Esileht Väikelaps sõnade ladumine – päheõppimine/häälimine

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: sõnade ladumine – päheõppimine/häälimine

Postitas:

5a laps. Tähed on selged juba tükk aega tagasi ja nüüd meeldib lapsele sõnu laduda. Aga ta teeb seda silmamälu abil: vaatab kuskilt (raamatukaanelt, leivapakendilt, ekraanilt telesaadete nimesid jne.) ning jätab meelde või ka “spikerdab”, kuidas tähtede järjekord oli. Kui sõnu tähthaaval häälida, siis sõnade esimesed tähed arvab ära õigesti, teisi tähti enam mitte.

Tekkiski küsimus, et kuidas lapsed alguses sõnu laovad/kirjutavad? Kas tuubivad pähe, et “koer” käib nii või on ka neid lapsi, kes kohe häälimise (“k-o-e-r”) järgi laovad/kirjutavad?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selline teksti salvestamine mälus piltidena on üks meetod, mida saab juba 3-aastastega teha. Aga 5-aastane suudab küll häälimise järgi hakata kirjutama ja lugema. Natuke tuleb asjaga tegeleda, aga ühel hetkel käib lihtsalt klõps ära. Meil vallandas selle klõpsu nende piltkaartide tegemine: https://www.apollo.ee/kopi-ja-opi-jalgedeta-sonad-111934.html Võis olla mõned nädalad enne 5. sünnipäeva.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsed on väga erinevad.

Minu lapsed on tõesti kohe häälida osanud, kui aru said, mida see häälimine kui selline endast üldse kujutab, seda pole pidanud neile kuidagi eraldi õpetama. (Mõlemad hakkasid ka varakult lugema.) Samas tööl näen väga-väga erinevalt lugemisvalmis küpsevaid lapsi – ütleksin nii, et kui 5-aastane laps tunneb huvi sõnade kirjutamise vastu, tunneb ära sõna algus- ja lõpuhääliku – siis on ta lugemise eeloskuste seisukohalt täitsa eakohaselt arenenud.

Kui lapsel on huvi sõnu laduda, siis mõned mõtted:

1) osta lapsele tähestikukohver või liikuv aabits. Mu lapsele meeldis 4-5-aastaselt väga see:

MAGNETTÄHESTIK

2) tee talle nuputamislehti, nt päkapikud võiksid neid tuua, motiveerib täitma – nt joonistad v kleebid pildi, teed alla tähtede asemel kriipsud, laps kirjutab (igale kriipsukesele üks täht), millega tegu. Hea oleks valida sõnu, kus on täis-ja kaashäälikud vaheldumisi ja tähed ühekordselt, kõige raskem on esialgu ära kuulda sulghäälikuid. Ma algul tegin nii, et mõne keerulisem atähe kirjutasin ise ette, samuti topelttähed.

3) harjutage niisama ka häälimist, aga esialgu 2-silbiliste sõnadega ja sellistega, kus poleks K, P, T, G, B, D, H – neid on pigem raske kuulda. Laps peaks häälima nii, nagu kuuleb, ehk siis M pole “emm”, vaid on “mm”, K pole “ka”, vaid on “k(õ)h” jne. J las häälib pigem I-na, nõrku sulghäälikuid samamoodi, nagu tugevaid, võid sõnaliselt juurde seletada lihtsalt, et neil tähtedel on see ja see nimeks, aga häälime nii ja nii.

4) mõnele lapsele on abiks, kui ta saab esialgu häälida koos tähekaartidega või noope ladudes, asetab nt iga hääliku kohta ühe korgi/mängunupu/legoklotsi vms enda ette. Või annad talle nii mitu pudinat, kui sõnas häälikuid, nt 4, ja palud tal häälida sõna “AUTO”, pannes iga hääliku kohta 1 noobi lauale – aa – uu – tõh – oo.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 17:49; 07.12 17:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma vastan oma lapse kohta (saab varsti 5).
Talle meeldib suuliselt häälida ja teeb seda päris hästi. Silte ja pealkirju veerib kokku. Sight-word’ide osakaal on pigem väike (nt lasteaiakaaslaste nimed kunstitunni tööde all tunneb mälust ära, mitte ei loe tähtedest kokku). Alguses tundis ära sõnade esimesed häälikud ning hääliku olemasolu ja asukoha (alguses, keskel või lõpus) sõnas.
Kirjutab seevastu pigem tuttavaid sõnu, vahel palub, et talle tähthaaval mõni pikk sõna ette öeldaks. Aga rohkem kirjutab ikka pereliikmete nimesid ja rolle jms. Õigesti.

Arendamise kohta sõna ei võta – minu arust on kõik väga hästi ja kui kirjapildi kõrvale häälimist kuuleb, siis klikib varsti ära. Ladumine annab hea ettekujutuse, et sõna on lineaarne, see juhatab juba edasi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

õpeta teda kuulama tähti, mis sõnas on, kus on nõrk, kuidas kõlab nõrk ja tugev, see tuleb koolis ja etteütlustes jne väga kasuks, kui on selline harjumus. Nt selline laps kirjutab kohe kuulmise järgi kärbes või tädi õigesti. Lisaks on tõesti head scrabble tähed suuremale, magnettähed, tähekaardid-klotsid-misiganesjubinad. Kuidagi lõpuks “klikib” tõesti see ära, kuidas sõnast saavad tähed (nii nagu lugemisega klikkis korraga ära, kuidas tähtedest saab sõna)

Meil oli mänguks nt joonistatud kaardid, kuhu olid kirjutatud G K ja KK. JA siis mina ütlesin sõna, laps pidi näitama kaarti, mis tähed selles sõnas on: nt sild, silt, tikk, tigu, et ta õpiks kuulmise järgi vahet tegema.
Sõna tähekuju saab laps jah juba varem selgeks, nt ilma lugeda oskamata võib oma nime sildi pealt aru saada jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsed on ju nii erinevad. Juba sellest sõltub, mis vanuses lapsel üldse huvi tekib. Ega see tuleviku kohta suurt midagi ei näita.

Ma arvan, et minu laps hakkas algelisel tasemel häälima üsna varsti pärast 3 a sünnipäeva. Veerima ka. Praegu on 4,5 a ja endiselt veerib (ilma tähti ükshaaval häälimata kokku ei loe), aga veerib ka väga pikki ja keerukaid sõnu ning arvestades aeglast tempot jätab üllatavalt hästi meelde ja saab aru. Kirjutab umbes nii (võtsin praegu makulatuurikastist suvalise tema mängimise käigus tehtud kritselduse): “ASTUN MINA RÕMSALT OI NÄÄN VIHMAUSI. ASTUB TE PEAL LÕPUS MARTA. OI NUKK ON HAIKE. ARST ÜTLEP NUKUL ON KÕRVAPÕLETIK. ANTKE ANTIPIOTIKUMI.” Mis on minu silmis tal viimaste kuude edasiminek olnud, on see, et ta hakkab vaikselt aru saama häälikupikkustest — mitte et alati kohe ise õigesti kirjutaks (vt eestpoolt), aga kui ta tähelepanu juhtida: “Vaata, mis siin sõnas valesti on?”, ütleb 95% õigesti, mis tähte peaks kaks olema. Tugevad-nõrgad sulghäälikud on veel veidi rohkem sassis, samuti ei oska ma kuidagi talle arusaadavalt selgitada, kuhu panna I ja kuhu J — selleks peaks ta vist kõigepealt silbitama õpetama? (Ma ei mõtle mitte mingeid keerukaid võõrsõnu, vaid seda, miks ei kirjutata PALIU, IÄNKU, VEJDER jne.) Aga jah, sellise päris algelise häälimisega tuleb ta juba ammu toime, saab kergesti mängida neid sõnamänge, kus uus sõna peab algama selle häälikuga, millega eelnev lõppes, jne.

Üldiselt ma seda aga üle ei tähtsustaks. Mina hakkasin ladusalt lugema nelja-aastasena, mu õde kaheksa-aastasena, hiljem olime mõlemad akadeemiliselt võrdselt edukad. Pikas perspektiivis pole see mingi näitaja.

Mina oma lähisugulaste laste puhul pole kuulnud sellisest memoreerimise moodi kirjutamisest, aga kunagi oli meil kunstiandekas ja uskumatu visuaalse mäluga naabripoiss, kes joonistas tänaval nähtud reklaamsilte koos nende all olevate kirjadega, ilma et ta veel tähtigi tundnud oleks. Teistpidi uskumatu anne, ma ütleksin. 🙂

PS. Lapse eilse päeva küsimus oli meil, miks kirjutatakse SELVER, mitte SELLVER — ja katsu siis neljasele selgitada, et kuigi üldiselt muidugi tuleb pikalt kõlavad häälikud tõesti kahe tähega kirjutada, siis on ikkagi olemas hulgaliselt kaashäälikuühendeid, kus nii ei tehta!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti lugema õppimisel ja kirjutamisel ei tohigi midagi pähe õppida seda peab vältima, lastel jääb kergesti pähe ja siis ei saagi aru kas ta loeb, laob , saan aru et mingi liikuv aabits või klotsid, sõnu või teeb seda päheõpituna taasesitlust.
Sõnu hääli hästiselgelt häälik haaval ja siis peab laps ütlema mis sõna see oli ja mis häälikuid kuulis ja kui ta neid tunneb siis laob häälikud ritta. Loodan et su laps ikka häälikuid tunneb mitte tähti. Päheõppimisel pole lugema õppimisega midagi ühist.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil “luges” noorem laps umbes 3-aastaselt nii, et jättis sõnade kirjapildi meelde ja mälu järgi siis pakkus ja ladus sõnamängudes sõnu kokku. Talle oli see lihtsalt lõbus mäng, otsis sõnu, mida meelde jätta igalt poolt – kuulutusetulpadelt, jopelt tootja logo, raamatutes teatud sõnad jne, pani kokku sõnapuslesid. Samas üritas ise ka häälida ja sõnu riimida, nii et üsna varsti pärast seda mälu järgi lugemise mängimist hakkas juba veerima lühemaid. Lugema hakkaski varakult, neljaselt suutis trükitähtedes lasteraamatuid lugeda, viieselt luges kirjatähtedes tekste. Vanem laps õppis lugema veidi teistmoodi, ta niimoodi sõnu ja silpe meelde ei jätnud, temaga häälisime, veerisime, veerima hakkas u 4,5-aastaselt, ise juba suhteliselt hästi lugema viieselt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

eks lapsed arenevadki igaüks omamooid, ja see ei käi ainultmitte tempo kohta vaid ka nö arenguraja kohta.

Mul endala küll laps noorem alles, huvi pärast tulin lugema teiste kogemusi. Aga mu oma laps, kes äsja sai 4, tema näiteks on selgeks õppinud kõikide lasteaiakaaslaste nimede esitähed + kodused ja nüüd on hakanud kuulma sõnade 2. ja 3. tähte (ühe häälikuna, nt karu on “ar”), aga esimest ei tunen ära. St ongi nii, et temma arvates hakkab pall “al”-iga 🙂 Ignoreerib hetkel esimesi, samas on mul hea meel, et ta on hakanud is emingeid tähti sõnades ära tundma, sest varasemad olid ju pigem pähe õpitud

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

eks lapsed arenevadki igaüks omamooid, ja see ei käi ainultmitte tempo kohta vaid ka nö arenguraja kohta.

Mul endala küll laps noorem alles, huvi pärast tulin lugema teiste kogemusi. Aga mu oma laps, kes äsja sai 4, tema näiteks on selgeks õppinud kõikide lasteaiakaaslaste nimede esitähed + kodused ja nüüd on hakanud kuulma sõnade 2. ja 3. tähte (ühe häälikuna, nt karu on “ar”), aga esimest ei tunen ära. St ongi nii, et temma arvates hakkab pall “al”-iga ???? Ignoreerib hetkel esimesi, samas on mul hea meel, et ta on hakanud is emingeid tähti sõnades ära tundma, sest varasemad olid ju pigem pähe õpitud

Sa tõid näiteks, kus laps esimesi tähti ignoreerib, just sulghäälikutega algavad sõnad – neid ongi lapsel kõige keerulisem ära tunda, sest neid on peaaegu võimatu selgelt häälida. Proovi mõnd täis- või helilise kaashäälikuga algavat sõna, nt EMA, LILL, MINA, MUNA, ISE, ASI vms ja vaata, kas ta neis tunneb esimese hääliku ära?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 17:49; 07.12 17:14;
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Väikelaps sõnade ladumine – päheõppimine/häälimine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.