas välja tuli, aga midagi traumeerivat, et nüüd on kallid lapsepõlvemälestused uppi keeratud, sellega küll ei kaasne. Filmitegijad on suurepärase multikaga hakkama saanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul käisid lapsed vaatamas seda lasteaia rühmaga, aga tahtsin ka ise näha. Kohe neljane laps tahtis kaasa tulla ja uuesti vaadata. Talle meeldis ja tundus, et kõik kinos olijad jälgisud huviga. Keegi ei nutnud, et multikas liiga kole.

Minu meelest on ka sellele filmile liiga tehtnud. Sipsiku hääl mind ei häirinud, sest ma pole samuti kunagi juurelnud, kas Sipsik on poiss või tûdruk. Minu meelest oli raamatust detailid täiesti olemas. Kuskil vilksas ise tehtud telekas, raketi sõit kuule jne. Ka see järve sõit ei tundunud minu jaoks liiast, sest Sipsiku basseinis ujutamise lugu oli ju raamatus ka olemas. Ma pole raamatut küll ammu lahti löönud, kuid pilt on silme ees, kuidas Sipsik käsipidi nööril tuule käes lehvis.
Kõige naljakam oli minu jaoks see vene-karu, taksojuht. Tema kõnepruuk. Tuli nii tuttav ette, sest tihti vene rahvusest taksojuhid umbes nii kõnelevad. 🙂
Sellist õe-venna ja just Anu poolset kiuslikkust ma raamatust ei mäleta, kuid kaklesin ise õega omal ajal ja praegu lapsed ka kisuvad teine teisega pidevalt, et ei tundunud ka see võõras teema.
Lottet ja Sipsikut minu meelest võrrelda ei saa üldse. Üks on ikka puhas muinasjutu maailm, teine selline päris eluga ka natuke haakuv. Samas Sipsik oli ka loomult lahke ja üleolevat kõnemaneeri ma küll ei tunnetanud. Samas rõõmsad, kurvad, vihased emotsioonid on ju kõigile tuttavad, ka lastele. Ka selline süûtunne, nagu Sipsikul oli, ei ole ilmselt ka lastele võôras.
Ma ütleks, et ma ise kasvasin palju koledamate multikatega üles: Tommy ja Cherry, Nu Pagadi, kass Oggy ja prussakad, Mootorrattur hiired jms jubedused…

Please wait...
Postitas:
Kägu

4- ja 5-aastase poolt film igati heaks kiidetud 🙂 Vaatasid nagu naelutatult.
Seega ei saa kriitikaga nõus olla (film on tehtud eelkõige ehk siiski lastele, mitte nostalgilistele täiskasvanutele). Kriitika põhjal kartsin, et mis psüühiliste probleemidega õe ja “ära tõusnud” venna suhe sealt nüüd tuleb, aga minu meelest oli isegi pigem armsalt suhe kujutatud. Kui palju eelteismelised poisid tõesti narrimise pärast sedasi vabandust paluvad oma väikse õe käest, nagu filmis juhtus? Isa-ema olid muidugi liiga karikatuursed, aga jällegi – lapsvaatajal pole sellest sooja ega külma.
Üleliia (tavalisest elust) hirmsamat ei olnud filmis samuti. Üks veidi pisem laps saalis (pealtnäha 3-a kanti) nuttis hirmust paaril korral (ütles ise, et kardab) – rottide juures ja siis kui Sipsik kaldast järjest kaugemale triivis.
Arvustatud on veel liiga lihtsat vm pildikeelt, aga (jah, asjatundmatuna) ma ei oska ka selle kohta midagi halba öelda, oli värviline, lihtne, lapselik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

1. klassi poisile meeldis. ta üldiselt väga kriitiline meil…..

Please wait...
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Väikelaps Sipsik