Sama efekti muuseas kasutatakse ära füüsilistes mängupõrgutes. Kui vegasesse lähed, on suures saalis alati kuulda, et keegi võidab midagi palju – kell teeb kõrr ja valgused vilguvad. Alateadlikult tekib inimesele sellest ka mulje, et nii võib ka tema ju võita.
Tõsi on see, et kasiinomänge mängides inimesed tihti hindavad oma võimalusi üle. Selleks, et sellest välja tulla, peab natukene mõtlema. Probleem ei ole selles, et “kasiino võidab alati” või et su võiduvõimalused on väiksemad, kui sa arvama kipud.
Jah, parem on sellesse suhtuda üldse nii, et ei puutu seda teemat – mure lahendatud. Aga panuseid teeme me kõik ka muudel elu aladel, kui peame langetama mingeid valikuid. Seal on abiks ikka, kuidas need tõenäosused siis töötavad, mida me neist kipume arvama… Ja kuidas meil oleks selles situatsioonis kõige arukam käituda.
Kui sul on ees pakkumine, et 1 euro panustamisel võid võita 1oo ooo – ja sul sellest 1st eurost kahju pole – siis vaatamata sellele, kui väike on võimalus see 100 000 võita – on sinu maksimaalne kaotus 1 eurot, maksimaalne või 100 000.
Kui juba väljaminekuteks pead arvestama suuremate summadega, tasub ettevaatlikumalt kaaluda. Paljud inimesed, kellel nüüd 20 kilo käes – kas siis kodusistumisel tekkinud või pensioniraha väljavõtmisel, on kindlasti mõelnud, et peaks kinnisvaraspekulaatoriks hakkama (ostad korteri ja siis üürid välja, ja pensioniks on tasuta lisasissetulek olemas, loed veel Kiyosaki ka läbi ja tunned, et maailm on sinu päralt) – aga seal on selle 1 eurose sinu panuse asemel kõik su kogutus 20 kilo + veel 30 aastat (või mis iganes variandi te valite) tööd ja makse sinu poolt – ja keegi ei garanteeri, et see korter sulle selle tegelikult tagasi toob, et sa sealt rohkem tagasi teenid jne… Inimesed ei mõtle sellele, et korter/maja on tegelt üsna suured kulud, kui nad ei tee nii nagu Kiyosaki tegigi (ostis, vb vuntsis midagi üles, ja siis müüs võimalikult kiiresti kõrgema hinna eest maha – tema tegi seda süsteemselt, tal oli selliste asjade peale päris hea nina – ja kindlasti ka tagavara raha, juhuks kui mõned tehingud peaks katastroofiliselt untu minema. Enamusel meist, ma eeldan, sellist raha ei ole :)).
Teine valdkond, kus inimesed tunnevad, aga tegelt sisulist vahet pole – kus toimuvad samad vead, mida tehakse ullikestena kasiinos – investeerimine. Oma positsioone ei osata kindlustada, algajad ei oska arvestada kaasnevate maksude/kuludega, ja nad õpivad erinevate finantsvahendite iseärasusi läbi väga kallite vigade (ostad nafta väärtpaberit, kui see on jube odav – aga ülla ülla, see nafta kusagil reaalselt ka eksisteerib ja vajab transportimist – võib juhtuda, et pead ise peale maksma :)).
Jah, kasiinosse ja finantsmaailma, aga ka muidu ärisse satub mingi % inimesi, kellel on tugevad impulsiivsushäired (väga tugev bipolaarsus – nõnda, et maania faasides hakkavad nad igasugu asju ette kujutama). Sellised on need, kes nii või teisiti, ükskõik kui kõrgel tipus nad ära käinud pole, lõpetavad pankrotis.
Sest miks öeldakse, et kasiino võidab alati? Sest kasiinol (või turul, või teistel teistel kinnisvara müüjatel/ostjatel terve ansambli peale kokku (kuigi see ei tähenda, et nad kokku mängivad – arvesta lihtsalt kollektiivi käes oleva rahapadaga – nendestki üksikud kukuvad välja, aga sellepärast turg pankrotti ei lähe)) on pea lõpmatu tagavara raha, millega uuesti ja uuesti sinu vastu mängida – sinul aga üks hetk saab see raha otsa.
Sellest kõigest on päris palju kirjutatud ka. Ehk aitab endalgi raha asju kontrolli all hoida, kui nendest mõtetest rohkem teadlik olla.