Esileht Koolilaps Sõnakuulmatu 8a laps

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )

Teema: Sõnakuulmatu 8a laps

Postitas:
Kägu

Sellise lapse tooks ma lihtsalt jalamaid ise koolist koju. Õhtune vahetus on muidugi nõme, aga seda sa ise muuta ei saa. Sa ise oled juba tema tundide lõppedes kodus nagu ma aru saan? Lähed ja tood ta ise koolist koju, koos teete süüa ja sööte, siis lepite kokku, kuhu läheb või kelle juurde ja kui kauaks. Teavitad selle teise lapse vanemaid, millal on sinu lapse kojutulekuaeg, selleks ajaks tuleb ta uksest välja suunata. Mänguväljakul olemise aja lepid ka eelnevalt kokku, kui ta ise kella vaadata ei taipa, helistad ja hakkab kohe tulema.

Mingi mida sa sõid jms küsimustega ei pinniks ja kui valetab, siis ei teeks sellest välja, see pole eriti oluline.

Muideks, sellises vanuses lapsed valetavadki, on mingi arenguetapp, kus fantaasia areneb ja sellised lood mõeldakse välja, et ulmeraamatust ja ei leia samasuguseid.

Aga absoluutselt nulltolerants on igasugu hulkumine ja enda asukohast mitte teavitamine. 8-aastane laps! See on puhtalt turvalisuse küsimus, sinu kohus lapsevanemana on teda elusa ja tervena hoida, mitte vahtida mingit äppi ja pärast õiendada, et mis sa valetad. Pime vihmane aeg on käes ja 8-aastased ei töllerda kuskil omapäi ringi. Kui ütleb, et läheb Pille juurde, aga tegelikult käis Mallega poest kommi ostmas, siis lihtsalt ei lasegi minna kuskile omapäi. Järelikult siis ei saa teda üksi usaldada veel kuhugi. Teed talle selle selgeks ja nii kaua passibki kodus kuni hakkab öeldust kinni pidama.

Sa saadaks lapse õhtu kell 7 või 8 sõprade juurde? SEE on sinu arust normaalne?

No ei pea saatma, kui ei sobi. Selleks tulebki kellaajad kokku leppida. Millal need õhtuses vahetuses koolis käivad lapsed siis mängida saavad?

Lähevad pärast kooli sõbra juurde äkki?…

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Karistusest polnud kunagi kasu, niiet seda üritan vältida. Viimane kord palusin tal endal karistus välja mõelda.

Mina sügaval nõukaajal kasvanud lapsena mäletan, et kui vanemate meelest ikka väga suure pahandusega hakkama saime, siis kästi ise endale vits tuua. Jorutasime siis õues hästi kaua, üritasime mingi kuivanud rao tuua või siis kobedama oksa eelnevalt katki murda, et lüües valus poleks. Tavaliselt läks selleks ajaks kui tuppa tagasi jõudsime emal suurem pahameel juba üle (isa oli raske mingite laste pahandustega endast välja viia) ja vits jäi andmata. Kas me kunagi vitsaga nähvaka vastu sääri saime või mitte ei mäleta, võis olla ka lihtsalt vitsahirm. Ema on hiljem rääkinud kui halvasti ta end tundis selle “mine too vits” puhul, seega arvan et pigem me ei saanud seda nähvakat vastu sääri. Lihtsalt tollased kasvatusmeetodid eeldasid vitsa andmist.

Mõtle endale karistus võrdub minu jaoks mine too endale vits. Tõenäoliselt suudab antud laps ka mingi “murtud või kuivanud” karistuse välja mõelda kui ta just masohhist pole. Miks peaks laps ennast ise karistama, mis signaali see talle annab? Et laps hakaks ennast ise tulevikus karistama kui midagi valesti läheb?

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole öelnud, et ma suuremaga üldse ei tegele, vaid hetkel ei ole kinoskäimised ja väljassöömised KAHEKESI võimalikud.

Miks ei ole, vead beebi kinno kaasa või?

Kas su nooremal lapsel ei ole isa või vanavanemat, kes mõnikord teda kolm tundi valvaks?

Sellist kahekesi aega tuleb vanema lapsega leida, eriti siis kui see vanem laps on siiski ka alles üsna väike, 8-aastane ei ole veel nii vana, et mõistaks seda beebimajandust, ühtlasi ei ole ta veel nii vana, et ei vajakski emaga ainult kahekesi olemise aega. Seda aega tuleb tekitada, mitte rääkida, et nüüd näe ei saagi enam kahekesi kuskil käia. Noorem saab vanemaks, siis on jälle uued vabandused või uus titt ja jälle ei saa. Ja siis imestad ühel päeval, et täiskasvanud laps su vastu üldse huvi ei tunne.

jap, absoluutselt nõus.

Mina viskasin just tite lapsehoidja kätte ja läksin kahe vanema lapsega kulgema – kohvikusse, etendusele jne.

Ja mul oli neid kolm, mitte kaks.

Teemaks olev postitaja, ära siis rohkem lapsi saa palun, sa ju kahegagi ei suuda hakkama saada.

 

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

On olemas Family link äpp. Tasuta. Seal saab lisaks lapse asukoha nägemisele, ekraaniaja sättimise ja ebadobivate äppide blokkimise funktsioonidele vajutada ka nupule – Esita heli. Siis hakkab lapse telefon lõugama isegi siis kui on vaiksel režiimil. Minu lapsed helistavad selle peale kohe mulle. Tegelikult on see funktsioon mõeldud vist selleks, et kui lapse telefon on kodus kadunud, aga toimib just väga hästi siis kui on vaja last kätte saada 🙂

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidu võiks ju olla hea, et laps käib päriselt  mängimas, on õues ja suhtleb oma sõpradega, mitte ei ole nutiseadmes. Nagu meie vanasti, kui nutiseadmeid polnud. Kui lapsel oleks nutisõltuvus, siis oleks päris mängimine nutiseadme asemel ju hea asi. Seoses telefonidega on tõesti muutunud elu muretumaks vanematel. Aga see et laps kohe ei vasta, tekitab sõnakuulmatuse mulje. Meie ju, mina küll, käisin peale kooli sõprade juures. Hommikupoolses vahetuses olles et kuni 17-ni. Siis tulevad vanemad koju ja õhk olgu puhas-külalised koju. Aga õhtupoolses vahetuses lõpeb kool siis kui vanematel töö ja see reegel ei saa kehtida. Ja kui tulla enne koju ja siis sõprade poole minna, jääb see juba pimeda peale.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiseks, rinnapiima saab välja pumbata, seda saab muide ka sügavkülmas säilitada. Ja see, kes last valvab, võtab ja soojendab üles ja annab süüa pudelist. Sinu piima.

Laps ei võta pudelist. Ta keeldub igasugusest lutist. Mul tuleb oodata kuni sööb korralikult lisatoitu. Kõigil on hea kritiseerida seni kuni ise pole sellises olukorras.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laps ei võta pudelist. Ta keeldub igasugusest lutist. Mul tuleb oodata kuni sööb korralikult lisatoitu. Kõigil on hea kritiseerida seni kuni ise pole sellises olukorras.

No siis mõtled välja suurema lapsega mingi sellise tegevuse, mida sa saad temaga koos teha kodust väljaspool (et beebi ei segaks) selle ajavahemiku jooksul, mis sul vaba on. Ja ära tule selle jutuga, et beebi peab sööma iga 2 tunni tagant, see aeg on 3 tundi.

Küll ta seda piima ka pudelist võtab, kui nälg suureks läheb. Kui sa siiani talle iga kahe tunnu tagant oled tissi suhu toppinud, siis tal ei olegi kõht veel tühjaks läinud, kui talle kahe tunni pärast pudelit pakkuda. Tiss meeldib muidugi rohkem, seda võib niisama ka lutsutada. Mul enda laps oleks ainult rinna otsas rippunudki kui oleks lasknud. Tundide kaupa. Mõnikord ma jäin kodus filmi vaatama, laps käi magama, tiss ikka suus ja lätsutas. Tiss ei ole neil ainult söömiseks, eks seepärast alguses pudel ei meeldigi. Sellega tuleb harjutada, kui ei taha lapse vang olla.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas siin on inimesi, kes mäletavad kui nad ise lapsed olid? Telefone polnud. Kas see, mida me arvame õnnelikuks lapsepõlveks-läksid hommikul välja ja hea kui söömise ajaks koju tulid, oli ikka õnnelik lapsepõlv, täis avastusi ja sõpradega mängimist või oli see hulkumine. Hulkumine selles halvas tähenduses. Ja me vanemad üldse hoolimatud me suhtes.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti kindlasti tooks ise lapse koju nii kaua, kuni on näha, et ta suudab vastutustundlikult käituda ehk siis peab kokkulepetest kinni ja võtab telefoni, kui vanem helistab. Vabadust tuleb lapsele loomulikult anda, aga mitte rohkem, kui ta parasjagu kandma on võimeline.

 

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et tahvli ja telefoni äravõtmine ei ole teil tõhusad karistused, sest tundub, et huvi pole väga seal – pigem tahaks välja ja nö hulkuma. Äkki sobiks teile paremini hoopis premeerimise süsteem, et iga hästi käitutud päeva eest saab lillekleepsu kuskile ja kui on nädal aega järjest kogunud positiivseid lilli, siis mingi preemia? Kui vahepeal on sõnakuulmatu päev, siis jälle lill ära ja preemia lükkub edasi.

Aga enne preemiasüsteemi rakendamist mina ikkagi läheneksin paar nädalat rangelt, et laps tunneks ka oma käitumise tagajärge ja alles peale seda pakuksin talle välja ja räägiksin läbi preemiasüsteemi, et ta oleks ka ise motiveeritud asju muutma.

Mida ma pean range all silmas on midagi koduaresti laadset. Laps käib koju ja kooli. Punkt. Muud meelelahutust ei saa (sõbrad, mänguväljakud). Järgi käib lapsel tervel sel perioodil lapsevanem, et ei tekiks üldse võimalustki kuskile minna. Ja see tuleb selgitada konkreetselt lapsele, et vot kuni X kuupäevani on nüüd nii, sest on näha, et kokkulepped ei toimi ja lubadusi ei austata. Ja alles peale selle perioodi lõppu võiks hakata järk-järgult õigusi tagasi andma ja rakendama preemiasüsteemi.

Mida ma veel teeks, räägiks hästi palju kooliga seonduvast. Koolirezhiim on karm ja suvest väljatulek ikkagi raske, kes teab, äkki on ka klassis mingid võimuvõitlused/pidev enesetõestamine ja lapsel ongi stress ja närv must ja ei oska enda tunnete ja pingega toime tulla. Selles tuleks teda siis abistada, kasvõi spetsialisti abiga. Aga kindlasti ei ole ok enda väljaelamine vanemate peal ja täielik anarhia sõnakuulmises.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saan aru, et 8aastasega ja beebiga ongi raske. Kuid väikese nutikuse korral saab üht-teist kergemaks muuta kõigi jaoks.

Kui elad suuremas linnas, nt Tallinnas, siis siin on olemas beebikinod. Need olid omal ajal mu lemmikud, läksin sinna koos beebi ja suurema lapsega. Kinoskäigu rihtisin beebi uneajale, siis ta enamasti magas minu süles kogu seansi aja. Tean jah, et vedas. Aga äkki  veab ka teil? Ma ei tea, kuis väiksemates linnades lood on, aga äkki annab korraldada selliseid eriseansse, kus beebiga ema võib seansi ajal nt seina ääres püsti seista ja põnni kiigutada sellal kui suurem laps seanssi jälgib.

Samuti käisime kolmekesi mu lapsehoolduspuhkuse ajal üsna palju spaades. Ujutasime mõlemad kordamööda beebit ja saime ise ka ujuda, kõik rahul.

Käisime kohvikutes, beebi istus lastetoolis ja suurem võis endale tellida mida soovis. Samuti käisime mängutubades mängimas ja lasteraamatukogu muinasjututundides. Suvel veetsime palju  aega rannas, pisike oma mänguasjadega rannalinal, suurem silma all ujumas.

Beebiga koos suurema koolist või trennist kojutoomine oli meie igaõhtune rituaal. Kas jalutasime käruga suuremale järele või läksime autoga, kui ilm väga külm oli ja trennipaik kaugel. Kõike sai teha, endal oli ka huvitav. Lapsed kasvasid koos ja neil kujunes omavahel väga hea side.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et tahvli ja telefoni äravõtmine ei ole teil tõhusad karistused, sest tundub, et huvi pole väga seal – pigem tahaks välja ja nö hulkuma. Äkki sobiks teile paremini hoopis premeerimise süsteem, et iga hästi käitutud päeva eest saab lillekleepsu kuskile ja kui on nädal aega järjest kogunud positiivseid lilli, siis mingi preemia? Kui vahepeal on sõnakuulmatu päev, siis jälle lill ära ja preemia lükkub edasi.

Aga enne preemiasüsteemi rakendamist mina ikkagi läheneksin paar nädalat rangelt, et laps tunneks ka oma käitumise tagajärge ja alles peale seda pakuksin talle välja ja räägiksin läbi preemiasüsteemi, et ta oleks ka ise motiveeritud asju muutma.

Mida ma pean range all silmas on midagi koduaresti laadset. Laps käib koju ja kooli. Punkt. Muud meelelahutust ei saa (sõbrad, mänguväljakud). Järgi käib lapsel tervel sel perioodil lapsevanem, et ei tekiks üldse võimalustki kuskile minna. Ja see tuleb selgitada konkreetselt lapsele, et vot kuni X kuupäevani on nüüd nii, sest on näha, et kokkulepped ei toimi ja lubadusi ei austata. Ja alles peale selle perioodi lõppu võiks hakata järk-järgult õigusi tagasi andma ja rakendama preemiasüsteemi.

Mida ma veel teeks, räägiks hästi palju kooliga seonduvast. Koolirezhiim on karm ja suvest väljatulek ikkagi raske, kes teab, äkki on ka klassis mingid võimuvõitlused/pidev enesetõestamine ja lapsel ongi stress ja närv must ja ei oska enda tunnete ja pingega toime tulla. Selles tuleks teda siis abistada, kasvõi spetsialisti abiga. Aga kindlasti ei ole ok enda väljaelamine vanemate peal ja täielik anarhia sõnakuulmises.

Appi, kui rõve.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

Me ei ela Tallinnas. Kool on kodust konkreetselt 500 m. Mis vastaskäimine? Laps on 2,5a alates käinud seda teez – lasteaed on kooli kõrval. Oleks veider nüüd vastas käia, seda enam, et laps ju tegelt aasta juba üksi külapeal käinud ja reeglitest kinni pidanud. Probleemid alles alates 02.09.

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleks veider nüüd vastas käia

No kui sa tahad, et laps tuleks pärast kooli koju, mitte ei läheks külla ja see kool on sul 500m eemal, siis ei tohiks küll raske olla lapsele kooli juurde vastu minna.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

Me ei ela Tallinnas. Kool on kodust konkreetselt 500 m. Mis vastaskäimine? Laps on 2,5a alates käinud seda teez – lasteaed on kooli kõrval. Oleks veider nüüd vastas käia, seda enam, et laps ju tegelt aasta juba üksi külapeal käinud ja reeglitest kinni pidanud. Probleemid alles alates 02.09.

millest sa aru ei saa? Siis hakkadki seal 500 m kaugusel oma kraadel järel käima!

Mis puutub siia see, et ta on kaks aastat sul juba vabakäigu laps olnud?

Täna ta lihtsalt enam koju ei tule, see on point.

Ehk et aja oma jalad tagumiku alt välja ja mine too koju, mida sa halad siin tühja.

Või tahad oodata, kui asjad eskaleeruvad ja ööseks kulgema jääb?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks enam trennis ei käi, kas rahapuudusel?

Aga äkki loed, mida teemaalgataja kirjutas?

FB-s on ka üks osa neid, kes skrollida ei osks. TA räägib oma jutu ära ja siis tulevad mingid inimesed, kes vajutavad kommenteerimise nupule, satuvad kuskile jutu keskele ja hakkavad täpselt neid küsimusi küsima, mida just selgutati (nt retseptid, aiandusnipid vm). Pole vaja siis teemas üldse osaleda kui ei viitsi/oska kerida ja lugeda.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ja liigagi paljud leitakse surnuna või tõsiselt vigastatuna.

Kes nii on leitud?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

(olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Niiöelda näed? Päriselt ei näe?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina viskasin just tite lapsehoidja kätte…

Kodunurgas ja muudkui visatakse liha pannile ja pann ahju. Ja seda viskamist peavad osad käod heaks keelelaiendiks ning ennast suurepärase sõnaseadmisoskusega inimeseks. Alternatiive eriti ei viitsita otsida, ikka ja jälle visatakse midagi.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahan kirjutada emale, kes kritiseerib siin teist ema kellel on kodus beebi ning ei saa oma vanaema lapsega enam tegeleda nii nagu ennem – peres on uus tita, kes vajab tähelepanu ja lähedust. Mõnel beebil on väga julmad gaasivalud, mõni magab ainult ema rinnal, mõni ärkab öösel iga tunni tagant jne jne. Sa ei tea kunagi kui kurnatud ja kurb võib olla ühe beebi ema- just siis kui ta saab ööpäevas ainult mõned tunnid magada ja kurbus närib hinge, et ülejäänud lapsed jäävad tähelepanuta. Mina olin meie kolmanda beebi sünni järel täiesti zombi, beebil olid gaasivalud esimesed 11 kuud ja need olid nii jõhkrad, et minu kõik energia kulus sellele, et lohutada/kussutada/tissitada oma kannatavad beebit. Usun, et beebi esimene eluaasta on turvalise kiindumissuhte väljaarenemisel määrava tähtsusega ja sellel ajal tuleb oma beebile pakkuda maksimaalselt lähedust ja hellust ning turvatunnet.

Isegi parima tahtmise juures ei oleks suutnud ma minna vanemate lastega kinno- ma oleks seal lihtsalt magama jäänud, ka peale seda kui beebiga arsti juures käies autoroolis magama jäin siis loobusin ka sellel perioodil auto juhtimisest.

Vanemad lapsed olid 10 ja 8 – sellel perioodil olid nad päris omapäi, sõime suht ebatervislikult ja püüdsime lihtsalt hakkama saada. Ma loodan, et nad mingit traumat ei saanud. Praegu käime ja teeme üksühele koos igasuguseid asju ja oma väikest venda armastavad ja nunnutavad nad ka hoolega (suur hirm oli, et hakkavad teda süüdistama oma lapsearuga, et emmel nende jaoks enam aega pole). Nad said palju iseseisvamaks ja ma südamest loodan, et nad ei kahelnud hetkeks ka mitte, et nende ema neid armastab üle kõige siin maailmas!

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

Me ei ela Tallinnas. Kool on kodust konkreetselt 500 m. Mis vastaskäimine? Laps on 2,5a alates käinud seda teez – lasteaed on kooli kõrval. Oleks veider nüüd vastas käia, seda enam, et laps ju tegelt aasta juba üksi külapeal käinud ja reeglitest kinni pidanud. Probleemid alles alates 02.09.

Kuule, ole nüüd ikka mõistlik. Sa tahad, et laps tuleks peale kooli koju. Kool on teist mõnesaja meetri kaugusel. Sulle poleks see ju mingi eriline vaev jalutada lapsele kooli juurde vastu. Öeldagi, et nii kaua käid, kuni hakkad uskuma, et last saab jälle usaldada. Sa oled lapsele andnud eakohast vabadust, aga mingil põhjusel (beebi sünd vm?) ta enam ei jaksa seda kanda. Aita siis teda ometi, võta osa vastutust jälle enda peale, las laps toetub sinule, kuni oskab ja vaevub jälle vastutustundlikult käituma!

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanemad lapsed olid 10 ja 8 – sellel perioodil olid nad päris omapäi, sõime suht ebatervislikult ja püüdsime lihtsalt hakkama saada. Ma loodan, et nad mingit traumat ei saanud.

No sa ütled ise ka ju, et selline olukord, kus aasta aega on vanemad lapsed sisuliselt hoolitsuseta ja ainult beebi on tähtis, ei ole normaalne.

Siin teemas kirjutav beebi ema on ilmselgelt ülemõtleja, kuna tõesti ei pea imikut toitma iga 2 tunni tagant. Ka teemaaljataja kirjutab siin, et ta on LHP-l, mis tähendabki seda, et kogu tema tähelepanu on nüüd uuel lapsel. Vanem laps tunnebki end ilmselgelt hüljatuna.

Ja sellega peab tegelema. Mitte mingite karistuste, kisa ja karjumisega, vaid niimoodi, et tuleb ka vanema lapse jaoks aega leida, ainult temale mõeldud aega. Ja midagi teha ka tema jaoks, mitte nii, et kõigepealt beebi ja siis vaatame, kas midagi muud ka jaksab teha ja võib kindel olla, et ega ei jaksa.

Kui on mingi eriliselt raske beebi, siis seda enam vajab ema ka sellega abi, mitte ei pea üksi hakkama saama, isegi siis mitte, kui ta on üksikvanem. Siis tuleb endale leida kedagi appi. Ja see keegi ei saa olla vanem laps, sest laps on laps alles. Ta ei ole täiskasvanu ja temalt ei saa eeldada täiskasvanulikku arusaamist ja täiskasvanulikku emotsioonidega toimetulekut.

Laps vbla arvabki, et on emale toeks, kui ei lähe kohe pärast kooli talle koju risuks kaela. Vbla kodus kästakse vait olla, beebit valvata, mingeid töid teha vms, ega sedagi tea.

Mul oli endal ema selline, kes kujutas endale ette, et 7-aastane mina on nüüd suur inimene küll ja aeg ise hakkama saada. Ja siis imestas, miks ma kogu aeg vanaema juurde ära põgenesin.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti ongi asi minus, et ma ei talu sellist käitumist. Kokkulepetest kinni ei peeta. Lapse käikudest ja valedest teangi tänu äpile. Mitte, et ma keelaks sõpradega kohtumise. Ei pea õigeks, et peale kooli laps ei teata kus ta on, telefoni ei kuule vms ja sööb külas, kuigi kodus on söök valminud. Nii iga päev!Kui kella 17st tunnid lõppevad ja ma teda kl 19 telefonitsi kätte pole saanud. See on ok?

Asi polegi koolitoidus, lihtsalt pisi asjade kohta valetamine tekitas häire.

Samas trennis ei saa vanuse tõttu enam käia ja talle sobivaid aegu enam pole.

Püüan mingi trenni või huviringi ikka leida, kus ta ise tahab käia.

Muidugi on siin alati neid, kes probleemi ei mõista ja nii lihtne on lihtsalt teema maha teha.

Aitäh, kes mõistavad ja soovitusi jagavad.

Miks ta peaks tahtma tulla koju, kui vanemad ta peale karjuvad ja pinnivad. Kui ta peab igast käigust aru andma, luba küsima, igal hetkel kättesaadav olema?

Kuna vanem on lapse eest vastutav, siis loomulikult peab ta teadma, kus laps mingil ajahetkel on ja otsustama, milline tegevus parajagu sobib ja milline mitte. Jutt käib 8-aastasest!

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

koolis peabki telefon hääletu peal olema. ju lihtsalt unustavad pärast tunde selle heli peale tagasi panna.

Huvitav, kas seda määrata ei saa, mis kell hääl tagasi tuleb?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Beebi lisandumine perre ongi suur muudatus ju suurema lapse jaoks. Samas teiste süüdistamine ja isiklikult võtmine on väsimuse sümptom (või halb harjumus). Kui neid kahte asja teadvustada, saab juba lahendusi otsida, enne oleme veel meie ka süüdi, kui midagi soovitame.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ka 8a tüdruk käitub samamoodi. Ise arvan, et seda põhjustas kolimine ja kooliminek. Olen väiksemaga kodune ja mõjutab ka see. Ta ise öelnud, et ei käi temaga enam nii palju. Olen seletanud, et kui vennat saab jätta pikemaks ajaks kellegi teise hoolde, siis hakkame jälle käima kinos jne. Sel hetkel tundub, et saab aru, aga reaalsus on teine.

Reaalsus on see, et mõlema lapse jaoks peaks aega leidma.

Ma ei ole öelnud, et ma suuremaga üldse ei tegele, vaid hetkel ei ole kinoskäimised ja väljassöömised KAHEKESI võimalikud.

Miks?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

Me ei ela Tallinnas. Kool on kodust konkreetselt 500 m. Mis vastaskäimine? Laps on 2,5a alates käinud seda teez – lasteaed on kooli kõrval. Oleks veider nüüd vastas käia, seda enam, et laps ju tegelt aasta juba üksi külapeal käinud ja reeglitest kinni pidanud. Probleemid alles alates 02.09.

Vabandust, aga miks sa tuled siia nõu küsima ja kurtma, kui normaalne piiride kehtestamine 8-aastasele ja vanemakohustuste täitmine on “veider”. Ja, et noh, aasta aega on juba lastud asjal lohiseda nagu jumal juhatab ja nüüd oleks ka imelik midagi muutma hakata? Päriselt või? Kasvata nüüd selgroog endale ja hakka lapsevanemaks. Jah, sinu töö ongi enda lapsele piirid seada ja ennast kehtestada. Sinu töö on katsetada, millised meetodid toimivad. Ja sinu töö on ka karistada, kui vaja peaks olema. Õigused ja kohustused käivad ikka käsikäes, ka lapse jaoks. Mis teil veel teismeaes saama hakkab, kui sa juba praegu ei julge lapsele piire kehtestada ja lapse nüüd kasvatama hakkamine oleks “veider”. Või lootsid siit saada vastuseid, et see kõik on normaalne ja lase edasi?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole öelnud, et ma suuremaga üldse ei tegele, vaid hetkel ei ole kinoskäimised ja väljassöömised KAHEKESI võimalikud.

Miks ei ole, vead beebi kinno kaasa või?

Kas su nooremal lapsel ei ole isa või vanavanemat, kes mõnikord teda kolm tundi valvaks?

Sellist kahekesi aega tuleb vanema lapsega leida, eriti siis kui see vanem laps on siiski ka alles üsna väike, 8-aastane ei ole veel nii vana, et mõistaks seda beebimajandust, ühtlasi ei ole ta veel nii vana, et ei vajakski emaga ainult kahekesi olemise aega. Seda aega tuleb tekitada, mitte rääkida, et nüüd näe ei saagi enam kahekesi kuskil käia. Noorem saab vanemaks, siis on jälle uued vabandused või uus titt ja jälle ei saa. Ja siis imestad ühel päeval, et täiskasvanud laps su vastu üldse huvi ei tunne.

Mis sa arvad, et ma ise ei tea seda. Sul hea lihtne öelda, et 3h vaatab keegi teine- tissid jätan koju, sest iga 2h tagant vaja sööta? Kõik ei ela Tallinnas, et saaks 3h hakkama. Edasi-tagasi transport läheks ainuüksi 2h+ kino 1,5h+söömine.

Piima saab välja lüpsta ja lusikast/pudelist sööta. Isa/vanaema/hodja koos beebiga saab kaasa sõita, jalutab seni pargis/istub pingil ja loeb raamatut, kuni kinos käite. Kindlasti on võiamlik vanema lapsega ka kuhugi lähemale minna – seenele näiteks, kohalikule laadale vms. Tahtmist on vaja.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris hirmus. Mitte hukkamõistmise mõttes, vaid mu oma värske koolilapse puhul kardan umbes samas suunas liikumist. Ja ei ole meil mingi hullu range kord ja nüüd kättevõidetud vabadus. juba eelmisel suvel sai laps üksi ringi liikuda – siis pidas väga hästi reeglitest kinni + tajus ka ise ohtikke olukordi, nt helistas ja küsis, kas tohib minna mingisse x-kohta, kuhu ma ei lubanudki.

Aga nüüd kui koolis – ma ei teagi, telefon on samamoodi pidevalt hääletu peal. Koguaeg seletame, et pangu hääl peale. Vingub, kui koju kutsume – no ta ikka tuleb, sest lõpuks teeme päris karmi häält. Kuna telefon hääletu, siis olemegi pidanud talle ise järgi minema, positsioneerimine peal.

Ja muudkui seletame, miks on vajalik. Sama asi, peale kooli tule koju, vaheta riided, vaata, kas midagi vaja õppida – alles siis sõpradega kuhugi. Okei, tahad jääda kauemaks noortekeskusesse (asub koolimajas) – palun helista ja ütle, ma hakkan ju muretsema (olen ise LHP-l ja nö näen kohe, kui laps ei tule koju).

Ja siis mõtlen, kas teistel vanematel ongi savi, nt suvel siis värsked 7-aastsed võisid tõesti pimedani õues olla, või siis tegelikult on ka täpselt samad probleemid, et lapsed lihtsalt ei lähe koju, telefonid hääletu peal jne.

kas on mingit äppi, mille kaudu saaksin lapse telefonil ise heli sisse lülitada? 😀 Suht nõme, kui näen, et laps on nt x sõbranna juures ja siis pean selle sõbranna emale helistama, et palun ütle mu lapsele, et ta helistaks mulle…

Jah, esimese klassi kohta on see kirjeldus tavapäratu küll, midagi on teil lappes.

Mis te siis 6.-8. klassis teete, kui tavaliselt lastel see hängimise iga peale tuleb?

Elementaarne distsipliin on jäänud aegade algusest kehtestamata.

Miks sa lapsel koolis järel ei kai v koolibussil vastas? Kodus mõnus mugav?

Ma nii väiksena toin kōik kohe koju ära.

Me ei ela Tallinnas. Kool on kodust konkreetselt 500 m. Mis vastaskäimine? Laps on 2,5a alates käinud seda teez – lasteaed on kooli kõrval. Oleks veider nüüd vastas käia, seda enam, et laps ju tegelt aasta juba üksi külapeal käinud ja reeglitest kinni pidanud. Probleemid alles alates 02.09.

Vabandust, aga miks sa tuled siia nõu küsima ja kurtma, kui normaalne piiride kehtestamine 8-aastasele ja vanemakohustuste täitmine on “veider”. Ja, et noh, aasta aega on juba lastud asjal lohiseda nagu jumal juhatab ja nüüd oleks ka imelik midagi muutma hakata? Päriselt või? Kasvata nüüd selgroog endale ja hakka lapsevanemaks. Jah, sinu töö ongi enda lapsele piirid seada ja ennast kehtestada. Sinu töö on katsetada, millised meetodid toimivad. Ja sinu töö on ka karistada, kui vaja peaks olema. Õigused ja kohustused käivad ikka käsikäes, ka lapse jaoks. Mis teil veel teismeaes saama hakkab, kui sa juba praegu ei julge lapsele piire kehtestada ja lapse nüüd kasvatama hakkamine oleks “veider”. Või lootsid siit saada vastuseid, et see kõik on normaalne ja lase edasi?

Kas sa oskad kirjrldad, mis on tolle lapse õigused.

Ei tohi sõpradega suhelda. Ei tohi trennis ega hobiringis läia. Ei tohi õues olla. Ei tohi arvutis mängida.

Vangil on ka rohkem õigusi.

+4
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )


Esileht Koolilaps Sõnakuulmatu 8a laps