Esileht Sünnitus soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )

Teema: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

viimasele: ei ole siin hormonaalse häirega midagi pistmist vaid varasema ebaõnnestunud silmaoperatsiooniga. süvene natuke enne kui lahmima hakkad. hoia oma mõtted endale kui lugeda ei viitsi

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]viimasele: ei ole siin hormonaalse häirega midagi pistmist vaid varasema ebaõnnestunud silmaoperatsiooniga. süvene natuke enne kui lahmima hakkad. hoia oma mõtted endale kui lugeda ei viitsi[/tsitaat]

Ei lahminud, edastasin fakti, mida teemaalgataja ja paljud kaasaõhkajad paistsid mitte teadvat. Minupoolest võite oma silmi lõikuda palju tahes, kuniks teil on millega eksperimenteerida. Jään enda juurde, et enne kui sünnitusest on möödas vähemalt aasta ei saa teha järeldust püsiva nägemislanguse osas. Tean sest olen peale kahte rasedust olnuda samas seisus ja konsulteerinud mitmete spetsialistidega. Mõlemal juhul taastus nägemine ca 9 kuu pärast. Aga teie lõigake ikka igaksjuhuks ennetavalt mõni jupp vähemaks ja siis hädaldage, et ei saa sünnitada. A ja mind manage ikka maapõhja, et julgesin enda kogemust jagada. Perekool toimib põhimõttel, kes pole nõus see lahmib, kellel on mingi muu kogemus kui \”pühal perekoolikal\” ( see on isik, kes avab mingi teema ja kellel õnnestub ca 10 pooldajat selja taha saada, enne kui mõni teine leer kohale tormab – nagu näiteks keisri pooldajad versus loomuliku sünnituse pooldajad, imetajad versus rpa-kasutajad, vaktsineeriad vesrus mittevaktsineeriad, pampersi pooldajd versus leibero fännid jne. jne) see lahmib. Aga jah ikka oli tore lahmida ja paluda inimesel kaks korda mõelda enne kui veel ühte ebaõnnestunud silmaoperatsiooni ette võtta (ja üleüldse kui see silmaop oli ebaõnnestunud, milles siis sünnitamine süüdi on?). Ilusat ööd 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
efrosyne

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

issver, 2 kuud alles möödas! Mis sa saada tahad? Sa pole ju veel taastunud. Silmahäda on teine asi. Kui opi olid teinud 5 aastat enne sünnitust ja ikka silmangemine kehvenes, siis sorri, kellelgi pole garantiid, et nägemine eelnenud opi puhul sünnitusega ei halvene. Need hädad lähevad mööda. Positiivsemat suhtumist!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei lahminud, edastasin fakti, mida teemaalgataja ja paljud kaasaõhkajad paistsid mitte teadvat. Minupoolest võite oma silmi lõikuda palju tahes, kuniks teil on millega eksperimenteerida. Jään enda juurde, et enne kui sünnitusest on möödas vähemalt aasta ei saa teha järeldust püsiva nägemislanguse osas. Tean sest olen peale kahte rasedust olnuda samas seisus ja konsulteerinud mitmete spetsialistidega. Mõlemal juhul taastus nägemine ca 9 kuu pärast. Aga teie lõigake ikka igaksjuhuks ennetavalt mõni jupp vähemaks ja siis hädaldage, et ei saa sünnitada. A ja mind manage ikka maapõhja, et julgesin enda kogemust jagada. Perekool toimib põhimõttel, kes pole nõus see lahmib, kellel on mingi muu kogemus kui \”pühal perekoolikal\” ( see on isik, kes avab mingi teema ja kellel õnnestub ca 10 pooldajat selja taha saada, enne kui mõni teine leer kohale tormab – nagu näiteks keisri pooldajad versus loomuliku sünnituse pooldajad, imetajad versus rpa-kasutajad, vaktsineeriad vesrus mittevaktsineeriad, pampersi pooldajd versus leibero fännid jne. jne) see lahmib. Aga jah ikka oli tore lahmida ja paluda inimesel kaks korda mõelda enne kui veel ühte ebaõnnestunud silmaoperatsiooni ette võtta (ja üleüldse kui see silmaop oli ebaõnnestunud, milles siis sünnitamine süüdi on?). Ilusat ööd :)[/tsitaat]

Ma siis korra seletan sulle veel spetsiaalselt , et nüüd arstid leiavad, et oleks jah ikka pidanud keisri tegema. Ja tegemist ei olnud tavapärase ainult nägemise kehvenemise vaid ka silindri muutumisega. See näiteks tähendab topeltnägemist ja tasakaaluhäireid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

Mul on ka silindrid ja dioptri vahe nii suur, et ei saa isegi prillidega nägemist päris normi korrigeerida. Nii et mulle ei ole vaja spetsiaalselt midagi seletada, ma saan suurepäraselt aru, mida sa räägid. Olen olnud peale mõlemat rasedust poolpime ja ajaga on asi läinud korda, selle pärast ma räägingi, eksole. (Kui see mulle autoriteeti lisab siis miinuseid on 8 ja 9,5 silindrid peale, kraade peast ei mäleta, silmapõhjad korras, mõlemad lapsed sünnitatud ettevaatuse mõttes püstises asendis ja pressmist võimalikult palju vältides).
Mitmelt silmaarstilt sul selline hinnang on, kaks kuud peale sünnitust, et nüüd on kõik pees ja oleks pidand seda ja teist. Pane nimes üles siis teab inimkond neid arste vältida sest nad on ullikesed, vabandage väljendit.
Tegelikult nad muidugi ei ole, sa lihtsalt tahad, et maailm oleks su hädades süüdi ja otsid endale vastavat tuge. Lugesin su teema nüüd põhjalikult läbi – ja nõustun nendega kes on arvamusel, et sul on sünnitusjärgne depressioon ja oleks vaja abi otsida. Kõik su mured – silmahädad, hemorroidid, pidamatus ja seksiisu puudumine (nii sinul kui mehel ja pissihaisuga pole siin midagi pistmist) on loomulikud sünnitusjärgsed vaevused ja lähevad ise üle, nagu sulle kõik kinnitavad. Läheb üle ka depressioon, ainult et seni on kurb olla, nii et mine psühiaatri juurde, saad rohud peale ning endal ja perel elu ilusam. Sest sellest viimasest ei päästa sind iseg viis oppi, usu või mitte.

Kui midagi oleks pidanud sinu sünnituse juures teisiti tegema siis võibolla oleks võinud ka sellise asendi valida, et pressimist oleks vähem olnud. Miskipärast ei ole vanad head püstiasendid eriti populaarsed ei sünniatjate, ega ka ämmkate hulgas, viimased kardavad seda püüdmise momenti ja esimesed ei tule selle peale, et nii ka saama. Aga saama küll ja eriti hästi, sest kogu keha ja maa külgetõbejõud takkapihta töötavad asjale kaasa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga kui palju sa sünnituseks valmistusid? Sest korraliku ettevalmistusega on võimalik sünnitada ka ilma pressimata, mahedalt (eeldab väljutusel püstist asendit ning oskust väga hästi oma keha juhtida ja lõdvestuda, treenitav on see jooga abil). Ka psühholoogiliselt tuleb ennast vastava kirjanduse ja sünnituseelsete gruppide abil korralikult ette valmistada, sest hirm raskendab igati sünnituse käiku.
Ma arvan, et kui silmade tõttu ollakse riskigrupis, siis ongi kaks võimalust: keiser või hästi ettevalmistatud loomulik sünnitus. Ettevalmistamata ja hirmununa pressima minemine päädibki kõigi nende hädadega, mida loetlesid.
P.S. Elasin ise keisri üle ja mul võttis taastumine ikka väga kaua aega. Kaks nädalat oli meeletu haavavalu, kaks kuud soolestik põhimõtteliselt seisis, mis oli ülimalt piinav. Osad vaevused annavad veel siiamaani tunda. Nii et ei ole see keiser ka mingi lõbus asi.[/tsitaat]

Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellel oli raseduse ajal Ülle Liivamäe raamat padja all, kõigis joogades käidud, sisemiselt läbi mõeldud jne. Aga sünnitusel on see liigne ideaalse sünnituse ootus põhjustanud hoopis stressi, et kui ma tegin kõik õigesti, valmistusin, treenisin, mediteerisin, siis miks sünnitus läks ikkagi käest ära ja ei läinud nii, nagu lootsin. See enese valmistamine sünnituseks on väga hea ja kasulik ja seda tasub teha, aga seda ei tasu võtta kui 100 protsendilist garantiid, et sünnitus tuleb lihtne ja sa lihtsalt \”hingad\” lapse välja. Inimestel on siiski erinev füüsis ja füsioloogia ja kas last on võimalik välja \”hingata\” sõltub ikkagi ka sellest. Mina esimese lapsega \”hingasin\” presside ajal tund aega järjest, kuni lõpuks siis pressisin ise kaasa ja laps tuli ludinal välja. Teiste lastega tuli iga kord laps esimese pressiga, millega ma kaasa pressisin. Teisel korral hakkasin kaasa pressima kolmanda pressiga ja laps tuli kohe välja, kolmanda lapsega ootasin ühe pressi ja teise pressi ajal kaasa pressides pressisin lapse välja. Ettevalmistus on hea, aitab asja leevendada aga neis piirides, mida su keha võimaldab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma rääkisin silmadest, selle kohta öeldi, et see pole tänapäeval mingi risk. rääkisin põiepidamatusest ja hemorroididest – öeldi, et neid ka ei tule. Käisin 3 arsti juures (üks suri ära), nad lihtsalt naersid nende murede üle. Põhiline argument oli, et no kõik on sünnitanud ja et keisrilõige on ikkagi operatsioon. Palun väga nüüd on käes – mul on ees ootamas ühe operatsiooni asemel 2 või 3 operatsiooni pluss elukvaliteedi langus. Selline suhtumine patsiendi mõnitamine. Need vaagnapõhja harjutused ei aita, juba käisin arsti juures, aitab ainult operatsioon. Silmade puhul käisin arsti juures, aitab ainult operatsioon. Kõik laiutavad nüüd ainult käsi, oi, et oleks ikka jah pidanud tegema. Aga 6 kuud tagasi ei huvitanud see kedagi. Ega nemad ei pea ju sellise alumise otsaga elama, tegelikult on neil ju ükskõik, olen lihtsalt üks patsient ja kogu lugu. [/tsitaat]

Kus siis sina olid kui teised otsustasid, sa pead ikka oma rida ajama ja mitte olema lihtsalt üks patsient.

Please wait...
Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )


Esileht Sünnitus soovisin keisrilõiget, mind veendi ümber ja nüüd ei jõua ära kahetseda.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.