Lapsed on väga erinevad.
Minu lapsed on tõesti kohe häälida osanud, kui aru said, mida see häälimine kui selline endast üldse kujutab, seda pole pidanud neile kuidagi eraldi õpetama. (Mõlemad hakkasid ka varakult lugema.) Samas tööl näen väga-väga erinevalt lugemisvalmis küpsevaid lapsi – ütleksin nii, et kui 5-aastane laps tunneb huvi sõnade kirjutamise vastu, tunneb ära sõna algus- ja lõpuhääliku – siis on ta lugemise eeloskuste seisukohalt täitsa eakohaselt arenenud.
Kui lapsel on huvi sõnu laduda, siis mõned mõtted:
1) osta lapsele tähestikukohver või liikuv aabits. Mu lapsele meeldis 4-5-aastaselt väga see:
MAGNETTÄHESTIK
2) tee talle nuputamislehti, nt päkapikud võiksid neid tuua, motiveerib täitma – nt joonistad v kleebid pildi, teed alla tähtede asemel kriipsud, laps kirjutab (igale kriipsukesele üks täht), millega tegu. Hea oleks valida sõnu, kus on täis-ja kaashäälikud vaheldumisi ja tähed ühekordselt, kõige raskem on esialgu ära kuulda sulghäälikuid. Ma algul tegin nii, et mõne keerulisem atähe kirjutasin ise ette, samuti topelttähed.
3) harjutage niisama ka häälimist, aga esialgu 2-silbiliste sõnadega ja sellistega, kus poleks K, P, T, G, B, D, H – neid on pigem raske kuulda. Laps peaks häälima nii, nagu kuuleb, ehk siis M pole “emm”, vaid on “mm”, K pole “ka”, vaid on “k(õ)h” jne. J las häälib pigem I-na, nõrku sulghäälikuid samamoodi, nagu tugevaid, võid sõnaliselt juurde seletada lihtsalt, et neil tähtedel on see ja see nimeks, aga häälime nii ja nii.
4) mõnele lapsele on abiks, kui ta saab esialgu häälida koos tähekaartidega või noope ladudes, asetab nt iga hääliku kohta ühe korgi/mängunupu/legoklotsi vms enda ette. Või annad talle nii mitu pudinat, kui sõnas häälikuid, nt 4, ja palud tal häälida sõna “AUTO”, pannes iga hääliku kohta 1 noobi lauale – aa – uu – tõh – oo.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 17:49; 07.12 17:14;