Pean minema endoskoopia uuringule ehk siis sondi või \”mõõka neelama\”. Kõht valutab palju ning arst kahtlustab maohaavandit või katarri.
Olen kõik õuduslood läbi lugenud 🙂 ja palju kaastundlikke pilke saanud kui kellelegi eesootavast protseduurist räägin. Minu kõhuvalu ning teadmatus, et millest see tingitud on, tunduvad mulle aga palju hullemad kui see uuring ning üritan mitte vedelaks lüüa.
Mul oleks aga mõned küsimused:
Kas see okserefleks ja lämbumistunne on kogu uuringu aeg või ainult sel hetkel kui see voolik kurku aetakse? Kas voolik tuleb ise alla neelata või lükatakse?
Mul on ka tugev okserefleks, isegi mingit kurgusprayd lastes ajab öökima teinekord… Samas olen ma käinud kohaliku tuimestusega mandlioperatsioonil, kus tuli istuda sirgelt tooli peal, tehti kurku valus tuimestus (mis siiski valu ära ei võtnud) ning hakati siis kääride ja klambritega kurgus lõikuma ja kruttima. Kui üks mandel tehtud sai, siis võeti ette teine pool, kogu see aeg pidi olema rahulik ja hingama, siis väga hullu okserefleksi ei tekkinud ja sai kuidagi tehtud (kuigi enam kohaliku tuimestusega ei teeks). Kas sondi neelamine saab sellest jubedam olla?
Teema: Sondi neelamine mao uuringuks, mõned küsimused?
Ära üldse ülearu põe, vastik muidugi on, aga talutav. Hea, et saab ruttu läbi. Kõigepealt lastakse tuimestavat spreid kurku, siis lamad küljeli, toru surutakse tasapisi läbi söögitoru makku, öökima ajab tõesti kogu uuringu vältel, aga rahulik hingamine vähendab seda. Ja öökimist pole vaja häbeneda, see käib asja juurde. Mõne minutiga on asi läbi ja selge pilt mis sulle häda teeb. Ja mandliopiga võrrelda seda küll ei tasu, mõõga neelamine on selle kõrval köki-möki. Rahu, ainult rahu…
Käisin alles neelamas paar nädalat tagasi, kuna mul on aastaid olnud tugevad kõrvetised ja kõhuvalud ja sada muud häda. Kartsin ka väga, et tekib selline jube öökimine, et kiilub hingamise kinni. Vihkan üldse oksendamist, sest siis on küll surmatunne peal.
Läksin mina siis kabinetti, endal külm higi otsaees. Siis õde ilusti seletas mulle, et on kaks ebameeldivat kohta, kui toru lükatakse. Üks on see kõrisõlmest mööda minemine ja teine on kaksteistsõrmiksoolde lükkamine, sest on kitsam koht. Mina muidugi ei tundnud mingit vahet. Mulle ei pandud mingit tuimestit kurku. Arst käskis külili lauale minna. Pani mulle mingi julla hammaste vahele ja kohe lükkas toru kurku. Enne olin kuulnud oma õe käest õpetussõnu, et sellel hetkel, kui ta lükkab, siis tõmba sügavalt õhku sisse, sest siis lähevad nn lõõrid lahti ehk söögitoru laiemaks ja see tunne pole nii vastik. Mina siis kohe tegin ka nii ja ei kahetse. Makku läks toru ludinal, aga tekkima hakkab neelamis vajadus, aga nii kui neelad, tekib okserefleks ja selleks ma peale paari neelamiskatset enam ei tahtnud neelata. Arst veel ütles, et kui ila tuleb suunurgast, siis las ta tuleb, ta peabki tulema.
Koguaeg soovitan hingata hästi sügavalt sisse ja välja. Hinga kõhuga. See on väga heaks abiks.
Ma ütlen, et see toiming ei ole mingi meeldiv asi, aga see ei ole ka midagi hullu. See käib pealegi nii kähku, et see paar korda öök teha pole midagi õudsat 🙂
Mida närvilisem ja hirmunum sa oled, seda raskem sulle endale, sest tegelikult enamus inimesed lihtsalt kardavadki üle. Ma igatahes lähen vabalt uuesti, kui probleemid peaksid jälle kummitama hakkama.
Selle protsessi kõige jäledam osa on sondi välja tõmbamine, sest minul tiris ta korraliku koguse maohapet kaasa. Pärast juuksed tilkusid 😀 Aga siis ka muidugi lahmaki õhku sisse tõmmata ja täiesti talutav.
Ära karda, see ei ole midagi hullu. Lihtsalt nats ebamugav..
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
