Tere. Sooviks istutada naabri põhilise istumiskoha ette aia äärde midagi, mis kiiesti kasvaks ja privaatsust tekitaks.
Ise mõtlesin aedhortensia peale. Aga kida targemad soovitada oskavad? Mis põõsas kasvaks kiiresti? Kuna nad istuvad seal vaid soojal ajal, siis ei pea see taim olema igihaljas.
Erinevad viinapuud kasvavad kiiresti, aga neile on palju päikest vaja ning toestust ka, et tõesti varjaks.
Metsviinapuu sõrestikule või humal. Põõsastest sirel.
aedhortensia minu meelest eriti kiiresti ka nüüd ei kasva, vähemalt selliseks, et tast varjajat oleks. no sama ka sireliga. Mul endal on jasmiini hekk, aga eks ka see võtab aega.
ise ilmselt paneks ikkagi mingi sõrestiku ja metsviinapuu esmalt, selle ette või taha istutaks, kas siis sireli või midagi muud. Kui põõsad juba suured, võib sõrestiku ära võtta. Nii saaks vast kõige kiiremini privaatsust.
Metsviinapuu on oma olemuselt sobiv ja väga ilus, aga tasub mõelda ja ettevaadata kui seal läheduses midagi muud ka kasvab või on. Tuleb hoolega jälgida ja hooldada.
Ta sööb aastatega kõik ümbrusest mis võimalik. Mul oli mööda seina ja katusele roninud, tuttav aednik hoiatas juba mitu aastat tagasi, et tõmba ära ja otsi muud, aga ikka ei viitsinud ja ilus vaadata pluss sada muud häda. Sel suvel siis tirisime maha ja püha jeesus, aluspinda oli palju hävitatud sõna otseses mõttes. Katusele roninud osa tuli kirvega raiuda ja hulk mulda allaloopida, kõikvõimalikest pragudest mida ta oli lõhkunud katusele ja seina väljakiskuda. Nädala pärast ronisid maast juba uued väädid välja, ju mõni juurejupike jäi maasse. Siis ei jäänud muud üle kui mürgitada, näis kas saime jagu.
Hea kiirekasvuline hekitaim on kuslapuu, ka suured kuuseistikud võib tuua. Humal kui sobib. Teine kiirekasvuline ja varjav taim on kassitapp, aga see on kohutav nuhtlus.
Kassitappu ära küll kultiveeri, see levib kohutava kiirusega igale poole ja murust/peenrast teda enam naljalt välja ei saa. Kui metsviinapuu ka ohjeldamatu on, siis miks mitte tavaline viinamarjapõõsas. Kui on hea koht, saab veel sügisel marjugi.
Tavaline viinamari on hea valik, kui on päikeseline soe koht ja võrestikku saab panna, neid on palju talvekindlaid sorte. Soovitatud kiired ronitaimed humal, kassitapp ja metsviinapuu on kõik väga invasiivsed, pärast kahtesed, mis sa aeda lahti lasid.
Mh, nalja teete või. Ilmselt pole naabril midagi võõrasse aeda vahtimise vastu, muidu nad istutaksid ISE sinna midagi, aga te soovitate talle sinna veel viinamarju ka nosimiseks panna.
meil ka viinapuu, aga mais veel lehti pole ja talvel ka mitte, seega erilist varjutust ta ei paku. küll suvel on ilus, sügisel veel ilusam
Kontpuu kasvab kiiresti, on laiuv, suvel varjab edukalt, aga räägi ka kasvuoludest- kui palju päikest, milline on muld
gurmaanlikust seisukohast pigem tavaline viinapuu (saad viinamarju ja -lehti), mitte metsviinapuu, või vähemalt Amuuri viinapuu (saad viinamarjalehti).
Kassitappu ära küll kultiveeri, see levib kohutava kiirusega igale poole ja murust/peenrast teda enam naljalt välja ei saa
Meie saime kassitapu mullakoormaga ja võin 4-aastase kogemuse najal kommenteerida, et murus see sunnik õnneks siiski ei ole levinud. Väidan seda selle järgi, et mulda sai pandud tookord üle kogu aia ja ainult seal levis kus ronitugi on. Kui seda ei ole siis on jõuetu ja kaob. Talle kõlbab igasugune tugi,isegi mööda lillevarsi ronib. Lisaks meeldib talle pigem varjulisem koht, lauspäikest ei kannata, eelistab liivast ja savist mulda. Paarist kohast uputasime aastaga välja – kevadest -sügiseni järjekindlalt kallasime tema kasvukohta vett, sõltumata ilmast.
Kassitappu ära küll kultiveeri, see levib kohutava kiirusega igale poole ja murust/peenrast teda enam naljalt välja ei saa
Meie saime kassitapu mullakoormaga ja võin 4-aastase kogemuse najal kommenteerida, et murus see sunnik õnneks siiski ei ole levinud. Väidan seda selle järgi, et mulda sai pandud tookord üle kogu aia ja ainult seal levis kus ronitugi on. Kui seda ei ole siis on jõuetu ja kaob. Talle kõlbab igasugune tugi,isegi mööda lillevarsi ronib. Lisaks meeldib talle pigem varjulisem koht, lauspäikest ei kannata, eelistab liivast ja savist mulda. Paarist kohast uputasime aastaga välja – kevadest -sügiseni järjekindlalt kallasime tema kasvukohta vett, sõltumata ilmast.
Mul on just liivane/savine muld ning vohab mis hirmus. Pole kuskil ronida vajagi, ajab end mööda mutu laiali lihtsalt.
Niikaua kuni muud kasvavad võib lillherne panna.Mul näiteks suurtes pottides.üheaastane taim.
Köögiakna all on mul seahernes, see on püsik. Kasvab suve jooksul üsna suureks ja võimsaks. Miinuseks vast see, et pikkuse saavutab juuni lõpuks alles.
Mul on just liivane/savine muld ning vohab mis hirmus. Pole kuskil ronida vajagi, ajab end mööda mutu laiali lihtsalt.
madal ja vajadusel tihti muruniitmine/trimmerdamine on sulle abiks enne kui juurduda jõuab. Variant on veel hävitada teda ristikukülvamisega kui see sobib. Sellel on omad miinused vaieldamatult, paljud ristikut ei taha.
Elulõng oleks ka ehk heaks lahenduseks. Võiks ehitada mingi kena sõrestikseina, siis on ka vaade varjatum. Elulõngu on väga erinevaid, saab teha huvitava kireva lilleseina.
Plank vōi lippaed. Mida väiksema vahega lauad paned, seda vähem häirib. Minimaalselt vōiks muidugi 10mm jätta laudade vahela ōhuliikumise ruumi.
Taimedest kohe ja kiirelt ostad 150cm kōrgused elupuud margilt vastavalt maitsele ja istutad külg külje kōrvale. Igihaljas, lihtne hooldada, annab kohese varju ja edaspidi vōid nad ju ümber istutada, kui leiad midagi sobilikumat.
Igasugused viinamarja sugulased lehtivad kevadel ju nii hilja. Varjamise seisukohast on Amuuri viinapuu hea valik, sest tal on suuremad lehed kui viinamarjal või metsviinapuul, aga hilise lehtimisega on temagi.
Variant on mingi aiapaneeli või siis näiteks võrkaia külge sellise pilliroomati, seda on mitme kõrgusega. Kui küsimus selles, et ei taha naabritele selgelt signaliseerida, et nende vahtimine on probleem, siis võib mingi ronitaimede tugivõrestiku rajada ja selle külge teisele poole justkui tuuletõkkest läbipaistva kasvuhoonematerjali panna. No et tuuletõkkeks. Selle plastiku võib peene liivapaberiga üle käia, et pind nii hästi läbi ei paistaks.
Elupuud on hea variant, kasvavad suht ruttu.
Aga võib-olla hoopis korvipaju? Korvipaju on pikk ja peenike, väga ei hargne ja annab suuri aastaseid juurdekasve. Pistad oksad tihedasti maasse ja kasvab kui sein. Saad neist elava aia punuda. Muidugi nad tahavad niiskemat mulda. https://www.aiaidee.ee/pajuonn-valmib-vahese-vaevaga/ Paned kahelt realt (reavahe väike) ja üks rida ühele, teine teisele poole viltu. Põimid oksad omavahel läbi nagu korvi punuks.
Hea varjaja on vaarikas, kui muld on viljakas ja kastetakse korralikult.
Vanasti vihkasin elupuid, aga teemaalgatajaga samal põhjusel oli vaja 1 aianurk varjata. Panin 4 elupuud (kõige tavalisemalt), aastaga varjas naabrid ja nüüd on nagu müür. Väha ei ole püganud ka.
Mina istutasin samuti elupuud. Käisin erinevad aiandid läbi ja ostsin kõige suuremad saadaolevad istikud (endapikkused sain). Teisel aastal hakkasid mühinal kasvama ja sealt edasi iga aastaga silmnähtavalt kõrgemaks ja tihedamaks. Nüüdseks on naabrite ees elupuumüür. Mulle just meeldib, et igihaljad, sest jahedat aega on ikka nii palju, tore kui aias midagi rohelist on. Ja lehti ei pea koristama!
Meil suvilas varjab ühte aianurka sahhalini kirburohi. Suvel on ta nagu roheline müür-minust kõrgem. Sügisel kuivab ära. Kuivanud varred tuleb koristada. Kevadel tärkavad noored taimed, mis kasvavad silmnähtavalt. Varju pakkumise mõttes suurepärane, aga peab ümbrust niitma, et tervet hoovi üle ei võtaks.
Meil suvilas varjab ühte aianurka sahhalini kirburohi.
Palun ära soovita seda nuhtlust kellelegi! Alustuseks on tegemist invasiivse võõrliigiga, mille kasvatamine on keelatud. Ma olen küll väga heanaaberlik inimene, aga kui minu naaber minu aia äärde sahhalini kirburohu istutaks, kaebaks ma kibekiiresti keskkonnaametile. Keskkonnaamet kohustaks naabrit seda hävitama ja kui naaber sellega mingi aja jooksul hakkama ei saa, võib keskkonnaamet määrata sundhävitamise, mille kulud naabrilt sisse nõutakse.
Lugege aiandusfoorumeid – inimesed on püstihädas selle “rohelise müüri” hävitamisega. Kes kaevab kopaga pooleteise meetri sügavuselt välja ja ikka ei saa lahti, kes niidab ja pärast niitmist süstib igasse oksakesse Roundupi ja niimoodi aastaid järjest…
Inglismaal ei anna pangad laenu krundi ostuks, kus kasvab sahhalini kirburohi. Kindlustusjuhtumeid, kus see pealtnäha süütu taim on oma juured ajanud vundamendi alla ja keldritesse ning majade konstruktsioone korralikult lõhkunud, on lihtsalt liiga palju, et pangad sellist kinnisvara tagatisena arvestaksid. Juured ulatuvad kuni 3 meetri sügavusele ja laiuvad kasvukohast 7 meetri kaugusele.
Sooviks istutada naabri põhilise istumiskoha ette aia äärde midagi, mis kiiesti kasvaks ja privaatsust tekitaks.
Kas naabrid ise selle peale ei tule, et midagi ette istutada ja miks teie peate hakkama mõtlema, kuidas privaatsust tekitada?
Meil suvilas varjab ühte aianurka sahhalini kirburohi.
Sa Siberi karuputke ei taha soovitada?! Ka kõrge ja ilus, tärkab vara ja talvel on õisikud lume all dekoratiivsed…! 😀
—
Pigem ikka siis elupuud, need kasvavad kiiresti, pakuvad tõsiseltvõetavat varju aastaringselt ja ei võrsu kuhugi, jätavad palju korrastatuma ja hooldatuma mulje kui mingi võsa aianurgas.
