Ütlesin sõbrannale täiesti ilma halva tagamõtteta, et ta peaks rohkem liikuma. Ise kurdab kogu aeg, et on läinud paksuks. Tegelikult on ka paks, aga mitte rasvunud, vaid lihtsalt ülekaaluline. Nüüd on sõbranna solvunud ja ei taha minuga suhelda. Ühtepidi tunnen ennast süüdi, teistpidi jälle – mida ma tegin valesti? Tahaks ära leppida, aga ei oska. Kutsuks ta jooksma, aga siis ta võib solvuda veel rohkem. Peaks kinkima talle midagi magusat?
Teema: Solvasin sõbrannat
18.11.2023 15:07
18.11.2023 15:16
Ülekaal ja rasvumine on probleem ja sellega võitlevad päris paljud inimesed nagu muude probleemidega, kellel on selleks alkohol, kellel muu. Olen ise paks, üsna halb näen välja ja ei solvu, kuid mõistan neid, kes solvuvad. Mõni paksuke näeb tõesti kena välja, aga see selleks. Kui teema on sõbralikult mõeldud, siis see on minu vastus. Lisaks on väsitav, kui keegi kurdab sama asja pidevalt, nii et selles loos on süüdi sinu sõbranna ja sina ei teinud midagi valesti.
Kui aga teema on mõeldud mõnitamisena ja tagamõttega, siis võin öelda tõsiasja, et ka saledad ei näe kuigi tervislikud välja vahest ja sellel võib olla palju põhjusi. Kui kõik tehakse õigesti (korralik toit, uneaeg, füüsiline liikumine), siis miks nähakse halb välja? Stress? Millest? Mõnikord teeb halb paariline 10+ aastat vanemaks, mõnikord kurnavad lapsed, teinekord on ema-isaga terviseprobleeme jne.
Sest saledal on kergem hea välja näha ja alati oma potentsiaali ei rakendata, sest kõik on hästi, aga stressitase on üle mõistue. Ilmselt. Mis muud siin saab olla? Päevitamine? Hmm… meelemürgid?
18.11.2023 15:19
https://www.psychologytoday.com/intl/blog/social-instincts/202012/how-many-years-life-will-bad-relationship-cost-you ja seda on ka minu teada palju uuritud. Ja ka ülekaal võib vahest olla halva suhte tagajärg, kuigi võib olla ka mõnusa elu tagajärg. Kui hakkame kaevama, võime leida üles kakahunniku.
18.11.2023 15:48
Šokolaadi kinkimine kohe kindlasti parandav suhteid. Suu ja aju vahel on filter ehk siis kõike, mida mõtled ei pea suust välja purskama.
18.11.2023 16:10
Suu ja aju vahel on filter ehk siis kõike, mida mõtled ei pea suust välja purskama.
Sõbrannale võib küll kõike öelda. Kui solvub, siis on see puhtalt tema probleem.
18.11.2023 16:20
kuid
Ise soovitaks mingit kooki, kus vahel toitev täidis. Ala kohupiim. Šokolaad 100g pole mingi probleem ära süüa ja ei täida isegi kõhtu ära.
18.11.2023 16:26
Oof ja annab mingi 600 kalorit juba, mida siis veel 200g/300g rääkida.
18.11.2023 20:22
Peaks kinkima talle midagi magusat?
nalja teed?
18.11.2023 20:57
Suu ja aju vahel on filter ehk siis kõike, mida mõtled ei pea suust välja purskama.
Sõbrannale võib küll kõike öelda. Kui solvub, siis on see puhtalt tema probleem.
No päris kõike ei peaks küll välja ütlema.
Aga rääkides antud teemast, siis võibolla see kuidas sa talle seda ütlesid, oli solvav?
Samas ma ise ei saa aru miks kaalu teema nii solvav on. Sellest peaks saama rääkida nii, et see ei oleks solvumist väärt. Kaal ei tohiks olla tabuteema.
Mina olen hetkel praegu natukene paksuke. Jah, ma olen normaalkaalus, aga normaalkaalu täiesti ülemises otsas. Kui ma sellest mõne sõbrannaga räägin, siis ma ei sooviks, et ta hakkaks mu muret pisendama. Ei ole vaja mulle ajada käojaani, et ma olen täitsa normaalne ja pole hullu midagi.
18.11.2023 21:45
Muidu rohkem liikumine on muidugi kasuks, aga kaalu tegelikult oluliselt ei alanda. Seda alandab toitumine.
18.11.2023 22:07
Peaks kinkima talle midagi magusat?
Nagu sa arvad, et seda ei võeta mõnitamisena, kui tüli on just sellest tekkinud, et sa vihjad, nagu ta oleks paks, ja siis ilmud mingi kommikarbiga? Kuidas sa ise tunneksid, kui su murekohti osataks ja “hea” nõuandega sisse sõidaks keegi niisama (igaühel on mingi nõrk koht, mida kritiseerida annab).
Oleneb, kuidas ütlesid ja kui hea sõbranna sa ikka oled, et kritiseerida võivate lähedaste inimeste hulka kuulud? Igasugused kaugemad sõbrannad ei peaks sõna võtma, kui nõu ei küsita. Aga kui ütlseid siira soovitusena, siis küll sõbranna mõtleb järele ja saab aru, et sa ei mõelnud paha.
18.11.2023 22:42
Ütlesin sõbrannale täiesti ilma halva tagamõtteta, et ta peaks rohkem liikuma. Ise kurdab kogu aeg, et on läinud paksuks. Tegelikult on ka paks, aga mitte rasvunud, vaid lihtsalt ülekaaluline. Nüüd on sõbranna solvunud ja ei taha minuga suhelda. Ühtepidi tunnen ennast süüdi, teistpidi jälle – mida ma tegin valesti? Tahaks ära leppida, aga ei oska. Kutsuks ta jooksma, aga siis ta võib solvuda veel rohkem. Peaks kinkima talle midagi magusat?
Minule ei meeldi ilma küsimata õpetavad-targutavad inimesed. Olgu kas või oma sõbranna, vahet pole. Isegi oma abikaasa (kes on tegelikult mu parim sõber) poolt ei oota ma oma välimuse kritiseerimist ja ilmselt solvuksin, kui ta seda teeks. Ja ta ei teegi. Ka mina ei ütle talle, et ta peaks oma igaõhtuse õlle ära jätma. Oleme ju kõik täiskasvanud inimesed ja meie keha on meie oma ning meie elu kuulub meile. Ei ole meie kehades midagi ekstreemset, mis tervist olulisel määral kuidagi kahjustaks, täitsa tavalised on. Et on olemas väike ülekaal, seda teame me isegi, ja mingite kolmandate isikute targutamine seda ei muuda.
19.11.2023 00:54
Minule ei meeldi ilma küsimata õpetavad-targutavad inimesed.
Kui inimene ütleb korduvalt, et on nii paksuks läinud, siis võib seda samamoodi manipuleerimisena võtta. Soov teada, et polegi nii paks… no jessas küll. Ning tegelikult targutad ka ise (väike õlle, väike ülekaal) – me kõik teeme seda… me ananme oma hinnangud teada samas nagu kaitsejuttu ajades.
20.11.2023 00:20
Minule ei meeldi ilma küsimata õpetavad-targutavad inimesed.
Kui inimene ütleb korduvalt, et on nii paksuks läinud, siis võib seda samamoodi manipuleerimisena võtta. Soov teada, et polegi nii paks… no jessas küll. Ning tegelikult targutad ka ise (väike õlle, väike ülekaal) – me kõik teeme seda… me ananme oma hinnangud teada samas nagu kaitsejuttu ajades.
Iseenda kohta võib teha negatiivseid märkusi. Mul ei ole vist mitte ainustki sõbrannat ega naissoost tuttavat, kes ei käiaks, “Oi, ma olen nii paks!” Ma ei reageeri reeglina sellele lausele mitte kuidagi. Tema keha on tema enda asi ja minusse ei puutu.
Teemaalgatusest jäi mulje, et konkreetsel ajahetkel mingit eelnevat provotseerimist polnud ja sõbranna ei öelnud ega küsinud midagi. Lihtsalt teemaalgataja kukkus sõbrannat heast peast õpetama, et too liikugu rohkem.
Tundub aga, et sinul on küll mingi kala oma kehakaaluga või loed teiste kirjadest välja seda, mida ise tahad. Kui ma räägin väikesest õllest või väikesest ülekaalust, siis nendin lihtsalt fakti, mis mind ei häiri. Küll aga häiriks mind, kui teine targutama kukub.
20.11.2023 08:09
Samamoodi mõjub, kui sa käid trennis või kõndimas, jooksmas ja siis teine ütleb, et ei tema küll niimoodi aega ei raiskaks. Tema teeb ikka midagi asjalikku. Tal pole aega sellise jama peale.
20.11.2023 12:49
Ütlesin sõbrannale täiesti ilma halva tagamõtteta, et ta peaks rohkem liikuma. Ise kurdab kogu aeg, et on läinud paksuks. Tegelikult on ka paks, aga mitte rasvunud, vaid lihtsalt ülekaaluline. Nüüd on sõbranna solvunud ja ei taha minuga suhelda. Ühtepidi tunnen ennast süüdi, teistpidi jälle – mida ma tegin valesti? Tahaks ära leppida, aga ei oska. Kutsuks ta jooksma, aga siis ta võib solvuda veel rohkem. Peaks kinkima talle midagi magusat?
kutsu ta kinno v teatrisse, tee nägu et pole midagi olnud. ära kehakaalu teemat rohkem kommenteeri.
20.11.2023 13:23
Mul on sõbranna kes kui ise sale oli pidevalt teistele nende ülekaalu osatas, ja et issand et nad ei võta ennast kätte ometi. Nüüd on ise ülekaaluline ja ossaraks kui vihastab kui keegi julgeb seda mainida.
Kusjuures ise olin terve nooruse rohkem alakaaluline ja kus seda mulle näkku visati. Ikka sellised suure puusaga naised.
Nii et parem hoia suu kinni enne kui teise välimuse üle tahad midagi öelda.
20.11.2023 13:26
Iseenda kohta võib teha negatiivseid märkusi. Mul ei ole vist mitte ainustki sõbrannat ega naissoost tuttavat, kes ei käiaks, “Oi, ma olen nii paks!” Ma ei reageeri reeglina sellele lausele mitte kuidagi. Tema keha on tema enda asi ja minusse ei puutu. Teemaalgatusest jäi mulje, et konkreetsel ajahetkel mingit eelnevat provotseerimist polnud ja sõbranna ei öelnud ega küsinud midagi. Lihtsalt teemaalgataja kukkus sõbrannat heast peast õpetama, et too liikugu rohkem. Tundub aga, et sinul on küll mingi kala oma kehakaaluga või loed teiste kirjadest välja seda, mida ise tahad. Kui ma räägin väikesest õllest või väikesest ülekaalust, siis nendin lihtsalt fakti, mis mind ei häiri. Küll aga häiriks mind, kui teine targutama kukub.
Teemaalgatuses on kirjas, et sõbranna kurtvat kogu aeg. Guugeldasin, mida siis teha.
”Reassure. Tell your friend that they are beautiful, imperfectly perfect, and don’t need to change themselves. The only thing that they do need to change is how they see themselves. Point out how grateful they should be to their body that’s KEEPING THEM ALIVE, point out their talents, how amazing they are… etc.”
või
https://www.quora.com/One-of-my-good-friends-often-tells-me-she-thinks-she-s-fat-She-really-isnt-you-can-still-see-her-ribs-not-grossly-What-are-some-things-I-can-say-to-help-her-get-out-of-that-mindset
ja muud lingid, mida ei lisa.
Kui pidevalt rääkida mingist asjast sobimatus kontekstis, no nt… ma ütlen küll, et olen nii paks, kui ei jaksa mingit asja teha ja ütlen, et krt nii paksuks läinud, enam pole jõudu. Või räägin, et peab vist rohkem liikuma, krt või räägin mingis muus olulises kontekstis, mis dialoogina nagu mõistlik on. See ”olen nii paks” on osa kahe-enama inimese vahelisest jutust. Meie ei tea, mis kontekstis TA sõbranna seda ütleb. Aga ilmselgelt peab arvestama, et teised ka märkavad ja nad võivadki öelda, et oled küll. Võib loomulikult solvuda, seda ei saa keegi ära võtta, aga mina ei solvuks. Kui suvaliselt minna sõbrannale kaalu kohta nõu andma, siis see on juba küll delikaatne teema.
20.11.2023 13:39
Tundub aga, et sinul on küll mingi kala oma kehakaaluga või loed teiste kirjadest välja seda, mida ise tahad. Kui ma räägin väikesest õllest või väikesest ülekaalust, siis nendin lihtsalt fakti, mis mind ei häiri. Küll aga häiriks mind, kui teine targutama kukub.
Ma lugesin välja seda, et sa vihjad, et väike ülekaal ja alko pole hullu, aga suur on. Ka see on õpetamine, kui me räägime sellest, et teine inimene ei tohi nõu anda ilma küsimata. Reaalses elus aga anname me kõik hinnanguid ja nõu, kes väiksel ja suurel viisil. Me õpetame teisi elama, mõnikord varjatult isegi, nii, et otse ei ütle, aga kaudselt vihjame. Ja sellepärast ma ütlesingi, et enesekindlus on tore, aga kui on varjatud ja mõnitav teema, sest mulle nii tundus (ei pruugi olla), siis alati pole saledad ka just väga tervisliku välimusega, aga kõik inimesed ei räägi teiste välimusest. Kui keegi küsib, et kas mult siit juuksed hõrenevad, hallinevad, kas kotid on silme all vms, siis ei ütle ju, et karm öö oli winkwink. Ja vahel ongi nii, et sõbrannad on ilusamad, aga ikka käituvad kenasti. Siiani mäletan, kuidas 20aastasele minule (olin paaaaaalju paremas vormis ja üldse parema välimusega 10x kui täna) ütles endine sõbranna, minust palju vanem, et näed täna räsitud välja ja viitas minu kortsus olevale kampsunile ja lehvivatele juustele. Aga nii on pidevalt olnud, et terve elu on minu juuresolekul teiste juukseid kiidetud vms ja mind mitte kunagi. Sellest järeldan, et mina olen inetum. Kuid see ei solva mind, sest välimust, näojooni jne ise ei vali, vaid üldine taktitundetus selles kontekstis solvab. Inimesed ütlevad täiesti valimatult tihti. Kui ise suhtlen inimestega ja ma just ei taha neile torgata mingil põhjusel, mida juhtub üliharva, siis ma ei räägi välimusest. Räägin sellest, mis ajus toimub.
Kaaluteema ei ole minu jaoks ei valus ega solvav ja seda lihtsal põhjusel – ma olen nii vanaks juba saanud ja olen leppinud sellega. Ma ei pürgigi saleduse poole (normkaal võib-olla), sest ma tean, et see pole võimalik ja inimene lepib mingite asjadega. Ei küsi ma, et kas see ja see sobib mulle, sest ma ise tean, et ei sobi, ma ju tunnen, et ei sobi. Mis ei tähenda, et paksukesed ei või kenad olla ja nautida ilusaid riideid, ehteid jne. Seega sügav leppimine on see, miks ma pigem mõistan ilmselt saledat teemaalgatajat siin.
20.11.2023 13:41
Aga lühidalt, kuna kuidagi väga pikk sai jutt, segane ja lohisev, siis ongi nii, et ei tasu kunagi ise liigselt suud pruukida mingil teemal ja ei tasu ka nõu anda. Ja kui ütledki midagi välja, ole või ise paks, siis pead arvestama, et sulle öeldakse, et jah.
20.11.2023 13:50
Minu sõbranna on 100 kg raske ja ei tule selle pealegi, et hakata temale märkusi tegema või kommikarpe viima. Igaühe enda asi, kui paks või peenike ta on. Kui aga töötasin ühe prouaga koos, kelle elu vaid tiirles kaalu ümber (ise oli sale). Kui siis u peale 5ndat korda ahhetamist – issand, ma olen nii paksuks läinud, üks töökaaslane ütles -oled jah! ossa tont, kus solvuti selle peale.
20.11.2023 14:01
Minu sõbranna on 100 kg raske ja ei tule selle pealegi, et hakata temale märkusi tegema või kommikarpe viima. Igaühe enda asi, kui paks või peenike ta on. Kui aga töötasin ühe prouaga koos, kelle elu vaid tiirles kaalu ümber (ise oli sale). Kui siis u peale 5ndat korda ahhetamist – issand, ma olen nii paksuks läinud, üks töökaaslane ütles -oled jah! ossa tont, kus solvuti selle peale.
Väga kahju, et sellepärast ei vii kommikarpe, et paks on. Mina ei vaata inimese kehakaalu, kui talle midagi kingin ja enamasti on see midagi söödavat.
20.11.2023 14:03
Tervise pärast võib kindlasti muretseda, et kas sõbranna vastu peab jne, aga tegelikult me ju ei muretse. Ka ise muretseme siis, kui haigus on endal käes, olgu ta mis haigus tahes… Pesemata käte haigus. Mis iganes, eks. Et tegelikult on seal taga ikka soov, et sõbranna võtaks alla. Aga! pigem naudi seda, et oled ise saledam ja särad seal kõrval. Nagu mõtle ümber see mõtlemine endal natuke. Kindlasti on sul ka saledaid sõbrannasid.
20.11.2023 14:15
Isegi oma abikaasa (kes on tegelikult mu parim sõber) poolt ei oota ma oma välimuse kritiseerimist ja ilmselt solvuksin, kui ta seda teeks. Ja ta ei teegi. Ka mina ei ütle talle, et ta peaks oma igaõhtuse õlle ära jätma.
Olen täiesti segaduses selle jutu peale. Kas ootad, kuni mees ennast päris põhja joob? Soovid hakata kasima joodikut, põhiline, et ei juhi tähelepanu inimese probleemile??
20.11.2023 14:19
Olen täiesti segaduses selle jutu peale. Kas ootad, kuni mees ennast päris põhja joob? Soovid hakata kasima joodikut, põhiline, et ei juhi tähelepanu inimese probleemile??
Kui on sinu mees, siis ilmselgelt sul palju suurem sõnaõigus seal, aga minu vanaema juba ütles: peaasi, et poleks alkohoolik. Ma ütlen, et see on väga raske teekond ja võitlus sõltlasele, kes saab abi spetsialistidelt, tugisüsteemilt (kodustelt) ja iseendalt, kuid kas tahad sea võitlust pidada päris suvalise mehe pärast, kes pole sinu mees.
20.11.2023 14:21
Teiste inimeste, ka koduste ja loomulikult paarilise tervise jne pärast võitlust pidades kurnad ka iseennast ja see võtab tüki välimusest endalt. See stress tapab vaikselt ja tasakesi. Oled ise sama kurnatud kui võitleja enne, kui veel 50 saad.
20.11.2023 16:20
Ma lugesin välja seda, et sa vihjad, et väike ülekaal ja alko pole hullu, aga suur on. Ka see on õpetamine, kui me räägime sellest, et teine inimene ei tohi nõu anda ilma küsimata.
Aga ma ei annagi oma mehele nõu, kuna ma probleemi ei näe. Esimene kord sel teemal kirjutasin siia, kommenteerides teemat. Loomulikult oleks totter, kui ma keerutaksin kodus nagu kass ümber palava pudru, et “Oi kallis, ma näen et sul on pisikene kõhuke ees ja sa jõid täna ära tervelt ühe õlle! Aga ei sest pole midagi, egas minu asi pole siin mingit nõu ju anda!” Sihuke tekst on nii hinnanguline, kui veel olla saab.
20.11.2023 16:24
Isegi oma abikaasa (kes on tegelikult mu parim sõber) poolt ei oota ma oma välimuse kritiseerimist ja ilmselt solvuksin, kui ta seda teeks. Ja ta ei teegi. Ka mina ei ütle talle, et ta peaks oma igaõhtuse õlle ära jätma.
Olen täiesti segaduses selle jutu peale. Kas ootad, kuni mees ennast päris põhja joob? Soovid hakata kasima joodikut, põhiline, et ei juhi tähelepanu inimese probleemile??
Misasja? Kas sa oled oma ajud täitsa põhja joonud või teed lolli nalja? Kui peaks kõik inimesed, kes õhtul ühe õllepurgi avavad, joodikuks tembeldama ja kuskile ravile kupatama, siis vist jääks pooled kodud tühjaks.
20.11.2023 16:27
Aga ma ei annagi oma mehele nõu, kuna ma probleemi ei näe. Esimene kord sel teemal kirjutasin siia, kommenteerides teemat. Loomulikult oleks totter, kui ma keerutaksin kodus nagu kass ümber palava pudru, et “Oi kallis, ma näen et sul on pisikene kõhuke ees ja sa jõid täna ära tervelt ühe õlle! Aga ei sest pole midagi, egas minu asi pole siin mingit nõu ju anda!” Sihuke tekst on nii hinnanguline, kui veel olla saab.
Hmm, okei, selle peale pole tõesti midagi öelda.
22.11.2023 07:54
Räägiks üldse solvumisest. Millest see tekib? Kas sellest, et ise arvad endast samamoodi või pole sellele teemale mõelnudki- kui teine ütleb et sul on see probleem või see on su juures küll halb asi, siis solvud, et ta nii sust arvab. Solvumine on nüüd tõusnud väga räägitavaks teemaks üldse. Nt ajaviitejutudki pandi solvamise pärast kinni. Tihti juhtub ka nii, et ise ei mõtlegi sihilikult halba öelda, lihtsalt ütled. Aga teine leiab selle ütluse solvanguna.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
