Esileht Lapse ootamine Soo pettumus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Soo pettumus

Postitas:
Kägu

Kas keegi peale minu veel on tundnud pettumust, kui UH-s öeldi teine sugu, kui lootsite? Kuidas sellega toime tulite?
Mulle öeldi, et 99% kindlalt saan vastassoost lapse, kui ise unistasin.
Püüan leppida ja rõõmustada, et beebi meiega üldse liitub aga aeg-ajalt poeb nukrus hinge.
Kuidas seda enda peas “õigeks” saada? Kuidas sellega leppida?

+7
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siia tuleb vist palju kriitikat, et üldse nii mõtled, aga sellest pole tegelikult midagi hullu (et nii mõtled). Kui lootused juba ikkagi olid, siis pettumuse tunne on normaalne.

Siin on inglisekeelne artikkel sellel teemal, ehk oskad google translate abil tõlkida, kui ingl. keelt ei tea?

https://www.parents.com/getting-pregnant/gender/prediction/the-boy-girl-blues-dealing-with-gender-disappointment/

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on ka eelistus lapse soo osas, aga lõppkokkuvõttes on peamine ikka, et laps oleks terve! Seega mingil määral saan Sinust aru, aga tõesti mõlte mis on tähtsam – lapse sugu või terve laps?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olid sarnased emotsioonid pärast soo teada saamist. Arvan, et see on ok. Raseduse edenedes need tunded kadusid, hakkasin teisest soost lapse saamises palju positiivset nägema ja praeguseks ei kujutaks teistmoodi ettegi.
Kiindud lõpuks ikkagi oma lapsesse, mitte abstraktsesse poissi/tüdrukusse.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

rõõmustada, et beebi meiega üldse liitub

Mida ma just lugesin? See ei ole isegi mitte inglise keele eesti sõnadega. Poolkeelsus on arenenud nii kaugele, et kumbagi keelt ei osata, vaid kujundatakse mingi värdkeel.

+1
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse sugu ei määra muud kui tema reproduktiivorganeid. Iseloom ja eelistused on igal lapsel unikaalsed.
Kui unistus on saada roosades satsides beebiprintsess siis võib poisis aamine olla tõepoolest pettumus, Kuid enamuse elust on laps midagi muud kui pisibeebikes meie valitud riideid kannab. Siis onjuba tähtsam tema tervis, iseloom, intellekt, huvid, tugevused ja nõrkused.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on natuke kahju su kõhubeebist. Otsustab teine sinu juurde tulla suure armastuse ja lootusega, aga ema on pettunud, sest ta on valest soost… olen ka ise lapseootel, ning kuigi ma sisimas naaatuke lootsin tütart, siis ka see armas poisipõnn on väga oodatud ja armastatud. Tingimusteta.

+5
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küll pärast sünnitust kõik paika loksub. Ise lootsin saada 2 tüdrukut järjest. Aga teine tuli poiss. Olin ka pettunud ja muidugi suured süümekad seetõttu.

Aga sünnitusmajas ma ei mõelnud enam üldse sellele.

Ps, kui esimene laps, siis ole valmis, et ka peale sündi võid ikka mõelda sellele. Esimese lapsega ei pruugi (ka loodetud sooga) see suur ja ülevoolav armastus kohe sünnitusega kaasa tulla, vaid läheb paar kuud. Mul esimesega just nii oli, et alguses nagu ei olnudki emotsiooni. Siis oli ahastus, et laps on ju suur mure ja vastutus elulõpuni….ja alles mingi hetk tasapisi õppisin teda nunnutama ja tekkis ülevoolav armastusetunne.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja lisan veel – inimene ei saa oma tundeid muuta. Saad ainult muuta, kuidas sa käitud, kas näitad välja, kas mõtled sellele koguaeg jne. Aga esmatunnet ei saa sa ise mõjutada.

Mu poeg nt hakkas nutma suurest pettumusest, et kolmas on tüdruk. Ega ma ju kurjusta temaga sellepärast. See oli tema esimene reaktsioon, kuna lootis niiväga venda.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul öeldi esimeses ultrahelis, et on poiss. Olin natuke pettunud, sest tahtsin tüdrukut. Vedas, järgmises ultrahelis, selgus et hoopis tüdruk ja nii oligi.

Aga kõige tähtsam on muidugi, et oleks terve laps.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on natuke kahju su kõhubeebist. Otsustab teine sinu juurde tulla suure armastuse ja lootusega, aga ema on pettunud, sest ta on valest soost… olen ka ise lapseootel, ning kuigi ma sisimas naaatuke lootsin tütart, siis ka see armas poisipõnn on väga oodatud ja armastatud. Tingimusteta.

Ma arvan, et siinkohal on ebaõige öelda ennatlikult, et lapsest on kahju. Inimene avaldab lihtsalt oma tundeid, see ei tähenda, et laps vähem armastust saab.

Seda pisikest pettumuse tunnet on paljud tundnud, egas see siis neist halvemat vanemat tee.

+21
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olin täiesti kindel, et ootan tütart. UH selgus, et kindel poiss. Esimene môte oli, et mis nüüd saab, ma ei oska ju poistega midagi peale hakata. Tasapisi harjusin môttega. Nüüd vaatan oma ägedat teismelist poega ja olen nii tänulik, et just poiss sündis.
Tese lapsega ootasin salamisi tütart. Selgus, et jälle poiss. Harjusin jälle môttega ümber ja môtlesin, et ju siis keegi kuskilt ülevalt poolt nägi, et sobin poiste emaks paremini. Vaatan seda väikest rōōmsat mudilast ja olen nii ônnelik, et just tema meie perre tuli.
Ju on mingi pôhjus, miks just sellest soost laps teid oma vanemateks valis.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on poeg ja tütar. Teadlikult pole neid kuidagi teisiti kasvatanud, ikka samad mängud, samad õppetunnid, samad väärtushinnangud. Olen proovind leida nende huvid ja neid utsitanud rohkem nendega tegelema, kuid kindlasti need huvid pole olnud minu suunatult soopõhised. 9ne poeg käib rahvatantsus ja tehnoloogiaringis, 7ne tütar pallimängus ja laulmas, ühegi väega teda tantsima ei saaks või poissi mõnest ‘päris spordist’ huvituma. Tüdruk on rohkem rahmeldis, poiss nokitseja.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina lootsin, et ka teine tuleb poiss, aga ultrahelis öeldi juba varakult, et tüdruk. Eks rasedahormoonid ka jne, olin juba niigi pettunud teise lapse tulekus (planeeritud laps, seega mulle endalegi mõistusega võttes arusaamatu olukord), see oli veel üks hoop… Aga praeguseks (laps on juba sündinud) pole sel mingit vahet 🙂 Su tunded on normaalsed ja lähevad üle.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sooeelistus on täiesti normaalne. Ise tahtsin saada poissi ja õnneks ootangi poissi. Ilmselt oleksin ka pettunud kui hoopis tüdrukut ootaksin. Kui kunagi peaks juhtuma, et teise lapse saan, siis ideaalis võiks ka see poiss olla. Kuigi teise lapsena oleks tüdruk ka ok. Samas kaks tüdrukut oleks mulle juba väga suur pettumus. Õnneks on mu mehel täpselt sama sooeelistus mis mul.

Lugedes siinseid kommentaare, olen ausalt öeldes väga üllatunud, et kõik tüdrukuid tahavad.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sooeelistus on täiesti normaalne. Ise tahtsin saada poissi ja õnneks ootangi poissi. Ilmselt oleksin ka pettunud kui hoopis tüdrukut ootaksin. Kui kunagi peaks juhtuma, et teise lapse saan, siis ideaalis võiks ka see poiss olla. Kuigi teise lapsena oleks tüdruk ka ok. Samas kaks tüdrukut oleks mulle juba väga suur pettumus. Õnneks on mu mehel täpselt sama sooeelistus mis mul.

Lugedes siinseid kommentaare, olen ausalt öeldes väga üllatunud, et kõik tüdrukuid tahavad.

Tõenäoliselt sellepärast, et naisena tundub, et tead mida tüdrukud tahavad, samastad ennast ja arvad, et  kasvatada on lihtsam. Poiste maailm tundub alguses nii kauge ja võõras. Eriti nendele kellel venda pole.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kaks korda sisetunne, et tuleb poiss. Mitte ma ei lootnud poissi, vaid oli mingi sisemine veendumus. Kaks esimest tulid tüdrukud. Ma olin samamoodi.. mitte otseselt pettunud, aga jahmunud. See on täiesti normaalne tunne ning sellel ei ole MITTE MINGIT seost armastusega lapse vastu.

Kolmandat oodates ei olnud mitte mingit sisetunnet, kumb võiks tulla. Tuli poiss. Väga tore, aga kolmas tüdruk oleks olnud samamoodi tore. Kõik lapsed on mulle väga kallid ja olen nende eest mida iganes valmis tegema.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sooeelistus on täiesti normaalne. Ise tahtsin saada poissi ja õnneks ootangi poissi. Ilmselt oleksin ka pettunud kui hoopis tüdrukut ootaksin. Kui kunagi peaks juhtuma, et teise lapse saan, siis ideaalis võiks ka see poiss olla. Kuigi teise lapsena oleks tüdruk ka ok. Samas kaks tüdrukut oleks mulle juba väga suur pettumus. Õnneks on mu mehel täpselt sama sooeelistus mis mul.

Lugedes siinseid kommentaare, olen ausalt öeldes väga üllatunud, et kõik tüdrukuid tahavad.

Sest sa oled ilmselgelt nooreke ja su mees ka ja miskipärast loodavad kõik noored naised poega, sest nende isane bemmivend on arvamusel, et “laps on laps, peaasi, et poeg”. Reaalsuses on muidugi see, et isad hoiavad tütreid rohkem.

+5
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei oska täpsemalt seletada, et kas mind tabas just pettumus, aga selline teistsugune üllatus-harjumusmoment tekkis ikka. Arvasin terve elu, et saan tütre – lihtsalt arvasin, tean, et soo määrab meespool, aga sugulaskonnas oli endal ainult peamiselt naised, kõigil õed ja kõigil lapsed tütred. Väga üksikud poisid, mõnel, kel siis poeg oli 2 õde jne.

Endal oli oluline siiski, et on laps. Ei olnud tegelikult eelistust, oleks ehk soov olnud saada tütar, tundub jah, et lihtsam samastuda, tüdrukute asjad kuidagi ilusamad, satsilisemad, tüdrukute mängud arusaadavamad jne. Poiste maailm täiesti võõras, ei ole ühtegi venda ja kõige lähedasemad meessoost isikud ongi nö olnud, kas isa, vanaisa või poisssõbrad. Ootasin, et öeldakse, et saan tütre, aga algusest peale sisetunne ütles, et poiss. Kui saingi siis UH teada, et poiss siis lihtsalt tekkiski tunne, et poiste maailm on nii võõras. Mitte, et valesti aru saada ma armastan seda junsut üle kõige, lihtsalt poiste riided on minu jaoks tihti nii nõmedad, automängud jmt on minu jaoks lihtsalt nii võõras maailm. Mis aga nö kõige hirmutavam on see, et poisslapsed on tihti lihtsalt hulljulgemad ja nendega juhtub ka palju rohkem (surmaga lõppevaid) õnnetusi. Poiste seas on ju palju suurem hulk neid, kes suitsetavad, tarbivad narkootikume, teevad varem load – on hulljulgemad, sõidavad purjuspäi surnuks, lähevad purjuspäi ujuma jne. Otseloomulikult ma tean, et palju sõltub kasvatusest ja näiteks mu kaaslane on ideaalselt kasvatatud, on väike hirm ikka, et kas ma oskan poissi kasvatada.

 

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt tahaksin öelda, et mõistan teemapüstitust ja erinevaid tundeid, mis tulevasi vanemaid lapse sugu teada saades valdavad. Samas tekitab eelmine kommentaar väga vastakaid tundeid. Meil on aasta 2021 ja paneme soolisi stereotüüpe järjest rohkem proovile. Kust tuleb arvamus, et poisse / tüdrukuid tuleb niivõrd erinevalt kasvatada, et poiste puhul on näiteks automängud, nõmedad riided ja tüdrukute puhul sitsid-satsid? Loomulikult on kaks sugu füsioloogiliselt erinevad, aga et üks sugu peaks olema hulljulgem, teistsugusem kui teine on väga iganenud stereotüüp.

 

Pettumustundega toimetulekuks soovitaks oma peas mõelda, millest need tunded tulenevad. Mis on see tähendus, mis me soole omistame? Kas lähtume sellest, milline peaks ühest või teisest soost tulenev laps olema? Kas kardame, et ei oska vastassoost last kasvatada? Kas arvame, et ühest soost last on kergem kasvatada kui teist?

+6
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt tahaksin öelda, et mõistan teemapüstitust ja erinevaid tundeid, mis tulevasi vanemaid lapse sugu teada saades valdavad. Samas tekitab eelmine kommentaar väga vastakaid tundeid. Meil on aasta 2021 ja paneme soolisi stereotüüpe järjest rohkem proovile. Kust tuleb arvamus, et poisse / tüdrukuid tuleb niivõrd erinevalt kasvatada, et poiste puhul on näiteks automängud, nõmedad riided ja tüdrukute puhul sitsid-satsid? Loomulikult on kaks sugu füsioloogiliselt erinevad, aga et üks sugu peaks olema hulljulgem, teistsugusem kui teine on väga iganenud stereotüüp.

Pettumustundega toimetulekuks soovitaks oma peas mõelda, millest need tunded tulenevad. Mis on see tähendus, mis me soole omistame? Kas lähtume sellest, milline peaks ühest või teisest soost tulenev laps olema? Kas kardame, et ei oska vastassoost last kasvatada? Kas arvame, et ühest soost last on kergem kasvatada kui teist?

Vahe ongi selles, et ma pole kasvatanud seega MA EI TEA kuidas või mis tegelt on. Seletasingi, mis tunded mõtted lihtsalt valdasid sugu teada saades.

Ei olegi kuidagi stereotüüpsed, et tüdrukud peavad satse kandma vmt, imik-beebi ise nagunii ei vali, vaid mina valin ja riietan. Rääkisingi enda seisukohalt, et mulle meeldivad tüdrukute riided ja tüdrukute riideid rohkem valida, jäävad silma kui ilusamad. Poiste riietel, mis hetkel vaatan on tihti minu jaoks nii eemaletõukavad tekstid, pildid, mulle endale üldse ei meeldi need mingi traktori ja ahvidega jne riideid, mida poiste riiete pähe pakutakse. Muidugi on teistsuguseid poiste riideid ka, mis on neutraalsemad ja neid ostangi, aga lihtsalt võrreldes tüdrukute riitega leian tunduvalt vähem meeldivaid beebipoisile sobivaid riideid.

St mul on küll kogemus nii tüdrukute kui poisslaste hoidmisel ja ma ise lihtsalt tunnen/näinud, kuidas suures osas tüdrukute mängude ja asjadega on olnud kergem samastuda, näiteks kinke valida, mis on siiani täppi läinud, kuna oskan mõelda, mis mulle meeldiks, mis mulle oleks meeldinud jne.

 

Aga see pole stereotüüp, vaid statistika, et meeste eluiga on lühem ja poisslapsi sureb/jääb vigaseks õnnetuste tõttu rohkem.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Normaalsed tunded, küll üle lähevad.

Oodates teist last ootasin hinges salamisi poega. Esimene laps on poeg, teist tahtsin ka. Uh-s öeldi, et tüdruk. Tuli väike pisar silma aga elu läheb edasi.

Ma armastan mõlemaid väga. Minu jaoks ei ole vahet kuidas üht või teist kasvatatakse vms. Küll aga on suhted täiesti erinevad. Suhe pojaga on hoopis täiesti teine tase kui tütrega. Ma ei oska seletada ega sõnadesse seda panna aga see ei ole selline nagu tütrega.

Tahaks kunagi kolmandat last ka, sisimas poega aga eks elu näitab kes, millal ja kas üldse.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest sa oled ilmselgelt nooreke ja su mees ka ja miskipärast loodavad kõik noored naised poega, sest nende isane bemmivend on arvamusel, et “laps on laps, peaasi, et poeg”. Reaalsuses on muidugi see, et isad hoiavad tütreid rohkem.

Ainult väga rumal inimene võib teha selliseid järeldusi.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis aga nö kõige hirmutavam on see, et poisslapsed on tihti lihtsalt hulljulgemad ja nendega juhtub ka palju rohkem (surmaga lõppevaid) õnnetusi. Poiste seas on ju palju suurem hulk neid, kes suitsetavad, tarbivad narkootikume, teevad varem load – on hulljulgemad, sõidavad purjuspäi surnuks, lähevad purjuspäi ujuma jne.

Mul on analoogne hirm hoopis tüdrukutega. Nad on palju haavatavamad ja nõrgemad. Palju rohkem kardaks, et nad saaks viga, keegi ründaks neid, üritaks seksuaalselt ära kasutada või ära vägistada või ära tappa. Lähisuhtevägivallas on ka enamus ohvreid ikkagi naised. Perverte meelitavad nad ka rohkem ligi. Öösel üksi välja julgeks lasta pigem poisi kui tüdruku jne.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvasin terve elu, et saan tütre – lihtsalt arvasin, tean, et soo määrab meespool […].

Tegelikult päris nii lihtne see asi siiski ei ole. Jah, nö “võitnud” spermist sõltub see, kas sünnib poeg või tütar, aga tänaseks on selgunud, et munarakk ei ole siiski passiivne printsess lossiaknal, kes huviga vaatab, milline kangelane esimesena kohale jõuab, vaid munarakk valib omalt poolt, keda ta sisse laseb ja keda mitte. Lisaks on kogu naise sisekeskkond erineval ajal erinev, soodustades üht või teist kromosoomi kandvate spermide ellujäämist. Nii et naisest sõltub tunduvalt rohkem, kui vanasti arvati.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest sa oled ilmselgelt nooreke ja su mees ka ja miskipärast loodavad kõik noored naised poega, sest nende isane bemmivend on arvamusel, et “laps on laps, peaasi, et poeg”. Reaalsuses on muidugi see, et isad hoiavad tütreid rohkem.

See on sama jabur väide nagu see, et kõik, kes tütreid tahavad, on rumalad küünetehnikud, sest soovitakse last, keda saaks nagu nukku printsessiks riietada ja ülesse ehtida, sest midagi muud nad teha ju ei oska.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Julmad stereoüübid siin. Mul on kaks praeguseks juba täisealist tütart ning pole nad kumbki minu sarnased ega mulle arusaadavad, samast soost hoolimata. Olen õppinud seda aktsepteerima ja võtma neid isikustena. Kuigi nooremana tahtsin tõeti väikeseid enda kloone, tüdrukud ju. Ajad ja standardid muutuvad, mis minu lapsepõlves oli normaalne seda minu lapste lapsepõlves ei olnud ja praegu satuks politseisse juba.

Laps on laps on laps. Väike omaette inimene, enda mõõdupuu järgi neid võtta on lapsele liiga tegemine. Kõik pole sama võimekad või on mõni eriti võimekas ootamatus suunas ja endaga võrdlemine paneb potentsiaalile pidurit.

Te saate ise valida, missugused riided oma pojale või tütrele valite, ei pea valima firmasid, kus on sinine ja roosa nurk teineteisest eraldatud. On piisavalt rõõmsavärvilisi lapselikke esemeid saadaval. Te ei pea oma poegadele sünnist saati autosid ja roboteid ostma ning tütardele ükssarvikuid. Minu tütrepoeg on aastane ja mingit eelistust autodega mängimise suhtes ei näita. Mängib järele koduseid toimetusi ning kaasajal on need traditsiooniliselt naiselikud toimetused nagu söögitegu.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõistus ütleb muidugi, et pole vaja pettunud olla. Ma arvan, et on ok selliseid tundeid tunda.

Kuidas sellega leppida.. loodan, et Teie rasedus kulgeb hästi. Minu esimene rasedus oli väga kerge ja muresid ei olnud. Olin ka õhinas, et kas tuleb poiss või tüdruk.  Teise rasedus oli algusest peale raske (katkemisoht) ja absoluutselt ei keskendunud sellele mõttele, et mis soost ta on. Lihtsalt pidev mure oli, et kuidas kõik lõpuks läheb. Õnneks kandsin raseduse lõpuni ja nüüd on mul kaks last.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi peaaegu kõik korrutavad kõva häälega, et pole vahet, kas poiss või tüdruk, peaasi, et terve, siis tegelikult on enamikul siiski oma (salajane) sooeelistus ja see on täiesti normaalne. Loomulikult on esmatähtis see, et lapse tervisega kõik korras oleks, aga salamisi loodame me ka mitut muud asja, näiteks, et ta oleks hea välimusega (nt on ühel vanematest väga hõredad juuksed, hiiglaslik nina või ülinõrgad hambad ja isegi kui seda kuskil kõva häälega ei räägi, loodame ikka, et laps saab teiselt vanemalt selle parema variandi). Paljud loodavad, et lapsel ei oleks punaseid juukseid. Paljud loodavad, et ta oleks intellektuaalselt võimekas ja saaks elus hästi hakkama.

Ja lõpuks armastame oma lapsi kõigele vaatamata üliväga ning lepime/harjume ka selle osaga, mida me oleksime tahtnud, et oleks teistmoodi. Ka suure nina, rehapulga hammastega punapea, kes juhtus olema loodetust teisest soost, on meile lõpuks maailma kõige kallim laps. See ei tähenda, et sisimas ei võiks olla mingit eelistust ja see ei tähenda, et jäädes järgmine kord lapseootele, et tuleks kõik need lootused tahtmatult tagasi. Ei ole mõtet teha nägu nagu oleks sooeelistus mingi ebanormaalne tunne, mida teistel ei ole.

(mul endal on kaks last, mõlemad teisest soost kui see, mida salamisi lootsin, mõlemad maailmatu-kallid, aga mõlema puhul oli raseduse ajal soost teada saamise puhul väike pettumus, millest ülesaamine mõned nädalad aega võttis).

Lisan veel seda, et “vale sugu” ei garanteeri omakorda, et laps tervena sünnib. Üks minu lastest sündis haigena ja on elu lõpuni erivajadusega (ei ole selline probleem, mida raseduse ajal saab kindlaks teha).

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis pettumus?

Ma ulgusin Keskhaigla pargis nagu pöörane, kui sain teada, et teine on ka poiss. Siis võtsin kõne mehele ja sõimasin ta igaksjuhuks läbi ja ajasin lihtsalt väga pöörast juttu. Siis helistasin ja panin teise kohta UH aja, sest ilmselgelt masin eksis. Läksin siis parklasse auto juurde ja oksendasin veel sinna otsa.

Einoh, nüüd saab see poiss 12 aastaseks ja ma armastan teda kuuni ja tagasi. Just selle pojaga on mul väga hea suhe, me mõistame teineteist poolelt sõnalt, ta aitab mind alati, õpib hästi ja on üldse maisaa aru nii lahe ja tore noor inimene.

No ja me saime mehega pesamuna ka: kolmanda poisi 😀

+8
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Lapse ootamine Soo pettumus