Teema: Soovitage ravimit ülihappesuse vastu

Kaks teelusikatäit soodat tassi koos veega, läbi segada (sooda ei lähustu vees hästi) ja siis klõmaki sisse.
Kas see ei aita?

#3575929:

aga seda ei saa ju pikema kuurina teha.

Mitte kuurina, aga vaid siis, kui valutab.
Ja seda ma ka ei usu, et perekooli “diplomeeritud arstid” on targemad, kui tema perearst.
Ka mina pole targem, aga mul see sooda aitab. Mul viskab kah aeg-ajalt seda happesust sisse. Ajab küll gaasitama ja krooksuma, aga enam ei vaeva.

Kõigepealt – kas on tehtud mao üli- või alahappesust näitavate vereanalüüside pakett?

See on vahel kohutav, kuidas vahel arstid üldse ei  tee kindlaks, kas inimesel on üli-, ala-, või normaalhappesus ja pannakse lihtsalt maohapet alla tõmbav rohi (omeprasool või mingi muu -sool) peale. Kui nüüd inimesel juhtub olema hoopis alahappesus – kujutate ise ette, mis juhtub:  tagajärjeks on toidu halvast seedumisest tingitud seedegaasid, tasakaalust välja läinud mikrofloora jms. jamad. Ka sooda ühekordslt võttes pole ju hull, aga pidevalt võttes on üsna karm, lambist seda igapäevaselt võtma küll ei hakkaks.

Nii et mina enne mao paketi vereanalüüside ärategemist mingeid happealandajaid lahmima küll ei hakkas. Kas oleks võimalik see vana mees kasvõi Synlabi tasulisele vereproovile viia? Saaks natukenegi selgemaks.

Endal on üli happelisuse, gastriit, refluks ja lisaks sõõgitorusong. Kui kõht juba valutab siis tuleb minna gastroskoopiasse. Valuvaigistite tarbimisega on oht sisemiseks verejooksuks.. Mis arst see on, kes soovitab ainult Valuvaigistit.

Käsimüügis on ravimeid aga kui pikaldane probleem siis tuleks siiski retsepti ravimit kasutada.

Samas üsna efektiivne on ka linaseemne lima.

#3576490:

#3576482:

Sinu isa on juba üle Eesti mehe keskmise eluea elanud ja koormab oma terviseprobleemidega med. süsteemi. Seepärast talle valuvaigisteid soovitatigi. Eestis on minu teads rohkem kui 1 gastroenteroloog. Äkki leiad oma suures muretsemises mingi vaba aja ja võtad teise arsti juurde numbri ning siis leiad veel ühe vaba päeva, kus saad ise selle arsti juurde viia, et teist arvamust saada.

https://www.google.com/search?q=gastroenteroloog+tartu&oq=gastroentero&aqs=chrome.2.69i57j0l4.6555j0j7&client=ms-android-huawei&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8

Et ühesõnaga, kuna ta on nii vana, siis pole arsti meelest mõtet uuridagi, kas ja mis tal viga on? Perearst pole teda kunagi gastroenteroloogile saatnudki. Mina ei ela kahjuks Eestiski ja mul ei ole praegu koroonast sõltuvalt võimalik kodumaale reisida. Ma ei saa seda “ühte päeva” mingit moodi võtta.

Sa võta kätte ja helista sellele perearstile või kirjuta e-kiri.

#3575985:

Kõigepealt – kas on tehtud mao üli- või alahappesust näitavate vereanalüüside pakett?

See on vahel kohutav, kuidas vahel arstid üldse ei tee kindlaks, kas inimesel on üli-, ala-, või normaalhappesus ja pannakse lihtsalt maohapet alla tõmbav rohi (omeprasool või mingi muu -sool) peale. Kui nüüd inimesel juhtub olema hoopis alahappesus – kujutate ise ette, mis juhtub: tagajärjeks on toidu halvast seedumisest tingitud seedegaasid, tasakaalust välja läinud mikrofloora jms. jamad. Ka sooda ühekordslt võttes pole ju hull, aga pidevalt võttes on üsna karm, lambist seda igapäevaselt võtma küll ei hakkaks.

Nii et mina enne mao paketi vereanalüüside ärategemist mingeid happealandajaid lahmima küll ei hakkas. Kas oleks võimalik see vana mees kasvõi Synlabi tasulisele vereproovile viia? Saaks natukenegi selgemaks.

See on puhas jama, mida sa siin räägid.

Tänapäeval ei räägita enam ammu mingist ala-või ülihappesusest. Maovaevused tulevad sellest, et NORMAALSE happesusega maomahl ründab mao limaskesta. Osad ravimid, näiteks teatud tüüpi valuvaigistis (NSAID-id ehk eesti keeles mittesteroidsed põetikuvastased ravimid, näiteks aspiriin, ibuprofeen, dikofenak, meloksikaam jne) põhjustavad maakeeli öeldes mao limaskesta nõrgenemise, nii et NORMAALSE happesusega maomahl teebki kergemini haiget. Seetõttu soovitatakse paljusid raivmeid või nö. nõrgema maoga inimestel valuvaigistiks paratsetamooli, kodeiiniga paratsetamooli või tramadoli, hullemal juhul morfiini-baasil prepraate. Kui inimene tõesti peab võtma NSAID-e, siis võiks kõrvale võtta maohappe produktsiooni pärssivat ravimit. Link ka : https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/3304754/, kuigi ma arvan, et “tavaline” inimene ei saa sellest aru.

Nö. mao ülihappesuse vastased ravimid jagunevad kaheks: ühed, mis otseselt nö. neutraliseerivad mao happesust (näiteks Rennie, Ranitidin, Malox jne), teised nö. vähendavad maohappe tootmist (näiteks omeprasool ja pantoprasool – mõlemate väiksemad doosid on käsimüügis olemas). Pikas perspektiivis on mõttekas võtta ikkagi seda teist tüüpi ravimit, sest esimene mõjub ainult siis, kui ta nö. maos kohapeal on ja hommikul võetuna pole õhtuks mingit toimet.

Mingit mao happesust mõõtvat paketti pole olemas. Või kui niimoodi reklaamitakse, siis on see kliendi lollitamine. Mao happeust mõõdetakse nii , et aetakse sond mööda söögitoru makku ja siis otseselt mõõdetakse. Kuna haiguste patofüsioloogia ja ravimite toimemehhanismid on tänapäeval selgemad kui 40-50 aastat tagasi, siis selliseid protseduure enam ei tehta.

Seedimisprotsesside eest vastutavad enam seedeensüümid, mida toodab kõhunääre ehk pankreas, ja jämesoole mikrofloora. Nö. maomahl tegeleb vaid toidu lõhustamisega.

Vereanalüüsid mõõdavad muidugi mitte otse hapet, aga pesinogeen I ja II ning gastriini, mille järgi saab hinnata mao limaskesta seisundit ja happesuse taset. Näiteks, millist infot annab gastriin (G17) : “Sisaldus veres peegeldab eeskätt mao antrumi limaskesta seisundit, kuna gastriin vabaneb verre mao antrumi ja kaksteistsõrmiksoole limaskesta G-rakkudest. G-17 kontsentratsioon veres langeb mao limaskesta kahjustuste korral (atroofiline gastriit, peptiline haavand) ja mao happelisuse tõusu tõttu. Gastriin-17 kontsentratsioon veres tõuseb mao korpuse piirkonna limaskesta kahjustuse korral, kui on häiritud maohappe produktsioon, samuti võib mao alahappesust ja gastriini väärtuste tõusu põhjustada mõnede ravimite, nt. prootonpumba inhibiitorite (=maohappe pärssijad, eksole) tarvitamine”.

Tulemused tulevad koos laboriarsti kommentaariga, kelle jutt ilmselt “puhas jama” küll ei ole. Sellepärast soovitasin, et teemaalgataja saaks neid arsti kommentaare arvuti taga lugeda, isegi, kui ta on välismaal – mingigi info.

#3576575:

Tänapäeval ei räägita enam ammu mingist ala-või ülihappesusest. Maovaevused tulevad sellest, et NORMAALSE happesusega maomahl ründab mao limaskesta. Osad ravimid, näiteks teatud tüüpi valuvaigistis (NSAID-id ehk eesti keeles mittesteroidsed põetikuvastased ravimid, näiteks aspiriin, ibuprofeen, dikofenak, meloksikaam jne) põhjustavad maakeeli öeldes mao limaskesta nõrgenemise, nii et NORMAALSE happesusega maomahl teebki kergemini haiget. Seetõttu soovitatakse paljusid raivmeid või nö. nõrgema maoga inimestel valuvaigistiks paratsetamooli, kodeiiniga paratsetamooli või tramadoli, hullemal juhul morfiini-baasil prepraate. Kui inimene tõesti peab võtma NSAID-e, siis võiks kõrvale võtta maohappe produktsiooni pärssivat ravimit. Link ka : https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/3304754/, kuigi ma arvan, et “tavaline” inimene ei saa sellest aru.

Jah, aga konks on selles, et maohapet NORMAALSEL hulgal on tegelikult seedimiseks vaja – selleks on see loodud. Maohappe pärssijaid lühemat aega võtta (kui on vaja midagi välja ravida) on okei, aga pikemaaegsel võtmisel on need kahe otsaga asjad.

Tegelikult oleks kroonilise kõhuvalu puhul vaja gastroenteroloogi juurde minna ja teha kõik uuringud (gastroskoopia, helikobakter, ultraheli võibolla ka), mitte umbropsu mingit ravimikokteili süüa… Samas, ma mõistan, et inimene ise on jäärapäine ega lähe arsti juurde, teemaalgatajal distantsilt on aga väga raske korraldada.

Minul on maoülehappesus ja hetkel on raviks Omeprazol (mao kaitseks) 1 tab hommikul pool h enne sööki ja teine tab õhtul enne magamaminekut. Õhtul ei tohi kõhtu väga täis süüa, N: kell 22.00 söön banaani ja 22.30 võtan rohu. Ja lisaks: dieet. Kõik hapendatud, marineeritud, ülirasvased asjad tuleb menüüst välja jätta.