Teema: Sõbraga teatrisse

Ma ei kujuta ette, et mu mehele tuleks üldse pähe mõte minna mõne naissoost sõbraga teatrisse, kinno või õhtust sööma. Ise ka seda ei teeks. Töökaaslasega lõunatamine on hoopis teine asi, selles midagi imelikku ei leiaks. Samas ei peaks ma imelikuks seda, kui mees kõnnib koeraga ja mõne naissoost koeraomanikuga metsa alla, kus koerad saavad koos mängida. Või sõidaks mees mõne naisjooksjaga koos 50 kilomeetri kaugusele maratoni jooksma – see oleks minu jaoks ka pigem ‘töine’ üritus.

Ei oskagi täpselt öelda, kust see piir jookseb, aga mõni üritus tundub rohkem ’deitimise’ moodi kui teine.

Kui on juhtunud, et piletid on kahele, aga üks mingil põhjusel minna ei saa, anname tavaliselt mõlemad piletid ära või läheb see, kes minna saab, üksi. On ette tulnud ka seda, et olen otsinud endale kaaslaseks teise naise, aga tuttavaid mehi läbi helistama ma küll selle jaoks päris kindlasti ei hakka. Asi pole isegi selles, et mis mees arvab (mis ta ikka arvaks, kui ise kõrvalt kuuleks, kuidas ma inimestele helistan), aga mul on endal imelik kutsuda ja veel hullem, kui mõni tuttav või sugulane näeks mind võõra mehega teatrikoridoris ringiratast jalutamas või puhvetis kohvi ja kooki nautimas. Ma ei pane ju rinda silti “Palun ärge haletsega mu meest, ma ei ole siin litutamas”.

Kuna aega on niikuinii vähe, siis ma tahan oma mehega erinevatel üritustel käia.
Meil mõlemal on vastassoost sõpru ja mõlemad oleme ka üsnagi armukadedad ja meil on kujunenud nii, et vastasdoost sõpradega kohtutakse päevasel ajal ja nii, et see ei tule ühise aja arvelt. Mees nt lõunatab sõbrannaga koos või siis kohe peale tööd. Kinos on paar korda käinud, sest mulle ei meeldi õudukad. Samas kui ma oma meessoost sõbraga kinos käisin, siis see talle ei meeldinud.
Meie pere põhimõte on see, et vaba aja veedame omavahel või lastega. Niikuinii oleme mõlemad töönarkomaanid. Sõprade jaoks jääbki vähem aega.

Ei pea normaalseks. Minu mehe suhtumist kuulates on just tema see, kes eriti ei pea selliseid sõpruseid normaalseks.

#3056631:

#3056591:

Viimasele – nii madala enesehinnanguga ei saa ka elada, et mida teised küll minust nüüd mõtlevad. Minule teeks selline asi nalja hoopis, et näe on selliseid, kitsalrinnalisi inimesi.

Küsimus ei ole ju minus. Küsimus on selles, et ma ei taha, et mu meest sarvekandjaks peetaks.

Kui sind ei peeta litutajaks, ei pea keegi su meest sarvekandjaks. Käitu nagu inimene, kes seda pole.