Teema: Solvasin?

Koroona-koroona-koroona. Aga ülemusega poleks pidanud sel juhul ka embama. Nüüd ongi raskem selgitada. Võidki öelda, et lubad end emmata ainult endast kõrgemal positsioonil inimestel, kuna nendele sa lihtsalt ei julge ei öelda ja pealegi, kui peaksid neilt nakkuse saama, siis on tegu vähemalt kõrgemalt poolt saadetud katkuga ja suursuguse viirusega, mitte mingi lihtklassi esindaja tatikollist tulnud tõvega.

Jälle mingi sotsiofoob siin. Tõesti enamik inimesi ei tule selle peale, et muidu normaalne kolleeg võib mingi kallistuse peale niimodi reageerida.

Minule, kui kolleegile, oleks kummaline see, et ülemust sobib kallistada, aga madalama töökohaga inimesi mitte.

Oeh, ma ka ei armasta väga võõraste inimeste kallistamist. Omadega võin küll, see on normaalne, aga tööpostil, kus tegelikult pole ju minu lähedased inimesed, ei armasta ma väga seda nalja. Aga noh, õnneks tuleb meil seda asja ette suhteliselt harva.

Aga mul oli mingid aastad tagasi üks kolleeg, keda ma ei tahtnud kallistada. See oli tegelikult tore inimene, väga tark ja arukas, aga tema olemises oli mingi selline joon, et vot kallistada ma teda ei tahtnud, eelkõige hakkas mulle vastu tema komme alati inimesi puudutada. Noh, näiteks, kargas meie kabinetti sisse, et midagi tööalast küsida, ja selle asemel, et piirduda ühe terega, pidi ta kohe tulema juurde ja kasvõi õlga puudutama või midagi. Ta tegi seda kõigiga. No kõige kõrgema ülemusega vast mitte, aga nö lihtinimestega alati. Kusjuures ta ei käinud teiste kanni krabamas vms. Lihtsalt mingi vajadus oli puudutada kätt või õlga või nii. Uuh. Mulle hakkas see nii vastu, alati ma püüdsin seltskonnas kuskile varju pugeda, et ta jumala eest mulle liiga ligi ei satuks. Ükskord ma ei pidanud vastu, vaid ütlesin välja, et palun ära puuduta mind. Sestpeale ta hoidis end tagasi, aga ma nägin, kuidas tal oli raske seda teha, sest temal oli niisugune harjumus. Ausalt, ma austasin seda, et ta oli tark ja asjalik töötaja, aga lihtsalt ma ei suutnud taluda seda pidevat katsumist.

#3528285:

Tõesti ei teadnud, et see solvab, aga mulle tõesti ei meeldi võõrastega emmata.

Kas see ülemus, keda sa seal edukalt talusid, on su sugulane?
Kui jah, siis on veel kuidagi ok.
Kui ei, oled lihtsalt karjeristist ja pugejast jobu.

Ma ei salli ka seda kallistamist, õnneks mu lähituttavad taevad seda ja kaela ei kuku. Ma ei saa sellest ämmeerikalikust komejandist aru. Miks siis mitte juba musitada põsele ka nagu prantslased?

#3528723:

Ülemus pole sugulane, lihtsalt tema oli seal reas kõige esimene ja enne kui aru sain, olin juba emmatud.

Kalli-süütu olid, et ei teadnud, et see ebameeldiv sinu jaoks on ja siis järsku avastasid?
Sotsiaalselt kogenematu, et ei teadnud, et sünnipäevade puhul õnne soovides kallistada võidakse?

See on tegelikult nii imelik jutt. Selline tagant järgi: “Ma tegelikult ikka väga ei tahtnudki!” Mis asja nagu?
Kui ei taha, siis ei taha ja siis tuleb see kohe alguses välja öelda või eemale hoida.
Tegidki rumalasti, et ennast emmata lasid, kui see sulle ei meeldi.
Jääbki mulje sinust, et nagu ainult ülema kallid sobivad sulle ja mingi pugeja oled.

Ja kui sinu jaoks tundub imelik, et solvutakse, siis mõtle mõne enda jaoks olulise sotsiaalse käitumisnormi peale ja kui seda sinuga suheldes rikutakse ala teretamine, silma vaatamine kui räägitakse vms ja ehk oled siis ka võimeline teisi mõistma.