Esileht Koolilaps Sõbrad narrivad

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Sõbrad narrivad

Postitas:
Kägu

Selline olukord 3-klassi poisil.
Grupp poisse, omavahel sõbrad, käivad üksteisel külas, peale kooli on koos, kui lund polnud, siis käisid ratastega sõitmas koos.
Sealt seltskonnast üks poiss, kes on veel minu lapse pinginaaber, vahel võtab kätte ja hakkab narrima. Põhjendab, et selleärast me sind narrimegi, et sa lähed närvi. Seda nad tegelikult taotlevadki. Täna läks minu poiss vastuseks kätega kallale. Teised grupis hoiavad ka siis pigem narrija poolele, sest kõik tahavad oma arust tuusad olla.
Mina ise vist annaks sõnadega sama valusat vastu, aga lapsel seda oskust pole.
Mida teha. Püüan küll oma pojale seletada, et andku samamoodi sõnadega vastu, ärgu mingu närvi. Laps ju ei ole nii ratsionaalne olend kui täiskasvanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Sõbrad nii ei tee, seda peaksid sina teadma ja ka oma lapsele õpetama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Nõustun eelmisega! Kuid mina su poja asemel ei suhtleks selliste kuttidega sest narrimine näitab kui rumalad nad on. Las su poiss hoiab eemale, küll leiab uued sõbrad aga see pole ka elu kui täna mängitakse koos ja homme kakeldakse!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Midagi su pojas on ,mille pärast see pinginaaber end viletsamana tunneb. Kas su poiss on oivik, on ta spordis mingil alal väga tugev, kas pinginaabrile silma jäänud tüdruk on tähelepanu mingil hetkel suunanud sinu pojale, su poiss võib olla teistest pikem ja näha kenam välja, mehelikum võibolla, on su lapsel mingi tehniline vidin, mille omamine teeb ta teisest nö \”paremaks\” jne jne. 3.klass ei ole rumalad ja seal lööb juba jõuliselt välja enda samasooliste seas kehtestamine. Kohe kui märkan, et keegi on minust üle, kehtestan end nii kuidas oskan – pinginaaber tunnetab enda nõrkust kusagil ja aegajalt ründab, kui soovib oma enesetunnet parandada. Võibolla tõesti aitaks, kui su poeg hoiaks mõne aja kellegi teise poole, suhtleks teistega, kasvõi paralleelist nt trennikaaslastega või oma tänava poistega, kes käivad võibolla aste kõrgemal klassis. Probleem võib mööduda, aga ilmselt olekski kõige mõistlikum sõnadega asi paika panna. Kuidas seda teha, peaks küsima nõu spetsialistilt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Vahest on lastele see narrimine nii suur vajadus, et ka parimaid sõpru narritakse. Lihtsalt ei osata teistmoodi end välja elada. Lapsele õpetaks mitte välja tegema ja ka vastunarrimine ausalt õeldes paha ei teeks. Seda narrimist ei tohiks laps isiklikult võtta ja närvi minna, vaid suhtuda sellesse kui seltskondlikku tegevusse ja kaasa lüüa.

Siin perekooli oli kellegi vanaema soovitanud lapsele narrimise peale öelda:\”Aga sina teed püksi!\” või \”Kas ja oled jälle püksid täis teinud\”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

ei soovitaks lapsikusele lapsikusega vastata, sellega ei õpeta midagi. TEkkib vaid suletud kolmnurk ja asi hoogustub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Mina olen neis asjus juhm. Lihtsalt olen öelnud pojale, et siis vasta sõbrale, et mis sõber sa oled, kui nii ütled? Sõbrad nii ei tee.
ah tal on ühe sõbraga koguaeg kokku,lahku, kokku,lahku, täitsa naljanumber, 3a sedasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

minu soovitus oli lapsele – ära suhtle sellistega, need ei ole su sõbrad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Teooriat ma ei tea, aga iseenda puhtpraktilisest kogemusest julgeksin soovitada, et ära soovita poisil sõnadega vastu anda, sest kui seda oskust ei ole, siis see ei tule lihtsalt välja. Minu ema andis mulle samalaadseid soovitusi, aga tagajärg oli lõpuks see, et ma lihtsalt ei osanud vastu õiendada ning tundsin ennast sellepärast veel rohkem nõmeda, saamatu ja häbistatuna. Ning see oli juba niisugune häbi, mida ma ei julgenud enam emale ka rääkida, sest mul oli tema ees samuti piinlik, et ma ei tulnud toime.

Kahju, et ei oska häid soovitusi jagada, sest minu lapsepõlvenarrimistele ei tulnudki lõppu enne kui täiskasvanueas.

Please wait...
Postitas:
rotsik

RE: Sõbrad narrivad

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Selline olukord 3-klassi poisil.
Grupp poisse, omavahel sõbrad, käivad üksteisel külas, peale kooli on koos, kui lund polnud, siis käisid ratastega sõitmas koos.
Sealt seltskonnast üks poiss, kes on veel minu lapse pinginaaber, vahel võtab kätte ja hakkab narrima. Põhjendab, et selleärast me sind narrimegi, et sa lähed närvi. Seda nad tegelikult taotlevadki. Täna läks minu poiss vastuseks kätega kallale. Teised grupis hoiavad ka siis pigem narrija poolele, sest kõik tahavad oma arust tuusad olla.
Mina ise vist annaks sõnadega sama valusat vastu, aga lapsel seda oskust pole.
Mida teha. Püüan küll oma pojale seletada, et andku samamoodi sõnadega vastu, ärgu mingu närvi. Laps ju ei ole nii ratsionaalne olend kui täiskasvanud.[/tsitaat]
osta pojale mõni odavam kaameraga telefon ja las ta hakkab neid narrijaid filmima, kui see uuesti juhtub. Avalikult.
Ja nii iga kord.

teiseks püüa talle anda nõkse, kuidas mitte närvi minna. see on raske, aga kätega kallale minek ei ole absoluutselt mitte mingi lahendus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

kätega kallaleminek võib vabalt olla lahendus, eriti kui poiss tast jagu saab.

Please wait...
Postitas:
tuhatjalgne

RE: Sõbrad narrivad

Ma muidugi vägivalda ei poolda, aga jah, ka kätega kallaleminek võib osutuda lahenduseks.
Räägin omaenda lapsepõlvest, asi toimus samuti umbes 3. klassis. Oli mul ka hea sõbranna (ja on siiani kusjuures), aga kippus ka vahel narrima ja kiusama, eriti siis, kui seltskond suurem. Ma olin ka selline vaikne laps ja tavaliselt hakkasin nutma (no jube põnev on ju keegi nutma ajada, eksole). Aga see üks kord ma hoopis vihastasin ja läksin sõbrannale kätega kallale, ikka päris kõvasti klohmisin vihahoos rusikatega. Aitas. Ja sõbrad oleme tänase päevani.
Muidugi, see tuli spontaanselt ja ma ei ütle siin, et sa peaksin lapsele õpetama, et kui veel narrib, siis viruta vastu vahtimist.

Please wait...
Postitas:
elenna

RE: Sõbrad narrivad

Ärgu lasku end narrida, tulgu ära. Vajadusel hoidku mõni päev narrijatest eemale.
Kui on sõbrad, tulevad ise uuest sõbralikult suhtlema. Vastasel juhul polnudki head sõbrad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Tänud kaasa mõtlemast.
See sõber on ise ka öelnud, et sellepärast narringi, et sa ju lähed närvi. Teised ei lähe.
Samas kui on koju tekkinud meil mingi uus vidin või arvutimäng, siis siia tuleb küll. Mul on vahel endal olnud selline tunne, et viskan selle poisi narrides ja mõnitades ukse taha. Kui poja käest küsin, mis ta siia kutsusid, siis ütleb, et me leppisime ära, kõik korras.
Korra on abikaasa poisi emaga ka rääkinud sellest, siis poiss nii nunnu, oi mina ei teinud midagi, ma ei tahtnud üldse halba teha, oi pahasti kukkus välja. Manipuleerida oskab juba 10-aastane ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Ma arvan, et ära praegu veel sekku. Mulle tundub, et see vanus poistel(ja ka tüdrukutel) ongi selline, kus na õpivad suhtlemist, kehtestmist jne. Praegu ma kiusamist ei näe(kiusamine on korduv sihikindel tegevus). Mulle tundub, et Sinu lapse puhul see hetkel ikka spontaanne, sest kord on sõbrad, siis jälle jagelevad. Las kehtestab ennast jõuga,kui see talle sobib: las vähemalt proovib. Mul poiss 9 ja ka küll jagelevad sõnadega, siis maadlevad ja vaatavad, kes tugevam on. Kelgumäel või õues olles võivad riidu minna, samas õhtul mängiva juba koos võrgus arvutimänge ja jagavad infot ning järgmisel päeval mängivad kellegi juures koos. Vaata veel ja ära sekku(eks ka täiskasvanutel tuleb ju sõprade vahel aasimist ette:).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

vähegi suuremas seltskonnas võib tekkida kellelgi soov enda autoriteedi tõstmiseks kuidagi silma paista. Tüdrukutelegi on vaja muljet avaldada. Ja kui muuga IQ hiilata ei luba, siis tuleb mingi sigadus korda saata, parim sõber (tunned teda kõige paremini, tead tema nõrkusi ja tugevusi – nt antud juhul mis sõpra enim närvi ajab…) on ju suurepärane rünnaku objekt, et oma MINA teiste ees upitada. Lõtv vend see sõber, äärmiselt nõrk, läheb alatutele võtetele välja, sellisega küll suurest peast luurele ei läheks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Sõbrad narrivad

Tundub, et sinu lapsel on madal enesehinnang. Ta vajab abi, et tugevamaks saada. Üks viis, kuidas lapsed üksteist sellisel puhul aitavad ongi narrimine. Sõber ju isegi ütleb, et narrin sellepärast, et lähed närvi. Sina saad aidata oma lapsel teadlikkust kasvatada selle koha pealt, et kes ma olen ja kui palju minu heaolu sõltub sellest, mida teised minust arvavad. Kui enesehinnang kasvab, kaovad ka narrijad.
Narrijal endal on muidugi enesehinnang veel madalam. Ja tema vajaks veel rohkem abi. Kuid see pole vast enam sinu mure. Kui siis niipalju, et suudad tema ligiduses rahulikuks jääda ja mitte samaga vastata, kui ta ülbitseb ja lipitsseb.

Please wait...
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Koolilaps Sõbrad narrivad

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.