Teema: Sõbranna mees petab

Kägu kirjutas:

Ja minu jaoks polnud nõme mitte sellest teada saamine (ja seejärel kooselu lõpetamine), vaid see alanduse tunne, kui su oma kolleeg saadab sulle meili, et kuule, misasja su mees teeb, äkki palud tal tagasi tõmmata.

Kui sul on faktid ja sa otsustad sõbrannale info saata, tee seda anonüümselt.
Sa ei alanda siis oma sõpra sellega, et tema teab, et sina tead.

Mind näiteks ei alanda teise inimese teod, see alanduse teema on puhtalt sinu probleem.

Kägu kirjutas:

Need, kes siin räägivad anonüümsetest meilidest või sõbranna kaotamisest peale teavitamist, ei tea ilmselt sõprusest mitte midagi ja nimetavad sõbrannaks inimest, kellega lihtsalt hästi läbi saadakse.
Loomulikult teavitan sõbrannat kohe. Ilmselgelt tean ka, kas neil on avatud suhe, kas mehel on lubatud ringi tõmmata jne. Tean samuti, kes soovivad, et neid teavitataks ning tean üht, kes ei soovi(ja teda ma tema soovi austades ei teavitaks). Samas olen ka neile öelnud (mul on 8 head sõbrannat), et kui saan teada, et keegi teadis minu mehe mingist jamast ja ei teavitanud, siis mul on raske sõprust jätkata.
Mitte kunagi ei laseks ma maha sõnumitoojat, sest kui selleks on sõbranna, siis on ta ilmselgelt usaldusväärsem kui mees.

Teoorias oled sa tugev. Aga… Ma pole küll sellises olukorras olnud, aga isegi mina annan endale aru, et inimesed ei reageeri teatud olukordades alati just nii nagu nad endale seda ette kujutanud on. “Isegi mina” just sellepärast, et olen selline inimene, kes ennast igatipidi läbi on analüüsinud ja alati ette ja taha läbi mõtlen miks ja kuidas ja mida ma tunnen ja teen ja ometi jätan teatud olukorrad lahtiseks, et käigupealt otsustada selle järgi, mis sel hetkel südames õigem tundub.

Kägu kirjutas:

Milline valik on sellel petetaval naisel siis: ühelt poolt mingi ilgelt usutav ja meisterlik etteaste selle kohta, kuidas sõbranna osutus megahaigeks inimeseks;

Oot, oot, inimesed-kas te läheksite faktidega mehe juurde ja paljastaksite, kes seda rääkis? Really? Mitte kunagi ei tohi sõbrannat tanki panna. No see oli mu jaoks praegu ennekuulmatu.

Kägu kirjutas:

olen selline inimene, kes ennast igatipidi läbi on analüüsinud ja alati ette ja taha läbi mõtlen miks ja kuidas ja mida ma tunnen ja teen ja ometi jätan teatud olukorrad lahtiseks, et käigupealt otsustada selle järgi, mis sel hetkel südames õigem tundub.

Sama siin. Kusjuures olukord ei tule kunagi kätte nii, nagu arvasid. Aga analüüsimisest on palju kasu, saad iseendast ja olukordadest paremini aru ning näed, kui keeruline elu võib olla.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma küsiks pigem nii kõigilt..mis te ise teeksite kui keegi tuleks teid hoiatama? Lööksite sõnumitooja maha või ikkagi kuulaksite ära..

Maha loomulikult ei lööks, aga kui ta tuleks infoga, mis mulle ainult haiget teeb, kuid mina midagi peale hakata ei saa, siis oleks kuri küll. Milleks. Kui tahab head, siis hankigu kõigepealt faktiline tõestus. Mis ma teen selle teadmisega, et mees kolab ihas või isegi et kirjutab kellegagi. Mees ütleb, et suhtleb lihtsalt ja mis ma seepeale teen? Jätan maha? No ei jäta ju, kui ma just ise pole otsinud põhjust mehe hülgamiseks. See tõestus peab ikka olema selge, ümberlükkamatu ja üheselt mõistetav.

Mina jälle ei saa aru, miks keegi peab sulle midagi tõestama? Sina saad info ja eks sa siis vaatad ise edasi, kas ja mis sa sellega peale hakkad. Kui pead oluliseks, siis otsi ise tõendeid. Kui sa ei usu või ei taha uskuda, siis mängi jaanalindu.

Mis huvi peaks olema kellelgi teisel otsida sulle tõestusi ja sind selles veenda?

Kindlasti teavita ja KOHE. Lugedes tuli täpselt minu perekond meelde, kuid erisusega, et laps saab 4. Ka minu mees mingi hetk käitus samuti, va erisusega, et vähemalt tol hetkel kui kõik ta kirjavahetused, kellaajad, pangaväljavõtted, msn ja skype suhtlused jm info kokku panin, ei tuvastanud, et ta tegelikult oleks kellegagi kohtunud. Kui mul info koos oli, ka rääkisin ja küsisin ilma täpsemalt mainimata, mis info välja nuhkisin, et nägin ta kontot jne. Tol ajal väidetavalt tundus talle seal suhtlemine põnev ja erutav, aga ütles, et peale veebis vaatamise ja suhtluse muud ei toimunud. Kui peaksin saama infot, et midagi sellist veel või et ka kohtunud on, oleks aidaa, mis siis, et väike laps meil. Tahaks jubedalt iha kasutajanime teada, et uurida, et ega see minu mees pole. Ja ootaks kindlasti, et sõbrad tuttavad teada annaks.

Kägu kirjutas:

Eks igaühe oma asi ongi, kas siis uskuda seda või mitte..aga vähemalt on teade edasi antud, sind on teavitatud.

No krt, mis kasu sellest siis on, kui see on “oma asi”? See on sihuke lakke vaatamise pealt perekonna püsimise otsustamine.

Kägu kirjutas:

Kindlasti teavita ja KOHE. Lugedes tuli täpselt minu perekond meelde, kuid erisusega, et laps saab 4. Ka minu mees mingi hetk käitus samuti, va erisusega, et vähemalt tol hetkel kui kõik ta kirjavahetused, kellaajad, pangaväljavõtted, msn ja skype suhtlused jm info kokku panin, ei tuvastanud, et ta tegelikult oleks kellegagi kohtunud. Kui mul info koos oli, ka rääkisin ja küsisin ilma täpsemalt mainimata, mis info välja nuhkisin, et nägin ta kontot jne. Tol ajal väidetavalt tundus talle seal suhtlemine põnev ja erutav, aga ütles, et peale veebis vaatamise ja suhtluse muud ei toimunud. Kui peaksin saama infot, et midagi sellist veel või et ka kohtunud on, oleks aidaa, mis siis, et väike laps meil. Tahaks jubedalt iha kasutajanime teada, et uurida, et ega see minu mees pole. Ja ootaks kindlasti, et sõbrad tuttavad teada annaks.

No vot täpselt, näide sellestsamast, millest minagi räägin – teab, et miskit toimub, aga ei tea, mis. Ja sellest teadmisest pole järelikult midagi kasu. Aga naine ei saa enam olla õnnelik ega rahulik.

Kägu kirjutas:

No vot täpselt, näide sellestsamast, millest minagi räägin – teab, et miskit toimub, aga ei tea, mis. Ja sellest teadmisest pole järelikult midagi kasu. Aga naine ei saa enam olla õnnelik ega rahulik.

No mida see naisuke siis eeldab, et kõik kandikul ette kantakse, ise sealjuures lillegi liigutamata või? See ei olegi mingi sõbranna kohustus, naine peab ikka ise olema huvitatud tõe väljaselgitamisest ja seda ka ise tegema.

Kägu kirjutas:

Mis kohustus? Misasja. Millest sa räägid? Kraabi lugemisoskus kokku.
KUI tahad, et oleks abi, siis kogu tõendeid ja räägi koos tõenditega.

Mis nii öelda mul sellest ega see minu mees pole:) No kui sõbrannal täitsa kama, kellega ta mees teda petab, siis mängigu jaanalindu edasi..Selline lihtsalt ei saakski mu sõbranna olla, kes ise midagi ei tee, aga ootab et ma teeks kõike, passiks ta meest kuskil portaalis, kannaks ette jne…on ikka inimesi olemas.. Eks sellisest “sõbrannast” olekski vast suva..ei saa kellegi silmi avada, kes näha ei taha:)

Ma ei kujuta ette, et salatseksin oma parima sõbra ees. Väga nõme käitumine sel juhul. Mina valiksin hoolega hetke ja viisi, kuidas sellist infot edastada. Ja jääksin sõbrannale ärakuulavaks kõrvaks-toeks.

Minevikust olen ühe pere draamale tunnistajaks olnud. Sain esimese hooga sõbranna käest kõva peapesu, ta ei uskunud, asus mind ründama. Olin suures segaduses. Lubasin endale, et rohkem teemat ei puuduta, sundisin end sõbrannaga edasi suhtlema, õhus allasurutud pinge. Vast poole aasta pärast tuli ise ja kurtis, mida oli leidnud ja mis trall kodus käivat. Olin vakka ja ainult kuulasin. Nüüd sõbrantsil uus mees. Esimene mees ei suuda ühtki naist millegipärast enam kodustada.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Minu jaoks on ka tõestamata kahtluste külvamine teise inimese hinge lihtsalt süüdimatu teise inimese pereelu mürgitamine. Sest kahtlustav osapool ei saa enam kunagi oma elus rahulikult pereelu elada, vaid lihtsalt tavalise psühholoogilise efekti tõttu hakkabki igal pool tonti nägema. Isegi kui seda tonti tegelikult pole. Milleks?

Minu arvates sellised, kes näha ega kuulda ei taha, üsna naiivsed inimesed. Sellised äärmiselt passiivsed, istuvad oma roosas mullis. Ja kui tuleb mingi sõnum, et kõik ei pruugigi olla nii ilus ja lilleline, siis on nende jaoks vaat et maailmalõpp ja keelduvad kategooriliselt uskumast, sest igahinna eest peab roosa unelm jätkuma. Sellised klammerdujad, lihtsakesed. Nagu siingi näidetest näha olnud, et nii kui vihje saadud, siis naine kohe mehe käest otsejoones tõttaks selgitust küsima, mis iseenesest on ääretu lollus. Nad on sellised emotsionaalsed lahmijad, asjast täitpilti omamata tõttavad kuskile kedagi paika panema või mingeid oma õigusi nõudma, samas on nad ise lõpuks need, kes sel juhul lolli olukorda jäävad.

Kahe jalaga maapeal naine kuskil pilvedes ei ela, võtab kogu elu üsna reaalselt. Keegi mingi vihje annab, võtab teadmiseks. Tema ei sulge oma silmi tõe ees. Tema selgitab ise tõe välja, ta ei tõtta mingi vihje või jutu peale kohe meest ette võtma ja selgitusi nõudma..ta hoiab lihtsalt silmad lahti. Mingisuguseid tonte ei näe..niisama ei lahmi, kodutöö tehtud jne..

Huvitav, mille poolest meeldivas roosas mullis elamine halvem on, kui terve elu kibestunud kahtluseussiga hinges elada? Mina küll valin iga hetk roosa mulli. Minust ratsionaalsemat inimest ei leiagi. Saan endaga ise hakkama, seda kartust ei ole, et kui mees ükskord jalga laseb, siis satun tänavale. Seda arvamust ka ei ole, et mees on alati ja igavesti truu. Aga ma ei taha teada, et ta mind petab. Milleks? Mids see mulle annab? Kui mul ei ole temaga enam mõnus koos elada, siis me enam koos ei ela. Aga kui ühiskond hakkab mind survestama lahku minemise poole (sest kuidas sa lased ennast alandada bla bla), siis ei ole mul enam mõnus. Ja mitte seepärast, et mees muutus vaid seepärast, et keegi loll tuli enda arust mind päästma. Ei, mul ei ole tarvis iga oma mehe saladust teada, see ei tee mind õnnelikumaks ja ei, mul ei ole vaja ka et mees iga minu saladust teaks, see ei teeks teda õnnelikumaks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Huvitav, mille poolest meeldivas roosas mullis elamine halvem on, kui terve elu kibestunud kahtluseussiga hinges elada?

Keegi pole väitnud, et on roosa mull versus kibestunud inimene. Kibestumus oleks pigem iseloomulik sellele roosas mullis elajale, kes kõiki asju nii dramaatiliselt võtab. See teine, kahejalaga maapeal naine tema ei ela mingis kibestumuses ega pole ka mingit kahtluseussi kuskil hinges..sest ta on mõtlev inimene ja igat ühte ei usu. Nii nagu seal ühes teises teemaski, kus ema tütrele mantli ostul nõu andis. Keegi arvab asjast midagi, keegi annab nõu, keegi teeb vihje..räägib mingitest kahtlustest jne..See roosa mulli naine reaktsioon on 100% uskuv, selline lapsik, mittetäiskasvanulik. Kui ema avaldas arvamust et osta vähe neutraalsemat tooni mantel, siis see “roosa mulli” tütar sai pahaseks, et kuidas ta julgeb üldse midagi arvata jne. Tema arvates et kui keegi midagi arvab, siis justkui nii ongi. Sama ka selles teemas, kui sellisele “roosa mulli” naisele anda vihje, et on kahtlus..siis tema jaoks kohe ongi nagu tegu 100% juba petmisega. Mantli ostjale oli ema arvamus 100% käsk.

Nüüd selle teise naise juurde. Tema saab vihje, võtab teadmiseks, aga otsustab ikkagi tema, mida ta usub või mitte. Ta on piisavalt täiskasvanud. Kui ema avaldab arvamust mantli ostul, siis kuulab ära, võtab arvesse, aga otsuse teeb ikkagi tema, millist mantlit osta. Sama ka siin teemas..saad vihje, saad veel teisegi..aga otsuse, keda, mida uskuda teeb see naine ise. Ta ei hakka tegema mingit draamat, et ema kuidas sa julgesid üldse midagi soovitada või oma arvamust avaldada või sõbranna, kuidas sa siin tuled oma vihjetega jne. Kui “roosa mulli” naine on ebaküps, infantiilne, siis siin on tegemist juba küpse, täiemõistusega inimesega.

Ega sa vist ühtegi psühholoogiaõpikut lugenud ei ole? See on vaid illusioon, et ratisonaalsele inimesele võib rääkida mida tahes, alateadvusesse see ebakindlust ei jäta. No jätab ikka küll, 90%-l jätab.

Kägu kirjutas:

Nüüd selle teise naise juurde. Tema saab vihje, võtab teadmiseks, aga otsustab ikkagi tema, mida ta usub või mitte. Ta on piisavalt täiskasvanud. Kui ema avaldab arvamust mantli ostul, siis kuulab ära, võtab arvesse, aga otsuse teeb ikkagi tema, millist mantlit osta. Sama ka siin teemas..saad vihje, saad veel teisegi..aga otsuse, keda, mida uskuda teeb see naine ise. Ta ei hakka tegema mingit draamat, et ema kuidas sa julgesid üldse midagi soovitada või oma arvamust avaldada või sõbranna, kuidas sa siin tuled oma vihjetega jne. Kui “roosa mulli” naine on ebaküps, infantiilne, siis siin on tegemist juba küpse, täiemõistusega inimesega.

Saa nüüd aru, asi pole selles, et keegi ei suudaks täiskasvanulikult vihjeid teadmiseks võtta, vaid lihtsalt iga udujutt või kellegi oletus ei kvalifitseeru vihjeks.

Inimesed jagunevadki minu arvates kaheks, on need, kellel mingit ebakindlust ei teki, isegi kui nad saavad vihje. Ja on need, kes on isegi ilma vihjeta ebakindlad. Ehk siis ilma mingi põhjuseta juba uurivad, tuhnivad mehe taskutes, loevad tema sõnumeid, meile jne. Sellisel kas on see vihje või ei ole seda, ebakindlaks inimeseks jääb ikka. Teine on selline iseteadlik, iseseisev, ta ei ole mehest nii sõltuv, pigem selline ajab oma asja. Sellist mingi vihje verest välja ei löö..ja ebakindlust ei tekita.

Neid teistsuguseid kellel kunagi mingit ebakindlust ei teki on tegelikus elus päris vähe. Eks see sul mingi omast peast välja mõeldud reegel on, tegelikkuses ei ole mingit kahte sorti naisi vaid sujuv üleminek erineva ebakindluse skaalal.

Aga rääkdies sinu variantidest:

1. variandi puhul kui tal ebakindlust ei tekigi, milleks siis talle öelda? Päriselt, mida see annaks kui ta niikuinii ei usu ja nuhkima ei soostu?

2. Variandi puhul süstid temasse ebakindlust oma tõestamata väidetega isegi juhul, kui tegelikkuses kolli ei ole. Sest tänu oma loomule jääb ebakindlus talle hinge niikuinii, kui aga keegi kusagil vihje teeb.

Miks mitte sõbrannale rääkida alles siis kui kindlad tõestatavad faktid on sinu käsutuses? Mida head see kiirustamine annab? Ok, kui sõbranna parasjagu on esimest last planeerimas koos selle mehega, siis on ehk strateegiliselt mõistlik kiirelt tegutseda, aga kõigil muudel juhtudel on kiire juba möödas.

Kägu kirjutas:

Pigem on probleemi lahendamise viis on igaühel oma. Üks võtab juba iga vihje 100% kindlana, et mitte mingil juhul ise lollitatuks jääda, pigem lahutab ka süütust mehest või siis polegi enam seda suhet eriti ja petmine ei huvitagi. Teine soovib reageerida ainult kontrollitud vihjetele – aga kuidas sa kontrollid, kui midagi kontrollida pole.

Eks iga inimene peabki ise need vihjed kontrollima, oota ja loota, et keegi sul neid tõestama või kontrollima hakkab on ülimnaiivsus.