Esileht Väikelaps Sõbranna teeb mind maha, sest ostan lastele kõike…

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Sõbranna teeb mind maha, sest ostan lastele kõike…

Postitas:
Kägu

…mida nad tahavad. Ma ei saa aru mis selles halba on? Lapsed pole kadedad, ärahellitatud jõmsikad, õpivad koolis väga headele hinnetele jne. Vahepeal tundub, et sõbranna on kade vms.
Raha selleks ju ongi, et seda kasutada. Või on see tõesti nii vale?

Please wait...
Postitas:
Kägu

…mida nad tahavad. Ma ei saa aru mis selles halba on? Lapsed pole kadedad, ärahellitatud jõmsikad, õpivad koolis väga headele hinnetele jne. Vahepeal tundub, et sõbranna on kade vms.

Raha selleks ju ongi, et seda kasutada. Või on see tõesti nii vale?

Vale on laps harjutada kõike saama ilma igasuguste piiranguteta. Kuskilt maalt tuleb ta soovide täitumisele ikka piir ette, aga kui ta on õppinud, et sõrmenipsu peale kõik soovid täituvad, siis on tal raske sellega toime tulla, samuti ei ole see hea õppetund eluks. Samas, sinu laps, enamikku su kasvatuse tagajärgedest tuleb ka sul endal peamiselt taluda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

nõme provokatsioon

Please wait...
Postitas:
Kägu

kas tõesti ostad päris kõike, ka ebavajalikku? Või oskavad lapsed soovida selliseid asju, mis tunduvad mõistlikud?

Mina ostan ka lapsele kõike. Aga muidugi mitte valimatult. Ma ostan talle uued vildikad enne kui vanad on tühjaks saanud, aga ma ei osta talle näiteks täpselt samasugust jopet, mida ta kellegi teise seljas nägi, lihtsalt sellepärast, et ta tahab samasugust jopet. Kui on südamesõbrants ja tahab ühtekas olla, siis võib asja kaaluda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Puhas poosetamine teiste ees (mõtlen teemaalgatajat).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina pole ka siiani pidanud veel mingile soovile “ei” ütlema. Laps pole autot või poni veel soovinud 🙂 Mingi ninn-nänn, mis neile rõõmu toob ja mind mitte kuidagi ei mõjuta, palun väga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ma kõike lubaks ja ostaks, siis me juba päris kindlasti upuks asjadesse. Olen aru saanud, et ühe mu lapse puhul on see soovidelaegas suisa täitmatu. Tahab üht asja – saab kätte ja põhimõtteliselt kohe on tal juba uus soov varuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tahab üht asja – saab kätte ja põhimõtteliselt kohe on tal juba uus soov varuks.

Ja selliste mõõdutundeta soovide valimatu täitmine devalveerib igasuguse asjade väärtuse, kasvatab ajudeta tarbija, kelle meelest peabki ta KÕIKE saama. Ei oska ta tunda tänulikkust. Ei ole ootust ega mingit ideed, et asjade omamine on väärtus või et nende jaoks peaks kuidagi pingutama jne.
Aga muidugi on teema hale provo.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina pole ka siiani pidanud veel mingile soovile “ei” ütlema. Laps pole autot või poni veel soovinud 🙂 Mingi ninn-nänn, mis neile rõõmu toob ja mind mitte kuidagi ei mõjuta, palun väga.

sama siin, mingeid pudinaid ostan ikka, mis vaeseks ei tee, pealegi, laps tahab ka poeskäimisest rõõmu tunda, mitte kiirustava toiduostmise kohustuse pärast kaasas laveerida. Kui ta teab, et saab pudina, on ise ka kordades rõõmsam poes ja ei vingu kunagi.
Kalleid asju saab vaid perioodil jõulud/sünnipäev/reis.
Nüüd hakkasime veel notsusse raha koguma, siis ostab ka kui täis saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas laps seda näeb? tahab midagi. vanem ei pea vajalikuks või mõistlikus ostuks. tema ei saa, sest vanem nii otsustab. aga vanem ise küll ostab endele kõike, mida tema ise tahab. muidugi laps seda mõtisklust vanema peas ei näe kui ta kaalub kas midagi osta vi mitte. ja tundubki talle, et vanemad ostavad kõike mida tahavad, aga lapsele ütlevad et sul on juba asju küll ja küll.
või kuidas saab keegi üldse aru, kas sul on seda asja vaja vöi mitte. nt mees ja naine. mees on vähenõudlik kodusisustuse osas. naisel on see aga lausa kirg. tema ostaks aga asju millega sisustada. mees ütleb et meil pole neid vaja…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Toidupoes tahavad minu lapsed võib-olla jäätist vms, mida ma ka ei keela, aga mingeid vidinaid, “et oleks ka rõõmu poes käimisest”, küll ei osta ja kumbki pole soovi ka avaldanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei osta nt tasakaaluliikurit, iphoni, lõputult riideid, mille kasutusaeg on lühike jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sõbranna ei tee sind maha ega pole kade, pigem proovib märku anda ja sind mõtlema panna, et selline käitumine pole vajalik st osta kõike mis laps tahab pole tegelikult sugugi lapse huvides. Laps peab samuti õppima valima st valikuid tegema, mis on vajalik, mis lihtsalt emotsiooniost, peab õppima aru saama, et raha võib otsa saada ja oste tasub planeerida ning tähtsuse järjekorda seada, õppima otsustama, kas asi on pika kasutusajaga kvaliteetne või lihtsalt mõne päeva meelelahutus, mis siis ära visatakse või nurka vedelema jääb.

Mitu pluusi on lapsel vaja st mitut a reaalselt kannab? Mitu paari tenniseid või crokse? Mitu koolikotti? Mitu telefoni? Mitu jalgratast?
jne jne

See, et sa ostad lapsele kõik ei tee sind paremaks lapsevanemaks kui see, kes ei osta kõike vaid ütleb vahel ka ei, kuigi tal oleks rahaliselt võimalik ka kõike osta.
Mõtle sellele, kas sinu laps on seetõttu õnnelikum, et saab kõik, võrreldes olukorraga kui päris kõike kohe ei osteta ja mõnda asja üldse ei osteta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas laps seda näeb? tahab midagi. vanem ei pea vajalikuks või mõistlikus ostuks. tema ei saa, sest vanem nii otsustab. aga vanem ise küll ostab endele kõike, mida tema ise tahab. muidugi laps seda mõtisklust vanema peas ei näe kui ta kaalub kas midagi osta vi mitte. ja tundubki talle, et vanemad ostavad kõike mida tahavad, aga lapsele ütlevad et sul on juba asju küll ja küll.

või kuidas saab keegi üldse aru, kas sul on seda asja vaja vöi mitte. nt mees ja naine. mees on vähenõudlik kodusisustuse osas. naisel on see aga lausa kirg. tema ostaks aga asju millega sisustada. mees ütleb et meil pole neid vaja…

Isegi kui see päriselt nii oleks, siis on siin ülimalt põhimõtteline vahe: täiskasvanu kulutab omaenese töö ja vaevaga teenitud raha, aga laps mitte. Sellest peaks ka laps aru saama, kui ta enam päris tilluke pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Isegi kui see päriselt nii oleks, siis on siin ülimalt põhimõtteline vahe: täiskasvanu kulutab omaenese töö ja vaevaga teenitud raha, aga laps mitte. Sellest peaks ka laps aru saama, kui ta enam päris tilluke pol

Teete lapsele selgeks, et tema pole seda raha teeninud ja seega saab ta vaid neid asju, mida vanem õigeks peab osta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil peaks maja kummist olema, kui ma ostaks lastele kõike mida nad näevad ja tahavad(mänguasjad just).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

segi kui see päriselt nii oleks, siis on siin ülimalt põhimõtteline vahe: täiskasvanu kulutab omaenese töö ja vaevaga teenitud raha, aga laps mitte. Sellest peaks ka laps aru saama, kui ta enam päris tilluke pol
Teete lapsele selgeks, et tema pole seda raha teeninud ja seega saab ta vaid neid asju, mida vanem õigeks peab osta?

Päriselt. Kuidas teete lapsele selgeks et ei saa kõike. sul pole seda vaja? ütleme et nii ütleb su mees sulle. ei kõla hästi. sa pole teeninud seda raha, mille eest osta? enam ei mahu? see on mõttetu asi? lapse arust pole ju mõttetu. raha pole? aga kui raha on. mis toote põhjenduseks, millest laps saaks aru?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päriselt. Kuidas teete lapsele selgeks et ei saa kõike. sul pole seda vaja?

Päriselt? Mõned variandid:
– lepite kokku, et peab mingi aja tahtma (nt kui nädala pärast veel meeles on), siis saab.
– lepite kokku, mis tingimustel saab.
– meenutad mõnda asja, mida ta tahtis, aga millest rõõmu oli väga väheseks ajaks.
– kui peaaegu sama asi on olemas, lased ära põhjendada, miks seda juurde on vaja (“ma tahan” ei ole põhjendus) – kui on parem kui olemasolev, räägi, et teine kord teete suuremat eeltööd ja ostate kohe parema – ja nii tehkegi, jällegi eelmist kogemust meenutades.
– selgitad, et kui kogu aeg odavaid vidinaid osta, jääb mõni suurem ja ägedam asi ostmata (sest ei mahu ära, muidugi, eelarvepiir ju ette tulla ei saa…).
– näitad YouTube’ist, soovitavalt eriti nunnude loomade näitel, mida ületarbimine loodusele teeb.
Jne jne jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

näitad YouTube’ist, soovitavalt eriti nunnude loomade näitel, mida ületarbimine loodusele teeb.
Jne jne jne.

jajah, hakka väikelapsele mingeid õudusvideosid näitama.

Ma ei eita, et looduse säästmisest peab rääkima, aga jubedate videote näitamine on siiski liig. me siin räägime siiski koolieelikutest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õnneks on me kodu väike ja lõputult träni ei mahuks lihtsalt ära. Seega paratamatult tuleb teha valikuid. Kuna lapsed on veel mängimise eas, siis on mänguasjade valik ka peamine arutelu ostlemisel. Lasel on välja kujunenud oma lemmikmängud. Poisil oma lemmik autosuurus ja legod, tüdrukul on paar suurust nukke, millega ta armastab mängida. Seega neile mängudele lisade saamine on suurema tõenäosusega kui mingi päris uue asja saamine. Isegi juba 4a tüdruk oskab nukke vaadata juba selle pilguga, kas neist ka rohkem kui vaid osturõõmu on. Loomulikult meeldiks talle pool poe nukuriiulit, kuid isegi kui raha oleks,ma ei ostaks neid kõiki talle. Ma ei osta ka ise hetkeemotsiooni ajel lõputult träni kokku. Alati mõtlen, kas mul on seda ikka vaja. Olen seda ka lastele õpetanud. Kui ikka lapsel on mõistlik põhjendus, miks seda asja vaja, siis võime osta. Lihtsalt tahan ei ole piisav põhjus!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuhu te kuhjate neid kõiki asju, mis sa ostad?

Ma ei jäta asju ostmata mitte selle pärast, et raha pole, vaid selle pärast, et juba siis, kui lapsed olid u 4-5-aastased, sai kõrini sellest üleloomulikust kogusest tränist, mis kogunes. Ja me polnud üldse mingid suured ostlejad. Nüüd juba selle pärast, et ei peaks tundma, et upume oma kodus mõttetute emotsiooniostude alla, ei osta lastele suurt midagi. Ja endale ka mitte, ostame siis, kui tõesti vaja on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuhu te kuhjate neid kõiki asju, mis sa ostad?

osad asjad on sellised, mis kuluvad läbi (kunstitarbed, meisterdamine) ja jäägid viskame minema. Osad sjad on läinud uuskasutuskeskusesse ja suur hulk asju on lihtsalt tuttavatele ära jagatud, kellel parasjagu samas eas lapsi. Osad mänguasjad on läinud vanavanemate juurde, kus laps ka ikka sageli käib, siis on tal seal ka tegevust.

Lapsega koos olen mina sorteerinud, et mida kuhu saata. Olengi öelnud, et enne midagi uut ei saa, kui pole olemasolevaid asju ära sorteerinud.

Aga emotsiooniostud on meil väiksemad. värviraamatud, raamatud, meisterdamise vidinad, kleepsud, laste tätokad jms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võiksin osta oma lapsele mida tahes, kuid ei osta põhimõtteliselt, sest siis me upuks kräpi sisse. Juba väiksest peale olen öelnud tihti ja ei igasugusele kräpile. Väiksem oli, siis ta nagu ei küsinudki poes kunagi midagi eriti, vaatas ja pani riiulisse tagasi. See soovide avaldamine ja nõudmine on tulnud sellest alates kui sai 3 vms. Ilmselgelt on need soovid enamjaolt täiesti mõttetud. Igasugused kasutud vidinad ja pehmed mänguasjad jne. Alles paar päeva tagasi tahtis laevalt enale mingit mõttetut pehmet hüljest. Ilmselgelt veensin ta ümber ostma midagi vajalikumat, millest on rõõmu kauaks ja mis on vajalik. Valisime uue muumi tasssi. Sellest tahab nüüd iga päev vett juua kuigi esialgu arvas ta, et tal on vaja ikkagi seda hüljest ja tass on nõme ja mõttetu. Jah on nii nõme lausa, et nüüd iga päev vaja sellest samast vett juua. Enamuse ajast ma teda ümber veenangi ja õpetan mitte sitta kokku ostma. Plastiliinid ja limad jne on alati pm lubatud, sest need on asjad millega ta ka reaalselt tunde mängib. Mingi pehme nutsakas virutatakse koju jõudes kuskile kapi nurka ja sinna see jääbki. Pisaraid pole ta kunagi valanud ega selili visanud poes seega on temaga võimalik kaubelda ja läbi rääkida, mis on väga hea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Toidupoes tahavad minu lapsed võib-olla jäätist vms, mida ma ka ei keela, aga mingeid vidinaid, “et oleks ka rõõmu poes käimisest”, küll ei osta ja kumbki pole soovi ka avaldanud.

ma ostan enne odava vidina kui iga päev tervist kahjustava kommi, jäätise, shokolaadi jm..
Hambad auke täis, kui mitte ülekaal ka veel

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil peaks maja kummist olema, kui ma ostaks lastele kõike mida nad näevad ja tahavad(mänguasjad just).

mingi aja tagant annad lasteaedadele, annetad või viskad minema. Milles probleem.
Kui vaeseks ei tee, kelle asi ah ?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil peaks maja kummist olema, kui ma ostaks lastele kõike mida nad näevad ja tahavad(mänguasjad just).

mingi aja tagant annad lasteaedadele, annetad või viskad minema. Milles probleem.

Kui vaeseks ei tee, kelle asi ah ?

No aga milleks on vaja seda tohutut ületarbimist? Ega lasteaiad ka neid plastikhunnikuid vaja. Vähemalt meie piirkonna omad. Neil on piisavalt vahendeid ise endale muretseda ja pehmetest loomadest näiteks keeldutakse hügieenilisuse pärast enamasti.

Viskan ma ära vaid katkisi asju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest võiksid inimesed tarbida nii vähe, kui suudavad, mitte nii palju, kui majanduslikult võimalik on. Ja mõistlik oleks seda õpetada ka lastele. Pliiatsitest, plastiliinist, mõistlikus koguses Legodest jm mänguasjadest, millega lapsed mängivad ei pea loobuma, aga piiri tasub pidada. Minu lapsed on väga uured mängijad ja nad tõepoolest mängivad oma asjadega. Ja mängivad ka uuete asjadega, aga tegelikult on neil praegu kõike piisavalt. (Muidugi mitte nende meelest.) Ja mina küll räägin lastele, et iga asi tuleb millegi arvelt, kellegi vähe makstud töö arvelt, looduse arvelt jne – ja seepärast tasub enne ostmist alati mõelda, eelistada korralike, kvaliteetseid asju, püüda vanu parandada jne. Kui ka mitte praegu, siis loodan, et ükskord nad saavad sellest aru ja arvestavad sellega, kui ise valikuid teevad. Ma ei ole ka ühtegi lapse arengupsühholoogia alast raamatut lugenud, kus oleks öeldud, et lapsel peab meeletult asju olema ja kõik ta soovid peaks saama täidetud, pigem ikka vastupidi.

https://www.err.ee/965997/indrek-neivelt-eurooplased-peaksid-tarbimist-vahendama

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sõbranna ei tee sind maha ega pole kade, pigem proovib märku anda ja sind mõtlema panna, et selline käitumine pole vajalik st osta kõike mis laps tahab pole tegelikult sugugi lapse huvides. Laps peab samuti õppima valima st valikuid tegema, mis on vajalik, mis lihtsalt emotsiooniost, peab õppima aru saama, et raha võib otsa saada ja oste tasub planeerida ning tähtsuse järjekorda seada, õppima otsustama, kas asi on pika kasutusajaga kvaliteetne või lihtsalt mõne päeva meelelahutus, mis siis ära visatakse või nurka vedelema jääb.

Mitu pluusi on lapsel vaja st mitut a reaalselt kannab? Mitu paari tenniseid või crokse? Mitu koolikotti? Mitu telefoni? Mitu jalgratast?

jne jne

See, et sa ostad lapsele kõik ei tee sind paremaks lapsevanemaks kui see, kes ei osta kõike vaid ütleb vahel ka ei, kuigi tal oleks rahaliselt võimalik ka kõike osta.

Mõtle sellele, kas sinu laps on seetõttu õnnelikum, et saab kõik, võrreldes olukorraga kui päris kõike kohe ei osteta ja mõnda asja üldse ei osteta.

Minu lapsed on põhimõtteliselt kõik saanud, mida on tahtnud. Mitu aastat juba praktiliselt jõuludeks-sünnipäevadeks esemeid ei kingi, sest keegi ei oska midagi soovidagi, kõik olevat olemas. Enamasti ongi nende soovid mõistlikud ja iga asja, mida teistel nähakse, ei tahetagi, ammugi mitte mitut jopet või mitut paari tenniseid või mitut koolikotti või mitut telefoni.
Jäin praegu mõtlema, et äkki see, et nad on alati saanud midagi, kui nad on tahtnud, ongi mõjunud just niipidi, et nad ei tunne vajadust kuhjata mõttetult asju kokku ja veel mitmes eksemplaris.
Valikuid tegema, et mis on vajalik ja mis mitte, õpib ju ka nii, kui osta see ebavajalik ese, mis pärast paari kasutuskorda seisma jääb. Nii saab ju ka laps aru, et see ei olnudki tegelikult mõttekas ost ja et sageli see esialgne suur tahtmine läheb kiiresti üle.

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Väikelaps Sõbranna teeb mind maha, sest ostan lastele kõike…