Küsimus on ennekõike palgatöötajatele. Kas teil või teie mehel on mingi kindel kava või strateegia sissetuleku iga-aastaseks kasvatamiseks ja kui siis kuidas seda saavutate? Vahetate igal aastal töökohta?
Ja mis oleks see maksimaalne vanus, kus oleks veel mõistlik välismaale tööle minna?
Ei ole strateegiat, aga palk on meil mõlemal igal aastal kasvanud (oleneb aastast ja ettevõtte sees ametikoha vahetusest) 3-30%. Palga kasvatamine ei ole meil tänasel päeval enam prioriteet, pigem on olulisem tööga rahulolu.
Ise plaanin töökohta vahetada küll, aga mitte palga tõttu. Uut otsides jälgin suurusjärku küll, 2 x madalama palga peale ei läheks, aga 10-20% madalam poleks probleem.
Välismaale tööleminek – see on selline “eesti töötaja unelm”. Kui vanusest räägime, siis kõigepealt oleks vaja teada, mis tüüpi töö peale lähed, kas keel selge, kas lähed perega, kui vanad on lapsed jne.
Pole ka probleemi minna kuuekümpisena, kui just sinu kvalifikatsiooniga inimest vajatakse. Aga kui sul on kolm last vahemikus 2-13 ja neile on vaja kooli- ja lasteaiakohti, keelt keegi peres ei oska, siis on keeruline ka kolmekümnesena minna.
Kui veel palgatööd tegin, siis oli küll selline umbmäärane strateegia. Iga aasta küsisin palgatõusu ja selle kindlustamiseks arendasin end edasi, võtsin järjest raskemaid projekte, võtsin enda peale uute töötajate väljaõpetamise, sain väljaspoolt mõned erialased tunnustused. Eks tublisti tööd vehkida oskab igaüks. Sellel väärtusel, mida sa tööandjale lood, tuleb ka lasta välja paista. Tuleb umbkaudselt arvestada, et kui ma tahan saada nii palju rohkem raha, siis kui palju pead selle eest tööandjale rohkem sisse tooma hakkama. Kui lõpuks tuleb selles kohas lagi ette, siis tuleb töökohta vahetada ja lasta end üle osta maine põhjal.
Välismaale tööle minek on maksimaalselt mõistlik minu arust siis, kui veel lapsi pole.
Või muidugi siis kui lapsed on juba suured, aga noh, reaalselt on siis selles vanuses veel vähestel alles indu, et kuskil uues kohas end üles töötada ja jälle rabama hakata nagu noor särasilmne intern. Uues riigis alustad ka oma eriala suhtes nullist.
Meie ainus strateegia on, et palk peab olema piisav, aga ei pea olema luksulik ning et töökliima ja -ülesanded meeldiksid. Ka see, et poleks tööajaväliseid “tulekajusid”, mida kustutada. Töö ajal püüame tõesti tööd teha.
Nüüd teenimegi kahe peale pärast 35 tööaastat rassimist kuskil 3300 kätte ja kuigi meil on majalen ja autoliising ning mehe vanemad, keda me aitame, saame ilusasti kahekesi hakkama nii, et milleski eriti piirama ei pea ja saab sageli elada nagu pähe tuleb.
Mis positsioon see selline on kus palk igal aastal 30% kasvab?
Ei tea. Küll aga oskan öelda, mis koht see selline on, kus Kägudel puudub igasugune funktsionaalse lugemise oskus. See on PK!
Mis positsioon see selline on kus palk igal aastal 30% kasvab?
No tõesti, palun loe uuesti. Kirjutasin, et igal aastal tõuseb 3 (kolm) – (kuni) 30 (kolmkümmend) protsenti. Mitte 30% igal aastal. Ja palgatõusud on olnud sõltuvalt aastast (kas hea või halb ettevõttele) ning sellest, kas ametikoht ettevõttesiseselt on muutunud. Loomulik ju, et kui liigun spetsialisti kohalt juhi kohale (see on ainult näide), siis palk tõuseb rohkem kui mõned protsendid.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
