Teema: Söögitool

Kasutusmugavuse ja praktilisuse mõttes soovitaks ka Ikea Antilopi. Erinevad Ikeast tellimise lehed toovad Eestisse ka või otsi järelturult.

Kandikuga on ikka mugavam. Ja seitsmekuusele ma ostaksin kindlasti pehmenduse (Pyttig) sisse, see toetab last. Ma ise tarvitan tegelikult siiani pehmendust, kuigi väiksem laps on juba 2 a 6 k — küljed on küll tühjaks lastud (muidu ei mahuks nii suur laps enam pehmenduse vahele ära), aga seljatagune on endiselt täis puhutud. Selle eelis meil praegu on, et koos seljataguse pehmendusega on lapsel kõht peaaegu vastu kandikut (kui kõhu ja kandiku vahele jääb liiga palju ruumi, siis ise sööv laps pudistab omale igasugu toitu sülle, kõht vastu lauda on selles mõttes oluliselt mõistlikum väikelapsel laua taga istuda.

Muidu mina soovitaksin ka Antilopi, mul on varem suurema lapsega ka Brittoni tüüpi tool olnud.

1. Suhteliselt soodne hind.

2. Kergesti puhastatav (ka Pyttig pehmendus on kummist ja täispuhutav, selle ümber on puuvillane lukuga eemaldatav ja pesumasinas pestav katteriie).

3. Võtab suhteliselt vähe ruumi, mis eriti veel harva kasutatava tooli puhul on väga oluline. Pealegi käivad jalad ühe nupuvajutusega naksti alt ära ja alla tagasi, nii et kui vahepeal lapselast külas pole, võib tooli soovi korral lihtsasti kuhugi konkusse või kappi paigutada, ruumikulu on minimaalne.

Antilopi ainuke miinus on ehk see, et kui laps veel iseseisvalt ei istu (7-kuuse puhul on see küll ilmselt paari kuu, kui mitte paari nädala küsimus niikuinii) ja juhtub eriti püüdlik ema olema, et ei luba last hetkekski toe najale istuvasse asendisse panna, siis Antilopil ei saa tooli kallet muuta. Ilma Pyttigi pehmenduseta ei saa sinna üldse panna beebit, kes veel ise ei istu, aga Pyttig nii palju toetab küll, et laps püsib seal söögiaja jooksul püsti (samas pikaks ajaks muidugi pole hea ikkagi panna istuvasse asendisse last, kes veel ise istuma ei lähe).

Kui vaadata ruumisäästvaid variante ajutiseks kasutamiseks, siis võiks vahest mõelda ka laua külge kinnitatavale toolile. Ehkki nende puhastamine on ilmselt üldjuhul veidi tüütum kui Antilopil. Endal mul sellistega kogemust pole.

Mõnele inimesele meeldivad ka puust, sellise vildaka trepi moodi toolid (Stokke Tripp Trapp jmt), aga minule isiklikult on oluline ka turvarihmade olemasolu — see tõenäosus, et laps endale midagi nii hullusti kurku tõmbab, et midagi muudaks max 1-2 sekundit, mis kulub turvarihmade avamiseks (argument, mida vahel turvarihmade vastu välja tuuakse), on ikka väga väike võrreldes tõenäosusega, et suurem laps ilma turvarihmadeta ennast püsti ajab ja kõrgelt alla kukutab. Aga jah, mul endal sellist puust tooli ei ole olnud. Need on kallid, üldjuhul ilma turvarihmadeta, aga pluss on see, et on ilmselt ka kergesti puhastatavad ega võta väga palju ruumi.

(Antilopil peab jälgima, et turvarihmade pikkust reguleerivad klambrid oleksid kinnitatud täpselt juhendi järgi (sh, kumba pidi klamber on pandud), siis nad hoiavad väga kõvasti ja kindlalt oma pikkust ega lase end liiga lõdvaks sikutada.)

Siis on mul ka olnud n-ö Brittoni tüüpi söögitool (mul konkreetselt oli Spotty). Iseenesest hea mugav kasutada, rihmad olemas, lapsel mugav istuda; enamikul saab ka tarvitamistevahelisel ajal tagumised jalad vastu eesmisi tõmmata (nii võtab pisutki vähem ruumi). Pluss on ka muudetav seljatoe asend, väiksemat last saab poolpikali panna. Aga ruumi võtab selline tool siiski palju rohkem kui Ikea Antilop, puhastada on oluliselt halvem ja hind ka jupp maad kallim.

Lõpetuseks ma tahaksin siiski mainida, et kuigi ma saan oma emaga väga hästi läbi, ta on mu lapsi vabatahtlikult päris palju hoidnud, kusjuures ta arvestab minu olulisemaid kasvatuspõhimõtteid, ei topi lastele toite, mida ta teab, et ma ei taha, ühesõnaga, on meile igati usaldusväärne sõber ja abiline, siis ma tõtt-öelda pigem ikkagi eelistaksin, et ta selliseid suuremaid oste minuga ka arutaks. Selge, et kui ta ostaks söögitooli oma kodus kasutamiseks, siis ma talle oma arvamust peale pressima ei hakkaks — tema raha, tema kodu –, aga seal oleks ikkagi võimalik arutada, vahest on lapsevanematel veel mingeid oma mõtteid või argumente, millest võib lõpliku valiku tegemisel abi olla. Nt on täiesti võimalik, et mõni ema ei taha lubada oma last üldse teisiti kui poollamavasse asendisse panna, kuni ta ise veel istesse ei lähe ega pikemalt isesisvalt istudes ei mängi; mõni lapsevanem tahaks, et lapsel oleksid / ei oleks turvarihmad kasutusel jne. Et kui vähegi normaalsed suhted on (ilmselt on, kui teemaks on lapselapse sagedane einestamine vanavanema(te) kodus :)), siis minu arust võiks ikkagi lapsevanemate eelistused ka ära kuulata enne lõplikku otsustamist.

Soovitan ka Ikea Antilop tooli. Nii täisouhutava sisu kui ka lauaga.