Teema: Soorollid paigas – aga ainult minul?

Milles probleem? Ära tee siis süüa ja ära pese tema pesu. Paranda hoopis katkiseid asju ja kui midagi nõudma tullakse, ütle, et paraku kulub kogu aeg meestetöödele.

ei arva, et see avastus tuli sulle alles üleöö. arvan, et peaksid kiiremini liigutama ennast lihtsalt, efektiivsust tõstma veelgi. või oled sa järjekordne naine, kes arvab, et laste saamine ja naisega kokkuelamine toob mehes kaasa totaalse muutumise tema iseloomus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Tegelikult olen ka teistelt kuulnud, et meestel pole oma töödega kuhugi kiiret. Lõpuks paneb naine ise kapi kokku või kutsub torumehe. Miks see nii on?[/tsitaat]
Need mehed on mugavaks õpetatud. Kui suhe alguses ilus ja naisel jaksu küll, siis teeb ta kõik mehele ette ja taha ära. Samuti ei häiri teda katkised asjad või tegemata meestetööd. Ja mees kasvabki mugavaks.
Täiesti kogetud esimeses abielus. Teisega olin valvsam ja esimeste ohumärkide tekkides togisin natuke takka. Meil pole mingit probleemi töötegemisega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuidas laste söök vähem aega võtab? Ja enda?[/tsitaat]

Võtad pudinad kaasa ja käid seni väljas söömas, kuni härra ennast liigutama hakkab.

Ja nüüd, lao aga ette, et seda ka ikka ei saa ja toda ei saa ja kuidas ma siis nii ja ma pole üldse selline. Ehk teisisõnu — laske vanamoodi edasi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

\”Küll ma teen! Miks sul alati kõigega nii kiire on?\”
Mis algust puudutab, siis oli maja ja kõik seal sees uhiuus, katki hakkavad asjad minema nüüd, 6 aastat hiljem. Ja eks mees alguses püüdis rohkem, et head muljet jätta…
Tegelikult olen ka teistelt kuulnud, et meestel pole oma töödega kuhugi kiiret. Lõpuks paneb naine ise kapi kokku või kutsub torumehe. Miks see nii on?[/tsitaat]

ära korista enam tube. kui märkuse teeb, ütle vaid \”Küll ma teen! Miks sul alati kõigega nii kiire on?\”
või lepi kokku, et kohe, kui kapiuks korda saab, koristad sina toad ära.
või paku vahetuskaupa: tema teeb söögi, sina organiseerid ise kapi parandamise.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
vähem lõikuda igast kraami. toidutegemise puhul see ju aega võtabki.
keemine/praadimine/hautamine/küpsetamine kulgeb ajakuluta selles mõttes, et ei vaja tegelemist, loe või raamatut samal ajal.[/tsitaat]
Just. Lisaks maitsevad lastele paljud lihtsad tervislikud asjad, mille peale mehed nägu krimpsutavad – pudrud näiteks, hautised, supid (hautise ja supi puhul ei pea isegi tükeldama – osta külmutatud valmissegu) jmt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]\”Küll ma teen! Miks sul alati kõigega nii kiire on?\” [/tsitaat]Probleem ei puuduta praegu meest. Su mees asub olukorda lahendama siis, kui see teda segab. Kui sa kõigele vaatamata kõik vajaliku ära teed, siis puudub mehel vajadus tegutseda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

\”Küll ma teen! Miks sul alati kõigega nii kiire on?\”
Mis algust puudutab, siis oli maja ja kõik seal sees uhiuus, katki hakkavad asjad minema nüüd, 6 aastat hiljem. Ja eks mees alguses püüdis rohkem, et head muljet jätta…
Tegelikult olen ka teistelt kuulnud, et meestel pole oma töödega kuhugi kiiret. Lõpuks paneb naine ise kapi kokku või kutsub torumehe. Miks see nii on?[/tsitaat]

Eriti lihtne. Kui mees triigitud särki või puhtaid sokke ootab ütled, et küll ma teen, miks sul nii kiire on 😀

Ma olengi võtnud seisukoha ning tutvustanud seda ka mehele, et teen ise, siis on tehtud, aga siis ärgu minult oodaku, et ma ka lisaks kokk-lukksepp-maalri-keevitaja kutse kõrvalt veel naine ka oleksin.
Ükskord kui meil mehega oli pingelisem periood, tülisid rohkem, siis ütlesingi talle, et ma täpselt ei saa aru tema funktsioonist meie kodus. Kui sinu peamine ülesanne on vaid perele elatist teenida (tema oma sõnad \”mina käin tööl, sinu rida on kodused asjad\”), siis seda võid sa ka mujal teha, minu pangaarvenumber on sul teada, ülejäänuga ma saan ise hakkama (olin siis just hiljuti koduste 1- ja 3-aastase kõrvalt üksi ära teinud lastetoa remondi ning veidi ka elutuba värskendanud). Lisasin, et kõigil on rahulikum kui sind siin ei ole, sina ei ärrita mind ja mina ei esita sulle kodus sinu jaoks tühiseid nõudmisi. Vastust ei tulnud, rohkem me sel teemal ei ole rääkinud, aga eluolu on paremaks läinud 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Soorollid algavad juba sellest, kelle sissetulek on suurem. Kui mehel on suurem koormus pere ülal pidada ja sina olemasoleva tööjaotusega rahul ei ole, vahetage osad ära – sina rabad tööd töö juures, teenid enamiku pere sissetulekust ja mees las teeb koduseid töid.
[/tsitaat]

Tegelikult ei ole nii. Tänu sellele, et mehel ei ole kodus igapäevaseid kohustusi, ongi tal võimalik muretult hommikul toast välja astuda ja õhtul sobival ajal laekuda, sest ta teab, et kodus on tal inimene, kes seal kõik kontrolli all hoiab. Selle juures ei ole ju palju palutud, kui mees nädalavahetusel mõne kruvi seina laseks, mõne lapse mänguasja parandaks või auto juures midagi nokitseks või kui ise ei oska, siis otsiks inimese, kes seda teeb ja ka rahastaks seda.
Ja teisalt kui naine samuti tööl käib, siis peaks ikkagi olema võrdne, et kui nt mehel on puhkus ja naisel mitte, siis ma saan samuti hommikul muretult kodust lahkuda ja õhtul sama muretult tagasi tulla ilma et mind seal siis töölaviin ees ei oota (mustad nõud, söök tegemata, toad segamini). Minu arust see ongi ühtne pere, kus on ühised kohustused ja ma ükski pereliige ei pea oma väiksemat palganumbrit suurema hulga kodutöödega kompenseerima.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]elenna kirjutas:[/small]

Teda ei segagi. Abiruumis pole tuld -võtab taskulambi. Nõudepesumasin ei tööta – sööb otse pannilt või ühekordsetest. Riided mustad – panebki need.
Elamine koristamata: no olen proovinud – kepmsupotis oli hunnik juba vastu tagumikku – meest ei häiri!
Poiste emad – miks te neid ometi nii kasvatate?[/tsitaat] Ta ongi sul lapse rollis, mitte täiskasvanu rollis. Ja kasvavad sellised lapsed emade juures, kes kõik ärateevad ja toimetulevad. Kui abiruumis tuli ei põle, käib abiruumis eranditult tema. Kasutagu siis lampi või kobagu pimedas, mis see minu asi on. KUi nõudepesumasin ei tööta, peseb nõusid mees. Kogu pere nõusid. Mustade riietega on aga nii ,et need rändavad musta kilekotti, kui ta tahab seal sobrada, noo oma asi. Ilmselt laseks talle tööle minnes ka lõhnavett peale ja avaldaks lootust, et töökaaslased ei taipa, et mehel pesumasinat kodus pole. Su mehel on väga hea elu ja see pole mehe ema teene vaid juba ühiste kokkulepete teema. Ära võta mehe suhtes ema rolli. Võta naise roll. Naine on teenindav personal oma lapse suhtes(kuni teatava vanuseni) aga mitte mehe suhtes. Oled sa kindel ,et sa tead, mis tähendab olla Naine :)?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei saa ikka aru. Saavad kokku kaks inimest, hakkavad koos elama. Naine asub ilma mingite spetsiaalsete kokkulepeteta kodutöid tegema, aga mees millegipärast mitte. Miks? Kui oleks vastupidi – mees parandab triikraua, paneb kinni lahtitulnud põrandaliistu jms, siis naine teeb ju samal ajal süüa vms. Mees ei pea naist selleks kasvatama või mingeid spetsiaalseid aktsioone ette võtma.
Elasin ülikooli ajal ühikas ühes toas mitme tüdrukuga. Üks asus põrandat pesema, teine võttis tolmu, kolmas tõi polest söögi, neljas lippas ja vahetas kogu toa pesu. Kohe niimoodi ise…
Laste suhtes ma teenindav personal pole, ei poiste ega tüdrukute. Küll aga lasen poistel rohkem tegeleda nn meestetöödega, kuna neil on selle vastu suurem huvi. Kas nad siis tõesti kunagi oma peret luues enam ei tee neid töid?[/tsitaat]

iga kere on nii laisk, kui tal lastakse olla.
olen kõrvalt näinud, kuidas täitsa toimekas noormees diivanikaunistuseks muutus.