Ma olen üsna palju sõjaajaloo-alast kirjandust lugenud, aga TA poolt küsitud raamatut, kus oleks pikemalt käsitletud vägistamist läbi sõdurite endi silmade, ei tule ette. Üksikuid lõike on küll olnud, näiteks 1941. aastal vangistatud hävituspataljonlaste ülestunnistusi mõnes raamatus (nt Mart Laar, Jaan Tross “Punane terror”). Aga need rääkisid ka alati, et “ega mina ei vägistanud, olin vaid pealtvaataja.” Näited:
7. (Tallinna) hävituspataljoni liige Valter Krull seletas ülekuulamisel järgmist:
“Kui 7.hävituspataljon saadeti Virumaale Rakvere ümbrusse haaranguid korraldama, tabasime maanteel ühe noore neiu ja kaks noormeest, kes näisid meile kahtlastena. Võtsime neiu riidest lahti ja leidsime tema kõhu ümber mässituna hulga sidumismarlit. Ta nähtavasti kavatses seda viia metsavendadele.
Andsime tabatud üle nõukogude politrukkidele, kes tütarlapse omnibussis ära vägistasid. Noormeestel midagi kahtlast kaasas ei olnud. Politrukkide käsul lasksime tütarlapse ja mõlemad noormehed lähedalasuvas metsas maha.”
4. (Tallinna) hävituspataljoni kuulunud Laur Matuoja (endine Matjušov) jutustas ülekuulamisel:
„Vaidas korraldasime ühes kahtluse all olevas talus läbiotsimise, lootes tabada taluomanikku, keda kui endist kaitseliitlast peeti kontrrevolutsionääriks. Otsitavat mitte leides võtsime kaasa tema abikaasa, kelle tõime staapi ülekuulamisele.
Naist sunniti teatama, kus tema mees asub, kuid see ei andnud tagajärgi. Siis politrukid A n o h h i n , J e l i n k i n ja I v a n o v vägistasid meie juuresolekul naise ära, lubades pärast seda naise kallal ka meil vägivalda tarvitada. Naise kallal tarvitasidki vägivalda hävituspataljoni liikmed R a a d i k , P a j u , D e m e n t j e v ja K u z n e t s o v .”
Need tunnistused on siin: https://webzone.ee/millefiori/ERKA/M6rvad_ja_h2vitust88.htm
Veel meenus ühe 1941. aastal tabatud kommunisti tunnistusest: “Seejärel hulkusime ringi ja vägistasime metsadest kättesaadud naisi. Mina otsekohe kedagi ei vägistanud, sest mul oli omal noor ilus naine kodus.”
Kui kusagil on selliseid raamatuid, kus sõjakurjategijad oma roimade ja vägistamistega uhkustavad, siis äkki Jaapanis? Dokfilmides on jaapani vanamehed küll detailselt ja täiesti rahulikult kirjeldanud hiinlannade vägistamist II Maailmasõja ajal. Filmide nimed ei meenu, aga ühes rääkis keegi sõjaveteran, et hiinlannasid oli väga lihtne kätte saada- neil olid jalad kinnimähitud (mingi moevärk pisikeste labajalgade saamiseks) ja seetõttu nad ei saanud kiiresti eest ära joosta. Vanamehe oma abikaasa oli intervjuu ajal samas toas ja noogutas kaasa.