Ei oskagi kuidagi alustada.. Probleem juba aastaid mu ühe parima sõbrannaga kes elab kuskil pilve peal ja ei saa aru kuidas temaga lihtsalt mängitakse! Mehel on aastaid juba alkoholiga probleeme, iga õhtu möödub õlle pudeli seltsis, nädalavahetusteti kaob paariks päevaks kodust minema, ei võta oma naise kõnesid vastu ning alandab teda pidevalt oma sõprade ees.Mina olen siis see kelle õlanajal sõbranna koguaeg nutab. Mul on sellest ausalt öeldes siiber. Olen mitmeid kordi talle öelnud et jätku to jobu ja pühendugu ainult endale ja lapsele.. Laps sündis neil kolm kuud tagasi. Peale lapse sündi on kõik läinud aina hullemaks.Laps polnud kuunegi kui visati vanaema poole hoida ja mindi peole. Sõbranna teeb mehele tagasi ja on hakanud ka tipsutama alkoholi, unistab pidudest jne. Mitmeid kordi olen teda tartu ööklubidest öösel koju tassinud( puudub transport). Kuula siis kuidas ta purjus peaga räägib kui halb ema ta on jne.. Olen maininud ainult et ta võiks natukene vähemaks neid joomisi võtta kuna laps ikkagi nii väike ja terve elu eees. Oma lapsega ta enam hakkama ei saa.Laps on pidevas stressis, nutab pidevalt, rahutu. Mul on kurb seda kõrvalt vaadata. Midagi ma enam oma sõbrannale öelda ka ei saa kuna nüüdseks on tal pidevalt ettekääne et olen kade et ma ise juua ja laaberdada ei saa.. (Olen (26a) ise õnnelikus abielus ja 1 aastaste kaksikute ema, pidutsemine pole juba aastaid minu rida ja ma ei tunnegi rõõmu sellest. Mees rõhub juba et võiks lõpetada selle 20 aastase sõpruse sõbrannaga, kuna asi kisub väga inetuks juba. Kuid ma ei tea mida teha. Kuidas teie sellises situatsioonis välja tuleksite, ehk oskab keegi nõu anda!
Tervitades K.
