Teema: Sõbranne on abielumehe armuke

Ma teemat ei kommenteeri, aga inimene, kes kasutab väljendit “sõbranne”, on minu jaoks kohe meeldivate inimeste kategooriast väljas. Õudselt ebameeldivad labased väljendid, ühes reas bassu, mähku, sõbranne, pluuse, kaan ja küün (vs kaas ja küüs). Brr tõesti ma saan aru, mida “Minu veetlevas leedis” teha oli vaja.

#2956258:

#2955459:

Pere ei pruugi üleaisalöömise pärast laguneda ja see pole ka sageli näitaja, et asjad “ammu katki on”. Mõnel mehel lihtsalt ei püsi till püksis.

Sellisel juhul on kõige suurem loll ikka see abielunaine. Elab koos mehega, kellel till püksis ei püsi ja olles asjast teadlik, hoiab veel kümne küünega temast kinni. Sellises olukorras on ilmselt kõige väärikam vaba ja vallaline armuke, eriti kui abielumees on tema selle hetke ainus suhe. Abielumees on kelgunöör ja liiderdaja, abielunaine jalamatt.

Elu ei ole nii mustvalge, peres võib olla palju lapsi ja vbla just too mees hoiab kümne küünega oma naisest kinni. Petmised ei pruugi ka kõik varjamatult välja tulla, vbla 100%-lisi tõendeid naisel polegi.

Armuke päris kindlasti selles olukorras kõige väärikam pole, temal ei ole lapsi, kelle heaolule mõelda ega koos ülesehitatud perekonda ja kodu. Armuke on nii või naa madalaimal astmel ses koosluses.

#2954741:

Kindlasti olete ka teie olnud samas situatsioonis, kus sõbrannel on suhe abielumehega. Oleme väga head sõbranned juba palju aastaid. Nüüd selgus, et lõi suhte abielumehega. Hetkel väga armunud ja mehest sisse võetud. Mehel on 2 last, vist koolilapsed. Tuleb tunnistada, et mind väga häirib see nendevaheline suhe. Olen ise abielus ja väärtushinnangud erinevad sõbranne omast. Seetõttu oleme ka päris palju vaielnud. Tõttöelda ongi see vaidlus mõttetu, sest kumbki jääbki oma arvamuse juurde. Mõtlen küll, et räägime teistest asjadest, aga jõuame ikkagi selle teemani. Ei tahagi vahepeal temaga suhelda, nii kahju sellest võõrast perekonnast kuidagi. Sõbrannega siiani hästi klappinud, aga nüüd kuidagi häirib.

Mind ausalt öeldes ei huvita väga nende armusuhted, pigem nende heaolu. Armumise korral ei mõeldagi ratsionaalselt, et millised on mu väärtushinnangud. Eks nad ise ka tea, et teevad valesti, aga see pole minu asi. Kui mina pole mingis suhtes, siis ei torgi ka seda ega mõtle selle peale. Vastasel juhul oleks pidevalt kistud draamadesse, kus peaks salaja ülemuse naisele teada andma, et ta mehel on armuke, kes on mu töökaaslane või sõbrannade armukesi üles otsima. Ühel mu sõbrannal oli vahepeal 40aastat vanem mees. Rõve oli küll, kui nad suudlesid, aga ignoreerisin lihtsalt. Mingi paari kuu pärast läksid lahku, miks oleks mina pidanud hakkama neid kuidagi lahku ajama?

#2955073:

No paralleel on muidugi tasemel. Inimsuhetega muidugi normaalne inimene sellist treiali paralleeli ei vea. Loomulikult on igal inimesel õigus oma kodule, kus ta on 10 aastat elanud. Ametlik õigus ja inimlik, südametunnistuse

Et sinu jaoks on mees suhtes ülemus ja naine alluv? Tegelikult peaks osapooled võrdsed olema, isegi kui naine tööl ei käi, siis võib ta laste ja kodu eest hoolitseda ning peaks saama sama palju.

#2958535:

Eks elu õpetab. Elu õpetab seda, et ei tohi sõbrannale kõigest rääkida. Mõistlik on nii rõõmus, kui mures üksi olla.

Nii on. Juba see sõna “sõbranna” näitab, et tegu pole tõelise sõbra, vaid mingi sõpruse erivormiga.
Kus lihtsalt kannatab mingitel teemadel kontrollimatult lobiseda, aga teatud teemad seevastu on täiesti tabu. Nende viimaste lahkamiseks on sõbrad.

Meestel on ju samamoodi nii naissoost sõbrad kui sõbrannad. Ja neil on suur vahe.