Esileht Pereelu ja suhted Solvasin?

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Solvasin?

Postitas:
Kägu

Mul oli sünnipäev ja tööl sooviti õnne. Seal on õnnesoovimine kallistades kombeks, kuid mulle ei meeldi embamine. Ülemuse embuse talusin ära, ülejäänud kolleegide omast keeldusin viisakalt. Kõik kolleegid said sellest aru, välja arvatud üks. Kuulsin, et see kolleeg oli muret tundnud, et mis probleem mul temaga on et ma ei kallistanud teda. Tundub, et see oli tema jaoks oluline ja olen teda solvanud. Tõesti ei teadnud, et see solvab, aga mulle tõesti ei meeldi võõrastega emmata. Kuidas seletada kolleegile, et mul pole temaga probleeme, ma lihtsalt pole kallistaja tüüp? Ma ei saa ka aru, miks on kallistusest ilmajäämine põhjus solvuda, isegi vihastada?

+11
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Koroona-koroona-koroona. Aga ülemusega poleks pidanud sel juhul ka embama. Nüüd ongi raskem selgitada. Võidki öelda, et lubad end emmata ainult endast kõrgemal positsioonil inimestel, kuna nendele sa lihtsalt ei julge ei öelda ja pealegi, kui peaksid neilt nakkuse saama, siis on tegu vähemalt kõrgemalt poolt saadetud katkuga ja suursuguse viirusega, mitte mingi lihtklassi esindaja tatikollist tulnud tõvega.

+35
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis nüüd teed statistikaga? Ole ülemusega ettevaatlik, muutub teine veel ahistajaks. Õpi ütlema ei kõigile, ülemuse kallistuse talumise eest positsioonil ei tõuse vast?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda kas solvasid või mitte, saad teada kui Robert Sarve büroolt 75000€ arve saad.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jälle mingi sotsiofoob siin. Tõesti enamik inimesi ei tule selle peale, et muidu normaalne kolleeg võib mingi kallistuse peale niimodi reageerida.

+5
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle ka üldse ei meeldi teiste inimeste kui omaksed kallistamine, aga kuna see toimub vaid kord aastas ja meil tööl on vähe inimesi, kõik ei kipu kallistama ka, siis lihtsalt talun. Elan üle, on hullemaid asju kui see, lisaks on need kallistused pigem kohusetäitmised. Teiste sünnipäevadel piirdun käe ulatamisega, sel aastal on alates märtsist kodukontorid ja olen üldse pääsenud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minule, kui kolleegile, oleks kummaline see, et ülemust sobib kallistada, aga madalama töökohaga inimesi mitte.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jälle mingi sotsiofoob siin. Tõesti enamik inimesi ei tule selle peale, et muidu normaalne kolleeg võib mingi kallistuse peale niimodi reageerida.

Mind alati hämmastab, kui Eestimaal kasvanud inimene imestab, et miks teine ei taha suvalist inimest kallistada. Pool eesti rahvast on ju sellised “sotsiofoobid” sinu mõistes, sest neile ei meeldi lähikontakt juhututtavaga. Näiteks saarlased on veel eriti vähe selle kallistamiskultuuriga kohanenud. Võibolla on sel mõte sees, sest viimane pidalitõvejuhtum Saaremaal ei olnud just hirmus ammu. Rahvastiku tihenedes haiguste arv kasvab. Lõunamaades, kus musitamine- kallistamine on kombeks, oli näiteks ka koroonasse nakatumine kiiremalt leviv.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oeh, ma ka ei armasta väga võõraste inimeste kallistamist. Omadega võin küll, see on normaalne, aga tööpostil, kus tegelikult pole ju minu lähedased inimesed, ei armasta ma väga seda nalja. Aga noh, õnneks tuleb meil seda asja ette suhteliselt harva.

Aga mul oli mingid aastad tagasi üks kolleeg, keda ma ei tahtnud kallistada. See oli tegelikult tore inimene, väga tark ja arukas, aga tema olemises oli mingi selline joon, et vot kallistada ma teda ei tahtnud, eelkõige hakkas mulle vastu tema komme alati inimesi puudutada. Noh, näiteks, kargas meie kabinetti sisse, et midagi tööalast küsida, ja selle asemel, et piirduda ühe terega, pidi ta kohe tulema juurde ja kasvõi õlga puudutama või midagi. Ta tegi seda kõigiga. No kõige kõrgema ülemusega vast mitte, aga nö lihtinimestega alati. Kusjuures ta ei käinud teiste kanni krabamas vms. Lihtsalt mingi vajadus oli puudutada kätt või õlga või nii. Uuh. Mulle hakkas see nii vastu, alati ma püüdsin seltskonnas kuskile varju pugeda, et ta jumala eest mulle liiga ligi ei satuks. Ükskord ma ei pidanud vastu, vaid ütlesin välja, et palun ära puuduta mind. Sestpeale ta hoidis end tagasi, aga ma nägin, kuidas tal oli raske seda teha, sest temal oli niisugune harjumus. Ausalt, ma austasin seda, et ta oli tark ja asjalik töötaja, aga lihtsalt ma ei suutnud taluda seda pidevat katsumist.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma küll elan Rootsis, kus koroona-teema suhteliselt liberaalne, aga kallistanud ja isegi kätt surunud pole ühelgi perevälisel inimesel juba vähemalt pool aastat. Ülemus on loll, kui oma alluvatele kallistust peale surub. Küünarnukke oleks pidanud heal juhul kokku panema, et õnnesoove vastu võtta.

Aga (koroona-väliselt) kolleegina solvuks küll justnimelt siin juba varem välja toodud põhjuse tõttu – ülemust on nõus kallistama, aga teisi kolleege mitte. Tobe tõesti selline vahetegemine!

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõesti ei teadnud, et see solvab, aga mulle tõesti ei meeldi võõrastega emmata.

Kas see ülemus, keda sa seal edukalt talusid, on su sugulane?
Kui jah, siis on veel kuidagi ok.
Kui ei, oled lihtsalt karjeristist ja pugejast jobu.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jälle mingi sotsiofoob siin. Tõesti enamik inimesi ei tule selle peale, et muidu normaalne kolleeg võib mingi kallistuse peale niimodi reageerida.

Loe teemaalgatust uuesti. Kallistuse peale ei reageeritud kuidagi eriliselt, vaid

keeldusin viisakalt

Selle viisaka keeldumise peale hoopis üks solvus. Sa ei peagi selle peale tulema, et too ei taha kallistada, aga kui ta ise siiski seda ütleb viisakalt, sa ka solvuks või?
Tervet gruppi ei kallistatud, too aga solvus ekstra, et teda ei tahtnud kallistada.
p.s. Ülemuse kallistuse aktsepteerimine oli siiski kentsakas ja seetõttu võibolla lõpuks nii läkski.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ülemus pole sugulane, lihtsalt tema oli seal reas kõige esimene ja enne kui aru sain, olin juba emmatud.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma loodan, et see loll embamise komme vajub unustuse hõlma. Ma ei suuda ka võõrastega lähikontakti taluda. Jube-jube..

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei salli ka seda kallistamist, õnneks mu lähituttavad taevad seda ja kaela ei kuku. Ma ei saa sellest ämmeerikalikust komejandist aru. Miks siis mitte juba musitada põsele ka nagu prantslased?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pool eesti rahvast on ju sellised “sotsiofoobid” sinu mõistes, sest neile ei meeldi lähikontakt juhututtavaga

Uues töökohas oled või? Muul juhul pole kolleeg kindlasti juhututtav.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ülemus pole sugulane, lihtsalt tema oli seal reas kõige esimene ja enne kui aru sain, olin juba emmatud.

Kalli-süütu olid, et ei teadnud, et see ebameeldiv sinu jaoks on ja siis järsku avastasid?
Sotsiaalselt kogenematu, et ei teadnud, et sünnipäevade puhul õnne soovides kallistada võidakse?

See on tegelikult nii imelik jutt. Selline tagant järgi: “Ma tegelikult ikka väga ei tahtnudki!” Mis asja nagu?
Kui ei taha, siis ei taha ja siis tuleb see kohe alguses välja öelda või eemale hoida.
Tegidki rumalasti, et ennast emmata lasid, kui see sulle ei meeldi.
Jääbki mulje sinust, et nagu ainult ülema kallid sobivad sulle ja mingi pugeja oled.

Ja kui sinu jaoks tundub imelik, et solvutakse, siis mõtle mõne enda jaoks olulise sotsiaalse käitumisnormi peale ja kui seda sinuga suheldes rikutakse ala teretamine, silma vaatamine kui räägitakse vms ja ehk oled siis ka võimeline teisi mõistma.

+4
-5
Please wait...

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Pereelu ja suhted Solvasin?