Laps kohe kohe 3a ja täielik tissifanatt. Rohkem lapsi ei plaani meie perre. Ees 5a laps, kes pea sünnist saadik pudeli peal. Küll rinnapiima peal, aga pudelist tuli see. Ämmakad suutsid tissitamise ära rikkuda ja noor ja roheline ema võttis kohe haiglas, kui beebi oli viril, kinni nende nõuandest, et ju siis pole piima ja andke lisa jne ning see tiss sinnapaika jäi. Pudelist sai ju titt kergema vaevaga. Pumpasin iga ca 1.5 tunni tagant piima välja, et talle pudelist sisse sööta ja nii kaks aastat, kuni teist last ootama jäin ja piim otsa lõppes ning rinnad väga valusaks läksid.
RPAd praktiliselt ei saanud, kuna piima oli tegelt piisavalt ja aeg ajalt isegi üle.
Nüüd teise lapsega see imetamine sujus algusest peale, olin ise rahulikum ja targem, rohkem lugenud ja kuna suve laps, ei hakanud ka enne 3 kuuseks saamist d vitamiini juurde andma, et ei oleks gaasidega muret.
Tulemus on siin. Käin täiskohaga tööl ja õhtul esimese asjana puugitakse end emme tisside otsa, kui emme koju jõuab ja laps lasteaiast/vanaisa/vanaema juurest ka koju on tulnud. Ka õhtul enne magamaminekut ja hommiku poole tissitan veel teda. Magab mul kaisus ja ka 5a laps magab meie lähedal mehega. Küll oma voodis, aga vastu meie voodit ja ikka tahab et tal ka käest kinni hoitaks või tal pead silitataks, kui ta uinub.
Ja kuigi aeg ajalt see tissi nõudmine käib närvidele, tunnen siiski, et ma ise ka pole veel niipea valmis sellest täiesti loobuma. Ilmselt on mul kompleks sees või kuidas seda nimetatakse, et esimese lapsega ei saanud seda tissitamist teha ja nüüd tahaks ikka ja veel seda jätkata. Mulle nii meeldis kuidas teine laps beebina kõhukotis ise toimetas oma söögiga ja tissis, kui tahtis, vahet pole, mida ma samal ajal tegin. Kas ma peaks abi otsima või lõpetab laps nii ehk naa kunagi ise selle tissitamise. Kooli vist ükski laps ju tissiga ei lähe. Kõik imetamise teemad on minu jaoks nii armsad ja pildid beebidest tissi otsas ning nii kurvaks teeb alati RPA teemad.
Teema: sõltuvuses imetamisest
ega ei saagi täpselt murest aru, ise tahate imetada, ja laps ei taha lõpetada. aga natuke nagu ei taha ka enam, aga ei taha vastutust ega otsust võtta lõpetamiseks, sest esimesest lapsest süütunne sees. sain umbes pihta?
tõenäoliselt ikka laps millalgi ise lõpetab jah ära, ja enamasti spontaanselt. kui kõigile sobib, siis oodake see ära.
kui tegelikult endale aitab, siis süütunne ei ole küll piisav põhjus mitte julgeda “pood kinni panna”.
kui aga mõtlete, et teised ju imetavad vähem või mingi muu surve väljastpoolt, ka see pole kõige tähtsam argument. enda järgi võiks vaadata nüüd juba, olete kaugeltki piisavalt lapsele rinnapiima pakkunud, ette heita teile küll midagi ei saa, pigem poleks patt natuke vähem muretseda ja mitte end täiesti tagaplaanile jätta lapse soovide kõrval. ega imetamine pole kogu lapse eest hoolitsemise olemus. ema võib täiesti endaga ka arvestada, eriti, kuna see siiski puudutab ema keha.
et ehk pole laps sõltuvuses rinnapiimast, vaid ka teie ise sõltuvuses kokkusulanud lähedusest lapsega.
ka see, et lapsed magavad samas voodis, natuke mõtlemiskoht. te nagu kardaksite mitte piisavalt oma last armastada. muidugi pole kunagi liiga palju armastust ja hoolitsust, aga ei tohi karta lapsel suureks kasvada ja turvaliselt eralduda, muidu tal võib hoopis puudu jääda enesekindlusest. ehk teil jäi endal armastusest ja hoolest lapsepõlves puudu, seepärast ei pea kompenseerima teisse äärmusse. sageli lapsed magavad ikka omaette paremini, ja minapildi kujunemiseks peaks ikka tasapisi emast vähemalt füüsiliselt eralduma.
No ma ei tea, minu seisukoht on, et täiskasvanud inimene ei tohiks mäletada, kuida sta ema tissi küljes rippus. Ja minu 3a3k laps mäletab hetkel ka mõningaid aastataguseid sündmusi, suvest mäletab juba päris palju. Seetõttu ongi hea kuskils eal 2a kanti ikkagi lõpetada, et lapsel ei jää mälupilti, kuidas ta ema tissi imes.
3aastane lasp on päris suur. Kui sa ei taha lõpetda,s isi ära lõpeta. Kui taha dlõpetada, siis lihtsalt ära anna enam. Mul endal kodus 3a3k laps ja tean väga hästi, kui suur üks 3aastane on 😀 Paneb end ise riidesse, kuigi jah, suure karjumis esaatel, kuidas ta ei oska, ei saa, ei jaksa jne. Aga kuidagi ikka saab alati. Wc-s kui pissib, siis toimetab juba täitsa ise, ainult kätepesu vaja meelde tuletada. Kui laps tahab lähedust, siis tuleb sülle, teen talle musi, pai. Ei pea tissi selleks andma.
Kui sa jööd lootma, et laps ise lõpetab, siis ei, kõik lapsed ei loobu ise. Ja võibki juthuda, et veel koolis räägib sellest, kuidas emme tiss isutab…
Mul ka laps juba üle kolme, aga ikka samamoodi, ka ei oska lõpetada. Nii hirmsasti nurub vahel, et ei saa jätta andmata, sest muidu tuleb üks õudne kisa ja lihtsalt lõpmatuseni nutab, kõõksub hüsteeria äärel. Niipalju olen saanud piirata, et päeval imeb niikaua, kuni ma kümneni loen ja õhtul kuskil 2-3 minutit enne magamajäämist. Vabadel päevadel jääb lõunaunne ainult rinna otsas. Ühest küljest on meeldiv, aga teiselt poolt nagu natuke mõttetu küll, iseenesest ta rinda ei peaks enam vajama ja lihtsalt lähedust võiks juba osata teistmoodi küsida. Seda ma ei karda, kui ta imemist mäletama hakkab, selles pole midagi ebanormaalset. Kuna mul midagi hirmsat selle imetamisega pole, siis ei hakka praegu vägisi lõpetama.
3-aastase imetamine ei ole kohe kindlasti mitte normaalne.
3-aastase imetamine ei ole kohe kindlasti mitte normaalne.
Brežnev sai 5 aastat ja vaat kui kaugele jõudis! (ta oli muide karjäärikommunist, kel endal ideoloogiast suva, peaasi, et endal hea elu oleks)
Ise pead siis otsustama, kassoovid jätkata või mitte. Paljud on kasutanud nö “tissid katki” varianti. Seotakse näiteks sall vms rindade ümber ja öeldakse, emme tissid katki…mul endal 4-5 tuttavat nii imetamisest lahti saanud. Üks veel määris rindu natuke briljantrohelisega et ikka rohkem “katki” oleks 😀 Toimib väga hästi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
