Kas keegi seletaks, miks soolalõhe hind kauplustes on nö värske kala hinnast 4-6 korda kallim?
Ise olen juba aastaid ostnud värsket lõhet- nüüd viimati Maximast kampaania esimesel päeval 4.79- ja karbitäie soolanud. Ülejäänu siis ahju vms, mis parasjag meeldib. Kas ma jätan mingi olulise komponendi lisamata?
Maitse poolest tundub sama olevat, mis vaakumist võttes.
Ei saa ka aru, enda soolatud lõhe/forell on ju kordi etem. Saan aru, et suitsutamiseks on vaja vahendeid, aga soolamine on ju lihtne, lisaks saab ka maitsega mängida ja ei pea mingeid säilitusaineid lisama (ma ei pea siin silmas soola).
Kas keegi seletaks, miks soolalõhe hind kauplustes on nö värske kala hinnast 4-6 korda kallim?
Ise olen juba aastaid ostnud värsket lõhet- nüüd viimati Maximast kampaania esimesel päeval 4.79- ja karbitäie soolanud. Ülejäänu siis ahju vms, mis parasjag meeldib. Kas ma jätan mingi olulise komponendi lisamata?
Maitse poolest tundub sama olevat, mis vaakumist võttes.
Puhastatud, pakendatud, tööjõukulu, seadmete küla, pakendamise kulu, kommunaalide-üürikulu jmt, mis kõik sellele fileetatud ja soola pandud kalale juurde tulevad. Täpselt sama moodi on kallim tükeldatud (puhastatud) kana jne.
Ning mugavus maksabki, et sa ei pea ostma tervet kala (vb üksikul inimesel polegi sellega miskit teha). Mõni ei taha puhastada, soolata, tükeldada. Mugavus, et võtad maitsestatud kala ja paned nt otse saiale ilma eeltööta. See ongi äri ja paljud töötajad teenivad sellega oma palga, et teha asju lõpptarbijale mugavamaks ja kiiremaks.
Sama hästi, et osta kala poest 5€/kg võiks ju selle ise kinni püüda.
Mina soolan kala ise, aga oluliste ürituste jaoks ostan. Miks? Sest enda soolatud kala puhul ei ole hea tulemus garanteeritud. Kord tuleb soolasem, kord vähem, ükskord on kalal ebameeldiv maitse olnud – ma ei ole nii proff soolaja, et oskaks samasugust tulemust saavutada iga kord. Ostetud kala puhul on tulemus teada.
Mina soolan ka sageli (kui rahaga kitsam) ise, aga saan ju aru, et kui mul oleks soolamistööstus, siis peaksin meeletult investeerima hügieeni, jahutusseadmetesse, elektrisse, transporti, pakendamisse, töölistesse, ruumidesse, maksma sotsiaalmaksu, laoseadmetesse, IT-süsteemidesse, toorainesse jms.
Ostsin viimati lõhe, oli odav ja värske. Kahe ja poole kilone. Nii, fileerisin ära, soolasin ära. Sool ja suhkur siis minu puhul ja õli – pärast, kui rohkem soolan, siis hoian õlis. Pea kaalus juba 300 g – see läks potti, sellest sai puljong ja midagi läks sealt ka koerale. Nahk visati ära. See juba on teatud kulu, see soolakala ei maksnud mulle ju 5 eurot, vaid oluliselt rohkem, sest temast tuli osa ära visata või noh, sööta loomadele. Puljongi keetmine kulutas korralikult elektrit. Kogu protsess võttis mitu tundi. Fileerimine umbes 20 minutit, soolasegu valmistamine, soolamine ja pakendamine, pärast viilutamine ja hoiustamiseks valmistumine, nõudepesu, puljongi kurnamine ja hoiustamiseks valmistumine jne kokku kaks-kolm tundi ikka. Ja veel mitu nõudepesu selle ajal.
Minu töötund maksab mitu-mitu eurot kätte. Ehk siis kui arvestada see kaks tundi nagu oleks see tasustatav töö (see ongi töö, see kalaga jandamine), siis läheks see kala mulle umbes 100 🙂 (okei, 35-45) eurot maksma.
Midagi naudistavat selles lõhe lõikumises pole, see on puhas TÖÖ, ainus nauditav osa on söömine. Võimalusel jätan selle TÖÖ vahele, sest aeg on kallis. Ainus eelis on see, et kilepakendit tekib kodus vähem ja no ehk ka transpordi jalajälg on loodusele väiksem.
Parem puhkan sellel ajal.
minu meelest on nendel pakendatud soolakaladel ja ise kodus tehtud värskel soolakalal niivõrd suur maitsevahe, et pakendatut ma lihtsalt ei söögi. poes lahtisest letist ostes ei ole ka hinnavahe väga suur, sest võrrelda võiks ju ikka filee hinnaga.
Mida vanemaks ma saan, siis seda rohkem minule meeldib just ise teha – suitsutan kala, liha, kana, soolan kala, kalamarja (kui saan kalamehelt marjaga kala), teen kurke sisse, marineerin-soolan enda korjatud seeni, korjan metsast marju, teen moose, aurutan mahlu. Kusjuures töö on väga vastusrikas ja palk selline, et võiksin kõike poest osta. Aga meeldib ise teha, selleks on mul maakodu, kuhu reedel lähen – seal siis tegelen koriluse, saan kohalikult kalamehelt kala, suitsutan jne. Tulen koju nagu tõsine maavanaema – igasugust nasvärki kottidega kaasas.
Nüüd mõtisklen sel teemal, et võiks ise hakata vorsti tegema…
Mida vanemaks ma saan, siis seda rohkem minule meeldib just ise teha – suitsutan kala, liha, kana, soolan kala, kalamarja (kui saan kalamehelt marjaga kala), teen kurke sisse, marineerin-soolan enda korjatud seeni, korjan metsast marju, teen moose, aurutan mahlu. Kusjuures töö on väga vastusrikas ja palk selline, et võiksin kõike poest osta. Aga meeldib ise teha, selleks on mul maakodu, kuhu reedel lähen – seal siis tegelen koriluse, saan kohalikult kalamehelt kala, suitsutan jne. Tulen koju nagu tõsine maavanaema – igasugust nasvärki kottidega kaasas.
Nüüd mõtisklen sel teemal, et võiks ise hakata vorsti tegema…
Ja kui kulud kokku lööd siis saad ise ka aru, et poest osta tuleb odavam, AGA see tegemine pakub meelerahu, ja see on olulisem.
Mida vanemaks ma saan, siis seda rohkem minule meeldib just ise teha – suitsutan kala, liha, kana, soolan kala, kalamarja (kui saan kalamehelt marjaga kala), teen kurke sisse, marineerin-soolan enda korjatud seeni, korjan metsast marju, teen moose, aurutan mahlu. Kusjuures töö on väga vastusrikas ja palk selline, et võiksin kõike poest osta. Aga meeldib ise teha, selleks on mul maakodu, kuhu reedel lähen – seal siis tegelen koriluse, saan kohalikult kalamehelt kala, suitsutan jne. Tulen koju nagu tõsine maavanaema – igasugust nasvärki kottidega kaasas.
Nüüd mõtisklen sel teemal, et võiks ise hakata vorsti tegema…
Ja kui kulud kokku lööd siis saad ise ka aru, et poest osta tuleb odavam, AGA see tegemine pakub meelerahu, ja see on olulisem.
Poest sa ei saagi sel tasemel asju, mis on isetehtud.
ja toore porgandi kilo on mingi paarkümmend senti, mismõttes riivitud porgandi salat maksab pea 3 euri kilo, pea 10x rohkem?!? Asi see siis koorida ja riivida pole, tõrts apelsini ka juurde ja voila.
Aga kui sarkasm kõrvale jätta, siis suhteliselt loogiline ju, et töötlemine lisab tooraine hinnale kordades juurde. Seleveris müüakse suitslõhe lõikeid mingi 11 euri kilo, suht soolased on, aga minumeelest väga hästi saadud. Ei pea ise jantima ja lõikama ja kadu ka ei ole.
Kevadel-suvel maksab soolvees kurk kõvasti rohkem kui värske kurk. No ja mida vaja on – ainult vett, tilli ja soola, valmis. Pealegi on vees supelnud kurk raske.
Mina ei julge lõhe soolata, pelgan.
Fileerijaks mina tööstusse küll minna ei saaks, see läheb mul nii aeglaselt ja ei saa mina seda selgroogu nii kaunilt ja puhtalt eemaldatud nagu proffidel. Olengi viimasel ajal soodukatelt fileed ostnud. Olen korra üritanud arvutada,kas terve kala ostmine on ikka odavam kui filee, aga ei mäleta enam tulemust, tuli vist sama.
Mida vanemaks ma saan, siis seda rohkem minule meeldib just ise teha – suitsutan kala, liha, kana, soolan kala, kalamarja (kui saan kalamehelt marjaga kala), teen kurke sisse, marineerin-soolan enda korjatud seeni, korjan metsast marju, teen moose, aurutan mahlu. Kusjuures töö on väga vastusrikas ja palk selline, et võiksin kõike poest osta. Aga meeldib ise teha, selleks on mul maakodu, kuhu reedel lähen – seal siis tegelen koriluse, saan kohalikult kalamehelt kala, suitsutan jne. Tulen koju nagu tõsine maavanaema – igasugust nasvärki kottidega kaasas.
Nüüd mõtisklen sel teemal, et võiks ise hakata vorsti tegema…
Ja kui kulud kokku lööd siis saad ise ka aru, et poest osta tuleb odavam, AGA see tegemine pakub meelerahu, ja see on olulisem.
Tegelikult ei tule. Liha kilo on ca 5 eurot, lisaks on vaid soola, lepapuitu ja aega. 4 tunniga saab sellise suupärase singi, mida müüakse 11-12 euro kilo.
Seene, marjad on priilt käest, moosiks on vaja suhkrut, seentele on soola. Kurke ostan 1 euro kilo, kilost saab u 3 liitrise purgi kurke, näpuga maitseaineid, tilli ja mustsõstralehti. Elektrikulu on vaid kuumutamisel, kui tahaks ihne olla – võin ka puupliidil kuumutada – siis saan toad soojaks.
Kallis on kala – kalurid müüvad 10-11 eurot kilo, ilma rookimata. Aga värskelt püütud kala on tõeliselt hea.
Mina soolan kala ise, aga oluliste ürituste jaoks ostan. Miks? Sest enda soolatud kala puhul ei ole hea tulemus garanteeritud. Kord tuleb soolasem, kord vähem, ükskord on kalal ebameeldiv maitse olnud – ma ei ole nii proff soolaja, et oskaks samasugust tulemust saavutada iga kord. Ostetud kala puhul on tulemus teada.
Soola kogus tuleb arvestada selle sõna otseses mõttes grammidega ja soolatav kala samuti kaaluda. Arvutada soola vajadus soovitud maitset arvestades nt per 10-50g ja siis hakata soolama. Lisan igaks juhuks, et sool peab olema jämedam, mitte see peen, sellega on tulemus kehv. Kui ostad kala poest siis on ka sellisel juhul alati võimalus, et tulemus on ebaühtlane, sest kala värskus on teadmata, olenemata sellest mis poesilt väidab või müüja kinnitab. Aga see on ebatõenäolisem kui lihtsalt silma järgi ja umbes tehes. Säilitustingimused peavad olema võimalikult ühtlased.
Ma tean, et see kõik on tüütu, aga niikaua kuni kindel kogemus puudub tuleb just niimoodi mässata. Minu isa, kes ostis kala otse kaluritelt tegi seda soolamist eluaeg just kaaludes. Tal ei olnud vaja enam päris grammikaupa mõõta, aga umbes 0.5kg täpsusega küll.
Soola kogus tuleb arvestada selle sõna otseses mõttes grammidega ja soolatav kala samuti kaaluda. Arvutada soola vajadus soovitud maitset arvestades nt per 10-50g ja siis hakata soolama.
kas tõsiselt keegi teeb nii või? ma ei ole ka elukutseline kalasoolaja, kuid raputan ikka otse pakist soola.
Mida vanemaks ma saan, siis seda rohkem minule meeldib just ise teha – suitsutan kala, liha, kana, soolan kala, kalamarja (kui saan kalamehelt marjaga kala), teen kurke sisse, marineerin-soolan enda korjatud seeni, korjan metsast marju, teen moose, aurutan mahlu. Kusjuures töö on väga vastusrikas ja palk selline, et võiksin kõike poest osta. Aga meeldib ise teha, selleks on mul maakodu, kuhu reedel lähen – seal siis tegelen koriluse, saan kohalikult kalamehelt kala, suitsutan jne. Tulen koju nagu tõsine maavanaema – igasugust nasvärki kottidega kaasas.
Nüüd mõtisklen sel teemal, et võiks ise hakata vorsti tegema…
Ja kui kulud kokku lööd siis saad ise ka aru, et poest osta tuleb odavam, AGA see tegemine pakub meelerahu, ja see on olulisem.
Tegelikult ei tule. Liha kilo on ca 5 eurot, lisaks on vaid soola, lepapuitu ja aega. 4 tunniga saab sellise suupärase singi, mida müüakse 11-12 euro kilo.
Seene, marjad on priilt käest, moosiks on vaja suhkrut, seentele on soola. Kurke ostan 1 euro kilo, kilost saab u 3 liitrise purgi kurke, näpuga maitseaineid, tilli ja mustsõstralehti. Elektrikulu on vaid kuumutamisel, kui tahaks ihne olla – võin ka puupliidil kuumutada – siis saan toad soojaks.
Kallis on kala – kalurid müüvad 10-11 eurot kilo, ilma rookimata. Aga värskelt püütud kala on tõeliselt hea.
Kui sa seda müüksid, peaks sul olema ikkagi kontrollitud säilitus-, hügieenitingimused ja köögisisustus. Ja see pole odav.
Soola kogus tuleb arvestada selle sõna otseses mõttes grammidega ja soolatav kala samuti kaaluda. Arvutada soola vajadus soovitud maitset arvestades nt per 10-50g ja siis hakata soolama.
kas tõsiselt keegi teeb nii või? ma ei ole ka elukutseline kalasoolaja, kuid raputan ikka otse pakist soola.
Sama siin. Äkist tehes segan segu kokku ja siis panen kalatükkidele ning klopin läbi.
Mina soolan kala ise, aga oluliste ürituste jaoks ostan. Miks? Sest enda soolatud kala puhul ei ole hea tulemus garanteeritud. Kord tuleb soolasem, kord vähem, ükskord on kalal ebameeldiv maitse olnud – ma ei ole nii proff soolaja, et oskaks samasugust tulemust saavutada iga kord. Ostetud kala puhul on tulemus teada.
Soola kogus tuleb arvestada selle sõna otseses mõttes grammidega ja soolatav kala samuti kaaluda. Arvutada soola vajadus soovitud maitset arvestades nt per 10-50g ja siis hakata soolama. Lisan igaks juhuks, et sool peab olema jämedam, mitte see peen, sellega on tulemus kehv. Kui ostad kala poest siis on ka sellisel juhul alati võimalus, et tulemus on ebaühtlane, sest kala värskus on teadmata, olenemata sellest mis poesilt väidab või müüja kinnitab. Aga see on ebatõenäolisem kui lihtsalt silma järgi ja umbes tehes. Säilitustingimused peavad olema võimalikult ühtlased.
Ma tean, et see kõik on tüütu, aga niikaua kuni kindel kogemus puudub tuleb just niimoodi mässata. Minu isa, kes ostis kala otse kaluritelt tegi seda soolamist eluaeg just kaaludes. Tal ei olnud vaja enam päris grammikaupa mõõta, aga umbes 0.5kg täpsusega küll.
Muhahaa, mis jutt.
ma ei ole ka elukutseline kalasoolaja, kuid raputan ikka otse pakist soola.
Elukutselised lisavadki kõiki aineid täpselt kindla protsendi, kala kogusest lähtuvalt. Muudmoodi poleks võimalik toota ega müüa. Kodus võid muidugi kõike silma järgi panna, tootmises nii teha ei saa. Soola kogus peab ka tooteinfos kirjas olema.
ma ei ole ka elukutseline kalasoolaja, kuid raputan ikka otse pakist soola.
Elukutselised lisavadki kõiki aineid täpselt kindla protsendi, kala kogusest lähtuvalt. Muudmoodi poleks võimalik toota ega müüa. Kodus võid muidugi kõike silma järgi panna, tootmises nii teha ei saa. Soola kogus peab ka tooteinfos kirjas olema.
me räägime ju kodus enda tarbeks soolamisest.
Kuidas te soolate,pole kunagi ise teinud?
me räägime ju kodus enda tarbeks soolamisest.
Kodus enda tarbeks tahan ju ka saada alati endale sobivalt maitsestatud kala. Ei taha paari päeva pärast avastada, et on mage, ülesoolatud või liiga magus.
Seepärast kala kaalun, soola-suhkrut mitte, sest ma tean, kui palju mu lusikasse mahub. Nii et kogus ja protsent on ka lusikaga pannes ikka teada.
Kõike muud teen ka kaalu (lusikatäie) järgi. Kas sina ei tee? Keedan marinaadi või hapendan kurke, ikka panen liitri vee kohta enda jaoks paraja koguse suhkrut, soola, äädikat jne. Umbes sisse ei sortsa, et eks talvel näe, mis välja tuli, ikka mõõdan kogused enne ära.
Mina soolan ka sageli (kui rahaga kitsam) ise, aga saan ju aru, et kui mul oleks soolamistööstus, siis peaksin meeletult investeerima hügieeni, jahutusseadmetesse, elektrisse, transporti, pakendamisse, töölistesse, ruumidesse, maksma sotsiaalmaksu, laoseadmetesse, IT-süsteemidesse, toorainesse jms.
Ostsin viimati lõhe, oli odav ja värske. Kahe ja poole kilone. Nii, fileerisin ära, soolasin ära. Sool ja suhkur siis minu puhul ja õli – pärast, kui rohkem soolan, siis hoian õlis. Pea kaalus juba 300 g – see läks potti, sellest sai puljong ja midagi läks sealt ka koerale. Nahk visati ära. See juba on teatud kulu, see soolakala ei maksnud mulle ju 5 eurot, vaid oluliselt rohkem, sest temast tuli osa ära visata või noh, sööta loomadele. Puljongi keetmine kulutas korralikult elektrit. Kogu protsess võttis mitu tundi. Fileerimine umbes 20 minutit, soolasegu valmistamine, soolamine ja pakendamine, pärast viilutamine ja hoiustamiseks valmistumine, nõudepesu, puljongi kurnamine ja hoiustamiseks valmistumine jne kokku kaks-kolm tundi ikka. Ja veel mitu nõudepesu selle ajal.
Minu töötund maksab mitu-mitu eurot kätte. Ehk siis kui arvestada see kaks tundi nagu oleks see tasustatav töö (see ongi töö, see kalaga jandamine), siis läheks see kala mulle umbes 100 ???? (okei, 35-45) eurot maksma.
Midagi naudistavat selles lõhe lõikumises pole, see on puhas TÖÖ, ainus nauditav osa on söömine. Võimalusel jätan selle TÖÖ vahele, sest aeg on kallis. Ainus eelis on see, et kilepakendit tekib kodus vähem ja no ehk ka transpordi jalajälg on loodusele väiksem.
Parem puhkan sellel ajal.
Ära viska nahka ära. Sellest saab ahjus mõnus krõps. Teised maksavad selle eest hullu hinda kuskil restos.
Ära viska nahka ära. Sellest saab ahjus mõnus krõps. Teised maksavad selle eest hullu hinda kuskil restos.
Keelatud. Kolesteroolipomm. Koer-kass saavad sageli ka mitte alati ei viska ära.
Ei leia sellist infot, küll aga seda, et lõhenahk sisaldab samuti palju kasulikke omega-3 rasvhappeid.
Ega ei teagi, kas kalanahk kõigile kahjulik, mul keelas arst ära. Kolesterool päris krge. Ju siis https://www.drweil.com/diet-nutrition/nutrition/fish-skin-healthy-or-not/ moodi allikas.
