Esileht Erivajadustega laps Šokk – sügava puudega vastsündinu, kust saada teadmisi ja tuge?

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Šokk – sügava puudega vastsündinu, kust saada teadmisi ja tuge?

Postitas:
Kägu

Minu elu on pragu katastroof. Paar nädalat tagasi sündis meil beebi, kes viidi kohe üle Lastehaiglasse ja tema seisund on olnud väga raske. Rasedus kulges täiesti normaalselt, tehtud said kõik uuringud ja ultrahelid ja kõik tundus korras olevat. Seda suurem on praegu šokk ja ahastus, sest prognoos on väga kehv ja laps võib suure tõenäosusga jääda sügava puudega.

Kuna ma ei ole varem erivajaduste teemadega kokku puutunud, valitseb täielik teadmatus, kuidas elu hakkab olema. On vaid hirm, segadus ja ahastus. Kas kusagil on tugigruppi või Facebooki gruppi sügava puudega laste vanematele? Kust ma saan teada, millised tugiteenused on olemas, millist abi on võimalik saada ja kuidas oma elu korraldada? Peres on ka suuremad lapsed, seega ei tohi ma meeleheitesse langeda ja peab saama kuidagi oma tulevase elu selgeks mõelda.

+19
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu sõbranna elas sama üle. Paraku tema laps suri. Andis asja kohtusse,kuna uuringutel oleks pidanud selguma lapse vead.

+6
-21
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lastehaiglas peaks olema väga hea kogemusnõustajate süsteem. Igal juhul üritatakse sarnaste diagnoosidega vanemad kokku viia. Kas psühholoog on teiega juba rääkinud?

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

fb grupp  “MeiePäikesed “

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uuri haigla sotsiaaltöötajalt. Ja kindlasti otsi üles kogemusnõustaja ja psühholoog.

 

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju kuulda. Vabandan kui liiga isiklik küsimus, aga kas tegemist oli sünnitraumaga või oli see midagi, mis oleks pidanud ikkagi välja tulema rasedusaegse uuringu käigus?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

http://lastehaigla.ee/sveitsi-eesti-kogemusnoustamise-programm/

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

11 aastat tagasi olime mehega samas seisus, kui 39+6 loomulikul teel sündinud laps viidi loetud hetkedega Lastehaiglasse. Lapse sain kätele esimest korda 10- elupäeval. Aitas lootus ja usk, et kõik läheb hästi. Alguses ei suutnud me mehega ei lugeda ega infot otsida  diagnoosi kohta- ema aitas, luges, rahustas.  Hetkel käib laps tavakoolis, abiks tugiisik.

Kõik läheb hästi

Kui on soovi, võin jagada emotsioone- kogemusi. Need mul siiani meeles. Nüüd muidugi emotsioonid- tunded juba ammu ok.
Meil lapsel väga raske diagnoos, mida nähakse looteanatoomias, kuid meil kuni lõpuni oli kõik ok.

Juhul, kui Tallinnas ja Ida-Tallinna Keskhaigla, siis suureks abiks oli sealne sotsiaaltöötaja Marika.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väga kahju, et nii on juhtunud, loodan, et beebi ikka kosub ja asi pole siiski nii hull! Iga naistenõuandla juures peaks olema raseduskriisi nõustaja, võiksite tema poole pöörduda. Nad minu meelest tegelevad ka sünnitanud inimestega ka. Võib olla aitab, kui kellegi juures lihtsalt end tühjaks rääkida, nutta ja koguda. Tema peaks oskama nõu anda, kuhu pöörduda, kui laps peaks tõesti vajama mingeid reha-plaani teenuseid, siis kuhu pöörduda jne.

Kui laps peab saama füsioteraapiat hiljem, siis saab seda taastusraviarsti kaudu. Aga võib pöörduda sotsiaalametisse , et taotleda puue ja REHA-plaan. Sellega saate teenuseid lapsele, vajadusel abivahendit taotleda, aga vajadusel psühholoogiteenust ka vanematele/ perele.

Loodan väga, et beebi kosub ja esialgne prognoos siiski ei pea paikka. Jõudu ja pikka meelt teile!

 

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas teil läinud on?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas teil läinud on?

Aitäh kõigile kaasaelajatele! Kahjuks mu beebi suri …

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ohhh … 🙁 väga, väga kurb. Ei ole küll ‘kuidas läheb?’ küsija, aga olen kägu, kelle laps viidi ka kohe lastehaiglasse.  Mäletan kõrval kuvöösidest beebisid, kelle eest lisaks oma lapsele, palvetasin- et nad oleks tugevad ja võitleks. Meenub ühe raskes seisus beebi ema ütlemine medõele: jõudu teile ööks  🙁 kui me järgmisel päeval reanimatsiooni tagasi läksime, siis seda beebit ei olnud enam….

Ohh… kahju… püüdke tugevad olla..Kuigi elu veereb hallis vatis, siis tean, et nutmine on vajalik. Asjadest sain rahulikult rääkida alles aastate pärast. Teema lugemine muidugi tõi pisarad

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Erivajadustega laps Šokk – sügava puudega vastsündinu, kust saada teadmisi ja tuge?