Vabandust pealkirja pärast, aga probleem on lapse sõbraga, kes tõesti sööb nagu siga. Kuidas viisakalt anda lapse vanematele selle kohta märku? Käime koos tihti lastega väljas ja ausalt ühes lauas istuda ei suuda – viinerit/lihatükki näritakse kahvli otsast, soust-kartul sõtkutakse üheks pudruks, siis pannakse kahvlitäis seda suhu ja tõmmatakse osa suust välja, matsutatakse, räägitakse täissuuga. Tegu 13-aastase poisiga. Olen lapsele viisakalt märku andnud, et võtku nuga – siis teatab, et nii saab lihtsmalt ning närib liha kahvli otsast edasi ning laseb siis suust taldrikule kukkuda. Sedasi süüakse nii kodus, kui ka väljas.
Ema-isa söövad viisakalt noa ja kahvliga, kuid ei märka kuidas sööb nende laps. Samas võibolla ei pane nad seda tähelegi, laps võib ise edaspidi mõnda piinlikku olukorda sattuda.
Teema: sööb nagu siga
Kuidas viisakalt anda lapse vanematele selle kohta märku?
Ema-isa söövad viisakalt noa ja kahvliga, kuid ei märka kuidas sööb nende laps.
Oleks veel tegu sinu enda lähedase sõbrannaga teise lapse ema näol, kellele soovid pakkuda võimalust muret jagada, aga lihtsalt häirib lapse sõbra seltskond?
Kui sul pole just 100% toimivat nõuannet oma “märguandele” lisaks (muidugi ei ole), kuidas last normaalselt sööma saada, siis ei annagi märku!
Loomulikult nad teavad.
Mina olen oma sugulase lastele (kui nad alla 10 olid) küll lauakombeid õpetanud ja õpetaksin ka lapse 13-aastasele sõbrale: kuule, nii ei ole viisakas süüa, õpime õige korralikud lauakombed selgeks! Ja siis õpetad ning kui ta inglise keelest aru saab, võib mõnd youtube videotki sellest näidata. Ma ükskord sattusin vaatama ja väga huvitav ning ka parajalt naljakas (kuidas mitte teha) oli.
Halvustada pole vaja, kui soovid teda õpetada. 13-aastane poiss on veel nii laps küll, et ei tohiks liigselt solvuda heatahtliku õpetamise peale.
Mina õpetaks seda last sealsamas lauas. ja ütlekski, et kui ei taha või ei saa, siis tuleb lauast lahkuda. Kui su oma laps nii teeks, sa ju saadaks ta lauast ära. Võõras laps saab niiviisi laiema silmaringi, et lisaks oma kodule on olemas veel suur maailm, kus asjad võivad teisiti käia. See tuleb sellele lapsele ainult kasuks.
Ema-isa söövad viisakalt noa ja kahvliga, kuid ei märka kuidas sööb nende laps.
Igasuguseid vanemaid on. Mina olen näinud kultuursest perest noormeest, kes teatris oma kohale liikus perse vastu istujate nägusid. Vanemad tal nii ei tee. Mõned vanemad lihtsalt oma tibulinnukesele midagi ei keela, ega midagi ütle.
saaks teismelise ea lapse arengust välja lõigata. üks laps sõi noata, täpselt nii nagu siin kirjeldatakse. rääkisime, selgitasime, nõudsime. ei midagi. ära vaata kui ei meeldi.
teine nüüd joob lusikas tassis teed. ta teab küll et nii pole kena. aga mulle tundub juba et ta teeb seda protestiks, tahabki ärritada ja reeglite või kommete vastu olla.
iga kord me enam ei ütle midagi. ei tee enam väljagi. mis sa ikka teed. ta oskab veel seda nii keerata, et “ma ei kõlba teile sellisena nagu ma olen”.
Miks nad nii protestivad? iga on selline, või on liiga palju reegleid?
Ema-isa söövad viisakalt noa ja kahvliga, kuid ei märka kuidas sööb nende laps.
Igasuguseid vanemaid on. Mina olen näinud kultuursest perest noormeest, kes teatris oma kohale liikus perse vastu istujate nägusid. Vanemad tal nii ei tee. Mõned vanemad lihtsalt oma tibulinnukesele midagi ei keela, ega midagi ütle.
Niimoodi liiguvad pooled teatrikülastajad, vanad ja noored, mehed ja naised.
Sellepärast ma alati tõusengi püsti, kuigi nad mahuks ka niisama mööda.
Vabandust pealkirja pärast, aga probleem on lapse sõbraga, kes tõesti sööb nagu siga. Kuidas viisakalt anda lapse vanematele selle kohta märku?
Miks sa arvad, et on mingit märku vaja anda??? Usud, et ainus, kes maailmas midagi märkab oled sina? Ei ole. Jäta inimesed rahule.
Mul on selline laps. Mõni aasta noorem. Igal söögikorral mainin – ei matsuta, istu ilusti, kasuta nuga, ära topi suud täis.. ma ei tea, nooremana ta sõi normaalsemalt. Mõni aasta noorem vend sööb ilusti noa ja kahvliga.
Kohvikus ma alati ei mainigi midagi, eriti võõras seltskonnas, et mitte eraldi tähelepanu juhtida sellele. Oleks hea meel, kui teised täiskasvanud talle ka meenutaksid seda, kui kellegi teise kodus sööb.
Kusjuures muidu on tark ja viisakas, koolis käitumine eeskujulik ning on sõnakuulelik laps. Loodan, et järjekindlus viib kunagi sihile ja hakkab sööma viisakalt.
Minule endale õpetati üsna rangelt selgeks korralikud lauakombed. Oma lastelt olen nõudnud sama juba maast-madalast. Juba lasteaias väga kiideti, et söögilauas alati nii viisakas. Suurem laps on hakanud nüüd sööma nii, et üks käsi laual ja siis küürus sööb. Aga niikui ta nime korra ütlen, saab ta aru, mille pärast ja kohe istub ilusti laua taga.
Ma kujutan ette, et sellise lauakommetega lapsele tuleb kombed õpetada karmima meetodiga selgeks.
Mu vanaisa oli näiteks hästi karm selle koha pealt, kui lauas ei osatud kombekalt süüa siis lihtsalt võeti taldrik eest ja saadeti lauast minema. Ja nii oligi. Kõik kuulasid ja keegi ei vigurdanud ega matsutanud laua taga, vaid sõid korralikult.
Mina nagu siga ei söö, ei matsuta, ei aja toitu suust välja jne, aga alati noa ja kahvliga ei söö. Mul on vasaku käega probleem, et see ei funktsioneeri nagu õigesti, et näiteks kahvel söögiga läheb suust mööda, ei taba märki. Olen mõelnud, et ehk on asi selles, et tegelikult oleksin vasakukäeline, aga lapsena tehti vägisi paremakäeliseks, et kisti vasakust käest asjad koguaeg ära ja pandi paremasse ja äkki on vasak käsi sel põhjusel veidi taandarenenud. Vasak käsi ei kuula sõna. Väljas tihti söömas ei käi ka sel põhjusel ega ei meeldi seltskonnas süüa. Lõikan noa ja kahvliga toidu tükkideks, siis panen noa taldriku servale kõrvale ja söön vaid kahvliga. Teinekord teen nii, et lõikan paar tükki ja nuga kõrvale ja siis lõikan jälle kui söödud on Päris tülikas on nii.
Väljas tihti söömas ei käi ka sel põhjusel ega ei meeldi seltskonnas süüa.
Sul on mingi kompleks selle söömisega, aga pole vaja, kirjelduse järgi saad igati viisakalt söödud. Ära põe!
Sul on mingi kompleks selle söömisega, aga pole vaja, kirjelduse järgi saad igati viisakalt söödud. Ära põe!
Sellepärast ongi kompleks, et ma ei saa hakkama noa ja kahvliga söömisega, nagu viisakas on ja nagu süüakse, sest vasak käsi ei tee koostööd. Võimalik, et ka söömisega ongi tekkinud mingi psühholoogiline teema, sest lapsest saadik on mul magu haige ja lapsena keerles pidevalt jutt mu mitte söömise ümber. Üks vanaema hakkas nutma kui külla läksin ja leivatükk ka alla ei läinud, aga teine kattis rõõmsalt laua. Keegi ei kuulanud ja pikalt aru ei saanud, et magu on haige , sunniti sööma. Kui ma siis lõpuks ei söönud enam üldse mitte midagi pikalt ja haiglasse maoga pisteti. Nüüdki maoga hädas ja mul hea meel ,et üldse midagi sisse läheb, aga tihti pean nuputama, et mida süüa osta, mis sisse üldse läheb.
Tagantjärele üks vanematest arvab, et rikkus ise mu mao ära vale söögi andmisega, aga teine, kes pole enamasti kasvatanudki, igakord suheldes heietab üht ja sama juttu, et kuidas meelitas pildiga kausi põhjas putru sööma ja, et muidu suureks ei kasva kui ei söö. Ma polevit ühtki ampsu võtnud ja öelnud, et ei tahagi suureks kasvada. Sel lapsevanemal ei koitnud kordagi, ega ka siiani, et lapsel oli ja on ka nüüd magu haige. Suguvõsas on kahjuks mitu naist elu lõpetanud maovähiga 🙁 Ehk on mul lõpuks sama saatus. Ma söön siiani tihtipeale vägisi, sest muidu hakkab halb ja käed hakkavad värisema.
Võimalik, et ka söömisega ongi tekkinud mingi psühholoogiline teema, sest lapsest saadik on mul magu haige ja lapsena keerles pidevalt jutt mu mitte söömise ümber.
Ma söön siiani tihtipeale vägisi, sest muidu hakkab halb ja käed hakkavad värisema.
Just, aga kõik need asjaolud ei ole nüüd, kus oled täiskasvanud, sind ümbritsevatele täiskasvanutele üldse olulised. Keegi ei jälgi, mida ja palju sa sööd ja kui toit kenasti ning vaikselt suhu jõuab, siis ka mitte seda, kumma käega riistu käsitled või kas sööd hoopis kätega. See ei ole kuskilt võrreldav matsutava ja lörtsuvata lauakaaslase kõrval söömisega ja selles mõttes väga ei seostugi käesoleva teemaga. Kui, siis ainult niipalju, et teemaalgataja mõistaks, missuguse mõjuga võivad hoolimatult pillatud märkused olla.
Sina aga võiksid saada abi psühholoogilt, kui on soovi oma hirmudega tegeleda.
