Esileht Ajaviite- ja muud jutud Söön ennast surnuks

Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )

Teema: Söön ennast surnuks

Postitas:
Kägu

Mul ka igavene võitlus kaaluga. Tean küll väga hästi, mis elusündmus selle vallandas ja mis on suure trauma põhjus, aga mis sellest kasu, kui võidelda ei suuda. Pärast seda jubedat sündmust hakkasin jooma. Siis juba kaal vaikselt tõusis. Antidepressante võtsin, nendega tõusis kaal veelgi. Olen mitme terapeudi juures käinud. Siis jätsin joomise maha, et nüüd võtan alla, sest alkohol pidi ju olema kurja juur, aga võta näpust, siis hakkasin hoopis liiga palju sööma. Kusjuures rämpsu ja magusat söön vähe, aga täitsa tervislikku toitu liiga palju. Kilpnäärme alatalitlus on ka, võtan rohtu, aga ega sellegipoolest kaal ei alane. Ikka vähem peaks sööma kõvasti. Trenni ei suuda väga teha, jalutan siis iga päev paar tundi, aga kasu sellest on vähe. Väga tahaks uuesti jooma hakata, sest tundub, et söömine on veelgi hullem. Hirmsa pingutuse peale on kaal 78 kg ja teeb ikka kurvaks küll, kui kogu aeg paksukesi sõimatakse ja arvatakse, et söön kõike vabalt ja ajan ainult magusat näost sisse. Ei söö üldse magusat, mingeid magusaid jooke ka mitte, ka mitte valget jahu või suhkrut sisaldavaid tooteid. Aga lihtsalt liiga palju söön.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võimalik, et see mõjub ainult minu puhul nii, aga olen märganud, et igasugused imelikud isud kaovad, kui söön igal söögikorral teadlikult palju valku ja söön iga 3-4 tunni tagant midagi.

Nt hommikusöögiks kindlasti muna, kodujuustu, peekonit. Hommikusöögi ajal end ei piira (saiakesi iloomulikult ei söö). Kõrvale näkileiba (võid peale, kui on isu).

Teine oluline asi on minu puhul, et kõht ei tohi tühjaks minna, enne pean sööma. Nt kui kell 7 on hommikusöök, siis kusagil 10-11 paiku mingi väike valgu-amps (nt keedumuna).
Siis korralik lõunasöök heade süsivesikutega (täisterariis või -pasta, tatar, kruubid + mingi liha ja aedvili – kõht korralikult täis). Paari tunni pärast mingi piimatoode. Skyr on väga hea. Kui magusaisu, siis meega näiteks.

Õhtusöök rohkem valk ja aedviljad. Süsivesikuid ei ole vaja. Ja enne magamaminekut veel amps kodujuustu tomati ja pipraga näiteks.

Minul sellise toitumise juures mingit kommiisu ei ole.

Võti on ette planeerimine, sest poest/toidukohtadest ei ole alati midagi sobivat võtta. Hea, kui saad tööle toidu kodust kaasa võtta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Niidita ja pese hambad korralikult ära. Siis tead et ei söö, sest pärast ei viitsi vast uuesti seda teha. Vara magama ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Toitumine.ee toidupäevikut pidasin 2 kuud. Kõik panin kirja, mis sõin, kogused ka, kaalusingi peaaegu kõike või arvutasin umbes proportsionaalselt palju nt söökla toidus oli erinevaid komponente. Pikemalt polnudki vaja nii täpselt jälgida, tekkis tunnetus, palju on ok süüa, et jääks pisike miinus (u 300 kcal) või tasakaal kulutatud energiaga. Alla 2000kcal ei söönud, sest teen trenni ka. Vaatasin aga just, et enne õhtusööki oleks suurem osa kcal söödud, siis ei teki nälga, mis üle sööma ajab. Aastaga – 25kg, söön kõiki asju, ei jälgi mingit ekstra kava, sest söögitegemine üldse ei meeldi :P. Söön ka magusat iga päev. Aga vaatasingi mustvalgel otsa kalorihulgale. Selgelt 300g šokolaadi ei saa süüa, 100g ka mitte iga päev. Aga nt 50g mahub ära ja kui tead, et homme saab jälle 50g jne, siis polegi lõpuks nii raske sellega piirduda. Ja mõnikord peol rohkem süüa pole ju ka mingi probleem. Aga vahel poes kommiletist möödudes pean siiski endiselt korrutama mingit parasjagu olulist märksõna, miks ma ei taha uuesti kaalu koguda 😁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga ei oksenda kunagi toitu välja?

Ei, oksendanud ei ole mitte kunagi. Aastate jooksul on söömahood lihtsalt pikenenud paarist päevast paari kuuni.

Minul huvitaval kombel läheb just talvel paremini. Siis, kui saan mitu kihti vatte peale tõmmata, kapuuts pähe, käin regulaarselt jalutamas ja toitumine loksub ka paika. Suvel ei taha üldse väljas käia ega midagi teha, juba lapsepõlvest saati. Paksuna suvel ongi õudne piin olla, siis on ikka täielikult mott maas. Ei aita mingi ettekujutamine, kuidas asjad lähevad hullemaks, tean ju seda isegi, aga ikka elan tsüklist tsüklisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tunnen end vaalana juba siis kui söön paki krõpse. Ma söön ka muidu palju, kuid see on lausa erakordne. Ilmselt on sul väga hea palk.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Enesedistsipliin ja veelkord enesedistsipliin. Enda ihadega tuleb võidelda. TULEB!

tuleb tõesti. minu poolt tsiteeritud kommentaar on saanud 12 miinust, samas mõni kommentaar enne seda, kus kirjeldatakse seda, kuidas inimene oma ihadega võitleb kell 20 voodisse minnes, on saanud 33 plussi. kus on loogika? see, kes kell 8 õhtul voodisse läheb, võitleb ju täpselt samamoodi. just nimelt võitleb nende ihadega ja tahtejõuga ei õgi.
ehk siis – kui teile konkreetselt öelda, et ei tohi õgida, siis te solvute, sest leiate, et te olete need väljavalitud, kes on raskes sõltuvuses ja mitte miski ei aita. õgimine ON valik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte paha pärast, aga….mida ja palju sa sööd hoogude ajal(nt päeva jooksul)?

Kas käid tööl,oled kodune?

Palju liigud päeva jooksul?

Käin tööl. Enamasti tabavad hood õhtuti. Ja siis söön, mis ette juhtub. Kui kodus midagi pole, siis pole probleem sõita 3 km kaugusele poodi või kui keskööl tanklasse.

Igal hommikul ärkan mõttega, et täna ma suudan. Terve päeva söön tervislikult ja mõistlikult. Teen plaani, kuidas leti ees sisendan endale, et seda pole vaja osta. Kuidas enne külmkapi juurde astumist mõtlen, kas on ikka vaja.

Aga siis käib klõps ja mõistus kaob. “Ärkan” siis, kui kõht valutab ja süda paha.

Nt eile sõime perega tervisliku õhtusöögi, kanafileed köögiviljadega. JA kui laps oli sõbra juurde ja mees trenni läinud, tõin endale Hessist 1 hesburgeri, 2 juustuburgerit, suured friikad. Kõrvale tegin kausitäie dipikastet ja paki krõpse. Lõpuks 0,5 L jäätis (kõike korraga ei jõudnud, poole tunni pärast sõin viimase osa).

Üleeile sõin 7 juustusaia tomatiga ja 2 portsu borši sinna otsa.

Mul on laps ja armastav mees, nende eest toimub kõik salaja.

Soovitan mõelda, mis tühimikku sa suure söömisega täita püüad.
Suhted mehega? Igavus?
Kui te perega näiteks reisil olete, kas siis ka pidevalt söömahood on?

Ma tõsiselt soovitaks õhtuks mingi muu tegevus leida kui teleka vaatamine (kehtib kogu pere kohta).

Selle asemel, et mees trenni ja sina koju, lähete peale õhtusööki koos jalutama, nii umbes 1,5 tundi. Peale seda koju ja magama. Kui kohe und ei tule, siis loed midagi. Ning telekat lahti ei tee.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuttav teema, mul algas see just sellega, et võtsin suure trenni ja toidu piiramisega alla niipalju, et bmi oli alakaalus, ei noh, sixpack(või isegi 10 päkk vms) on väga tore ja tundub nagu selline fit jka tervislik…aga oi kuidas see mu pea on katki teinud. Sest dieet on kehale väga ebaloomulik seisund, toidukülluses nälgimine, kui keha instinkt on olnud aastatuhandeid otsida toitu, et ellu jääda.

Kellel on toiduga normaalne suhe, seda ei mõista. Mu abikaasa ei saa aru, kuidas see võimalik on. Tahta süüa rohkem kui kõht on täis. Mind natuke päästab see, et ma ei söö ebatervislikku toitu, mingid pizzad krõpsud ei isuta, aga ma tahan lihtsalt kohutavalt palju süüüa.

paar linki, mis mind on aidanud

https://medium.com/invisible-illness/i-finally-quit-binge-eating-when-i-read-this-book-151d29dc6124

https://thefuckitdiet.com/

Kõik need teraapiad ja psühholoogid ja….see on selline väline abi. Sa pead ise enda jaoks selle käitumise ära mõtestama, leppima ja siis sa saad hakata valima – kas sa tahad jätkata ja võtta vastu tagajärjed või teadlikult muuta – ise valid. Sinu valikutest sõltub tulemus.
Ma isiklikult ei usu, et psühholoog vmt, kes ise ei ole seda tundnud, läbi elanud, oskaks seda parandada. Noh, eks me kõik oskame öelda, et ära tee, leia mingi muu tegevus ja noh kurat küll, see ei ole normaalne ja ära lihtsalt söö sed akräppi öösel. Aga see ei aita ju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Enesedistsipliin ja veelkord enesedistsipliin. Enda ihadega tuleb võidelda. TULEB!

tuleb tõesti. minu poolt tsiteeritud kommentaar on saanud 12 miinust, samas mõni kommentaar enne seda, kus kirjeldatakse seda, kuidas inimene oma ihadega võitleb kell 20 voodisse minnes, on saanud 33 plussi. kus on loogika? see, kes kell 8 õhtul voodisse läheb, võitleb ju täpselt samamoodi. just nimelt võitleb nende ihadega ja tahtejõuga ei õgi.

ehk siis – kui teile konkreetselt öelda, et ei tohi õgida, siis te solvute, sest leiate, et te olete need väljavalitud, kes on raskes sõltuvuses ja mitte miski ei aita. õgimine ON valik.

“Saan mina sellega hakkama, saavad teised ka!”
see on see isekas ja ülbe suhtumine, miks sinu tsiteeritud kommentaar sai minult miinuse.
inimene, kes seab iseenda saavutused vaieldamatuks etaloniks, ei mõista, ei tunnista, et inimesed ja nende suutlikkus on erinevad.

aga too märkimisväärselt palju plusse saanud kommentaar rääkis sellest, kuidas tema hakkama on püüdnud saada, ilma, et osataks neid, kes selleni misiganes põhjusel toime ei ole tulnud.

kas sina tõesti ei taju erinevust?
kas ma peaks nüüs ka samamoodi näpuga näitama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Saan mina sellega hakkama, saavad teised ka!”
see on see isekas ja ülbe suhtumine, miks sinu tsiteeritud kommentaar sai minult miinuse.
inimene, kes seab iseenda saavutused vaieldamatuks etaloniks, ei mõista, ei tunnista, et inimesed ja nende suutlikkus on erinevad.

aga too märkimisväärselt palju plusse saanud kommentaar rääkis sellest, kuidas tema hakkama on püüdnud saada, ilma, et osataks neid, kes selleni misiganes põhjusel toime ei ole tulnud.

kas sina tõesti ei taju erinevust?
kas ma peaks nüüs ka samamoodi näpuga näitama?

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Saan mina sellega hakkama, saavad teised ka!”
see on see isekas ja ülbe suhtumine, miks sinu tsiteeritud kommentaar sai minult miinuse.

See on täpselt nii nagu sa seda allteksti tahad lugeda. Kui mina loen sõnumit “mina võtsin ennast kätte, üritasin ennast distsiplineerida, sain sellega hakkama ja tegelikult igaüks võiks sellega hakkama saada,” siis ma võtan seda kui julgustust, et kuskil on keegi kes sai sellega hakkama ja võibolla saan ka mina kui tõepoolest kätte võtan.

Mis siis on alternatiiv, kas süüdistada teisi, ema ja isa, psühhiaatrit, kurja lapsepõlve, stressirohket elu, hamburgeriputka omanikku ja toidupoe kauba välja panijat ja halba maailma? Võibolla nad kõik ongi mingil määral süüdi, aga selle asjaolu nentimine ei muuda ju midagi ja ei vii ju kuhugi.

Nagu ma ise kirjutasin siia, et pidasin keto dieeti. See dieet pole üldse lihtne, mitte ainult ranguse ja ebatavalisuse tõttu vaid ka seetõttu, et keegi seda ei soovita ega isegi ei kiida heaks, ei toidupüramiid, ei su perearst, ei sinu lähedased ega ka mitte Eesti “juhtivad toitumisnõustajad”. Aga mina lugesin selle Rootsi endokrinoloogi(de) kirjutatud raamatu mitu korda läbi ja sellest tekkis usk meetodisse ja usk asja võimalikkusesse. Ja saingi hakkama, kuid ma siiamaani võitlen iseendaga, iga päev, sest nii lihtne on “endale lubada” (see endale “heade asjade lubamise”-eufemism on üks suurim vale iseenda jaoks) see langemine sinna kus ma terve tahvli šokolaadi voodis üksi ära söön. Nämm.

Üks teine asi mida ma soovitan, on vaadata BBC dokumentaali “The Men Who Made Us Fat”, saadaval siin: https://www.dailymotion.com/playlist/x3rcq6 kindlasti vähemat esimest episoodi kõigist kolmest.
Lühikokkuvõte: toiduainetööstus üritab müüa toitu, aina magusamaid asju ja aina suuremaid koguseid – sellest sõltub nende kasum ja töökohad. Need firmad teenivad hästi, sest esiteks maitsev toit müüb ennast ise, teiseks nad on palganud parimad turundusinimesed ja kolmandaks on igas inimeses olemas iha süüa rohkem kui organismil vaja. Vastukaaluks sina ise pead endale maha müüma mõtte, et kas mingi magus või rasvane asi on ikka see mida su keha vajab ja teiseks selle arusaamise, et kui palju kilokaloreid süüa ja juua (ka “tervislike” toitudega ei tohi liialdada) siis see ei ole hea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Vajamine” vs “Tahtmine”

Veel on mind aidanud mõistete “vajan” ja “tahan” erinevuse teadvustamine iseendale.

Näiteks kui sa tunned janu, siis keha “vajab” vett, aga sina “tahad” seda janu kustutada millegagi mis maitseb hästi. Näiteks mahlaga (kui see just pole tomatimahl siis pooles liitris on 60 grammi suhkrut), piimaga (milles on nii rasv kui suhkur), jogurtiga (mida reklaamitakse kui “tervislikku” toodet, kuid mis tegelikult sisaldab rohkem suhkrut kui enamus limonaade ja mahlasid ning see asjaolu nullib totaalselt selle tervislikkuse) või zero coca-colaga (mis on kokteil väga erinevatest keemilistest ainetest mille aastatepikkuse tarbimise mõju organismile ei ole võimalik tuvastada). Sellisel juhul jäta poest ostmata pooleliitrine limonaad või mahlajook ja osta parem pooleliitrine maitsestamata vesi, mis siis kui need maksavad sama palju ja maksta vee eest tundub “ebaõiglane”. Kui sa ütled, et “[ma tunnen, et] paljas vesi ei suuda mu janu kustutada” siis sa valetad iseendale.

Kui sa tunned nälga, siis sa vajad enamasti mõnda ampsu. Kuigi tahaksid süüa kõhu kurguni täis ja pärast “preemiaks nagu lapsepõlves” võtta magustoiduks veel ka “midagi head”.

Kui sa tunned vajadust kohvi järele, siis jällegi puudub vajadus panna sinna kohvisse suhkrut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Saan mina sellega hakkama, saavad teised ka!”

see on see isekas ja ülbe suhtumine, miks sinu tsiteeritud kommentaar sai minult miinuse.

inimene, kes seab iseenda saavutused vaieldamatuks etaloniks, ei mõista, ei tunnista, et inimesed ja nende suutlikkus on erinevad.

aga too märkimisväärselt palju plusse saanud kommentaar rääkis sellest, kuidas tema hakkama on püüdnud saada, ilma, et osataks neid, kes selleni misiganes põhjusel toime ei ole tulnud.

kas sina tõesti ei taju erinevust?

kas ma peaks nüüs ka samamoodi näpuga näitama?

Kommentaar eemaldatud.

kordan, inimesed on erinevad.
ühele sobib piits, teisele präänik, kolmandale-kümnendale veel midagi hoopis muud.

kas seda on tõesti nii keeruline mõista?
näib, et on.
mis kinnitab ühtlasi, et ka inimeste taipamisvõime on erinev.
empaatiavõimest või selle puudumisest rääkimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

kui teile konkreetselt öelda, et ei tohi õgida,siis te solvute

Seda just siin teemas inimesed tunnistavadki – nad on tahtejõuetud ja õgivad. Nad TEAVAD ometi, et nad ei tohi õgida. Mis kasu sellest on, kui sa kordad täpselt sama, mida nad isegi tõdevad ja tänitad veel takka ilma ühegi toimiva nõuandeta? (“Saan mina hakkama, saavad ka teised” ei ole toimiv nõuanne, kui inimesed ütlevad otsesõnu, et ei saa)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen.
Ma olen kõigile vastajatele ülitänulik. Sain siit rohkem nõu kui tegelikult lootsin. Noh, mitte midagi uut ju ei kirjutatud, eks ikka neid samu asju, mida me kõik teame teoorias, aga üht-teist siiski.
Võtsin samal õhtul ette ja alustasin seda keto- asja. Õigemini lchf oma. Kujutate ette, mul on möödunud 2 päeva ilma söömishoota. Paljud mõtlevad, et kah mul asi, aga minu joaks on see SUUR. Mu märkmed näitavad, et alates 26. juunist on need esimesed päevad, mil pole õginud.

Lisaks läksin jalutama, peas tiksumas nõuanne käivitavatest asjadest ja nõuanne ilma eesmärgita välja minna. Tõepoolest, sisendasingi endale, et lähen lihtsalt korraks välja ja teelikkuses kõndisin 50 minutit.

Täna hommikul ärgates mõtlesin, et ok, terveks ma ei saa kunagi, aga ma olen jälle valmis midagi proovima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen samuti võidelnud ülesöömisega – eriti õhtuti, kui laps on magama läinud, siis justkui on pingelangus ja vajun diivanile, mõeldes, et väärin midagi ”head”. Varem tahtsin magusat – šokolaadi, jäätis vms või rasvast – krõpse, juustu. Olen selle asendanud teega, joon suure tassi teed meega või ilma ja kui ikka väga isutab midagi, siis söön õuna ja lusikatäie pähklivõid. Tavaliselt pesen hambad koos lapsega, niiditan, kasutan suuvett – ühesõnaga teen protseduurid, mida ei viitsi korrata.
Nüüd on juba palju lihtsam isusid taltsutada, sest käin regulaarselt trennis ja näen ju ise, kui palju peab vaeva nägema, et kaloreid põletada, aga kui lihtne neid sisse õgida on. Lisaks see, et tulemused on selgelt näha, motiveerib. Riided istuvad paremini seljas jne. Üritan mõistusega üle olla, kuulan palju podcaste, tegutsen kogu aeg, ei lase igavusel tekkida. Proovi võtta pudel vett, pane kõrvaklapid pähe ja mine kõnni õhtuti, parem uni tuleb ka, kui ei muud:) Sinu probleem võib olla sarnane paljudega (ka minuga), et sööd 90 protsenti päevast ”korralikult”, aga õhtul tulevad isud ja siis rikud kogu päeva ära, mis võib olla signaal sellest, et sa ei saa kõike vajalikku oma päevasest toidust kätte. Mina teen intermittent fastingut nii, et esimene söögikord on kl 11-12 ajal alles, hommikuti isu ei ole ka, vahel harva söön ühe banaani hommikul. Siis sööngi lõunasõõgi, kl 16 ajal midagi väikest ja kl 19 õhtusöögi – niimoodi ei söö ma ka liiga palju kaloreid päeva jooksul. Alkoholi tarbin minimaalselt, aga põhiline on see, et ma ei keela endale otseselt midagi, aga samas rämpsu koju ei osta. Kui on mingi kiirtoidu isu, siis lähen ja ostan ja järgmisel päeval söön jälle korralikult. Edu sulle!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Psühhiaatri sõnul ajend puudub.

Imelik jutt psühhiaatri suust. Igal asjal on põhjus, ja see, et tema seda üles kaevata ei suuda, ei tähenda, et seda poleks! Jah, osad häired on endogeensed, ehk tekivad “iseenesest” ja ilma põhjuseta, õigemini öeldes neid põhjusi ei suudeta tuvastada.

Ja kui tõepoolest on asi ajukeemiast(nt mingi füsioloogiline häire isukeskuse töös ja tagasisidesüsteemi rike), siis selle jaoks on rohud (kuigi Eestis laialtkasutatavaid isupärssijaid peale Reductili polegi). Retseptiravimid võivad aidata nõrgad ad-d Zyban ja Wellbutrin, aga seda kõike reguleerib ja teab paremini arst, kes sind ravib (ja ei kehita vast õlgu). Oled sa midagi ravimitest proovinud või oled siiani ainult teraapiaga üritanud hakkama saada?

Kui asi on naissuguhormoonides(eriti kui ka menopausile lähened), siis nt apteegis proBalance toidulisand.

Maovähendamise op ei mõju psühhaatrilistele häiretele, inimene peab enne ikkagi suutma kaalu alandada ja elustiili muuta, muidu pole mao kokkutraageldamisest pikas perspektiivis abi.

/psühholoog/

Zyban ja wellbutrin? Reductil!!?? Probalance? Las ravimeid soovitavad ikkagi selle ala spetsialistid. Muu jutuga olen päri.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esimene asjalik teema Perekoolis, kus räägitakse liigsöömisest, selle põhjustest ja muust. Sain siit endale hunniku mõtlemisainet, tänud teile kõigile, kes te avameelselt oma murest rääkisite!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
caidi

Ma kahtlustan, et sul on tervisega midagi korrast. Palun räägi perearstile ja palu insuliini kontrollimist ( suhkruhaigusega pidi olema meeletu isu), ja vajadusel lase ka hormoone kontrollida ning kilpnääret. Leiad nii kindlasti lahenduse. Selline hull isutamine ikka viitab, et kehas midagi tasakaalust väljas ja sel puhul ongi väga raske kontrollida oma söömist.

Please wait...
Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Söön ennast surnuks