Esileht Sünnitus soovitusi sünnitusest üle saamiseks

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: soovitusi sünnitusest üle saamiseks

Postitas:
Kägu

Jagage palun soovitusi, kuidas saada üle traumast, hirmust ja ärevusest seoses sünnitusega. Mu väiksem laps on juba 1,5-aastane, aga mul ikka veel flashbackid sünnitusest. Tahaksime veel üht last, aga mõte sünnitusest tekitab paanikat. Ma sõna otseses mõttes kardan sünnitusel surra valu kätte ära. Mul oli nii valus ja ometi epiduraali korduva küsimise peale ei antud, ka mitte mingit tuge toimetulekuks või soovitusi ei saanud personalilt, v.a. lõpus pressimise faasis. Minu jaoks kõige raskem oli tund aega enne pressimist, kui tuhud olid juba 90 sekundit ja pausid 20-30 sekundit. Valu oli lihtsalt meeletu, ei suutnud rääkida, liigutada, hingata ega perekoolis õpitut rakendada. Peaksin olema tänulik, et sain looduse poolt lõppkokkuvõttes normaalse vaginaalse sünnituse ja terve lapse, ning olengi tänulik, aga samas ei ole nii pika aja jooksul suutnud selle kogemusega toime tulla ja leppida.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen sinuga samas paadis. Laps on 2a ja ma olengi valmis selleks, et sünnitusvalu tapab mu ära, sest esimene kord oli lihtsalt nii õudne. Valuvaigisteid ei antud ka siis kui olin valust kokku kukkunud. Siiski, tean et see on vaid üks päev põrgupiina lapse nimel ja seetõttu otsustasingi selle teekonna uuesti vastu võtta. Hetkel olen 38 nädalat rase ja tean juba ette seda, et sünnitama pean ilma kaaslaseta. Hirm on aga kahetsus oleks tulevikus suurem kui oleksime teise lapse plaani ära jätnud.
Siin hakkavad nüüd kõik sulle raseduskriisi nõustajaid jms pakkuma aga reaalselt sellest ju abi pole, tean seda omast kogemusest.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina soovitaks võtta tasulise ämmaemanda, kellega saad oma soovid, mured jne. kõik enne ära rääkida.
Mul mõlema lapsega olnud tasuline ämmaemand. Kuigi abikaasa oli ka juures oli kuidagi palju turvalisem ja kindlam, kui oma ämmaemand kogu aeg juures ja teab su soove ja hirme.  Üks sünnitus oli epiduraaliga, teine ilma. Ta kuidagi tunnetas väga hästi ära, millal mul epiduraali  vaja. Teisega piisas vannis olemisest, leevendas korralikult valusid.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tasuline ämmaemand. Teine haigla.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina sünnitasin selle aasta jaanuaris. Tegemist oli sünnituse esilekutsumisega ning valu oli õudne. Individuaalne ämmaemmand ise pakkus epiduriaali. Seega ka mina soovitan võtta tasulise ämmaemanda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul aitas aeg.

Teise lapse sünnitusest jäi halb tunne ja hirm. 6 aastat hiljem tuli aga nii suur  “titeisu” peale, et kõik hirmud ununesid.

Kusjuures 3. lapse sünnitamine läks palju kergemalt ja kiiremalt. Mul oli siis ka tuttav ämmaemand abiks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas see kuidagi lohutab või julgustab, kuid enamasti on teine sünnitus kiirem kui esimene. Mul ei tekkinud küll traumat sünnitusega, kuid olin kuskil täiesti enda maailmas tuhude lõppfaasis ja presside ajal. Sünnitus läks kuidagi nii, et valuvaigistit taipasin küsida, kui oli juba hilja ehk siis ei saanud enam midagi teha. Teise sünnitusega läks täpselt poole kiiremini kui esimesega ning sellist oma maailmas valude küüsis faasi ei olnudki. Hingasin valusid üle ja panin vaimu valmis, aga selgus et kohe lõpp paistabki. Keha juba teab, mis toimub ja on kuidagi rohkem valmis, mulle tundub. Aga soovitan lugeda loomulikust sünnitusest (ma lugesin seda Ina May Gaskini raamatut ja sain kuidagi tuge nendest positiivsetest lugudest ja tahtmise ise samuti kontrollida ja juhtida sünnitust teadlikumalt) ja see tasulise ämmaemanda või doula variant on ka hea. Keegi, kellele saad oma hirmud lahti rääkida ning kes teab ja oskab sind sünnitusel juhendada.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üldiselt ei ole sünnitused samasugused ja nagu öeldud, enamasti on teine sünnitus ka kiirem ja kergem. Ise lähekski lihtsalt selle teadmisega.

Mul oli ka meeega valus ja läks erakorraliseks keisriks, õnneks sain ise epiduraali ja sel hetkel juba mõtlesin, et kui vähemalt epiduraali saab siis võiks teist korda veel sünnitada. Vastasel juhul ma ei teakski – muidugi on alati võimalus, et järgmine kord ei saa epiduraali vmt, aga lihtsalt lohutabki ennast see, et mõtestatud valu ja see õnneks on mööduv. Sai esimene kord üle elatud, sai ka teine.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endal pole valudega probleeme olnud, aga kas keegi oskab öelda kui valus peaks valu olema, et epiduraali antakse? Või on erinevatel inimestel erinev valulävi- et mis minu jaoks tundus valutu, siis mõnel teisel oleks juba surm silme ees? Ei mõtle oma küsimusega midagi halba🙂

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mind huvitab, miks ei antud epiduraali? Kas seda siis ei põhjendatud kuidagi? Mina arvasin, et seda antakse, kui patsient on soovi avaldanud ja pole mingit konkreetset vastunäidustust. Muidu võivad epiduraalil olla oma tüsistused, aga üldjuhul peaks see ikka patsiendi otsus olema. Küll aga on vaja seda õigel ajal manustada, kui sünnitus juba liiga kaugele on arenenud, siis ei pruugi see mõjumagi hakata, enne kui sünnitus arstide arvates lõpeb, ja seetõttu ei pruugi seda saada, kui õigel ajal pole küsinud. https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/protseduurid/epiduraalanalgeesia-sunnituse-valutustamiseks

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endal pole valudega probleeme olnud, aga kas keegi oskab öelda kui valus peaks valu olema, et epiduraali antakse? Või on erinevatel inimestel erinev valulävi- et mis minu jaoks tundus valutu, siis mõnel teisel oleks juba surm silme ees? Ei mõtle oma küsimusega midagi halba🙂

Oli nii valus, et oksendasin, kukkusin kokku, värisesin nagu oleks krambid, silmanägemine ja kuulmine kadusid ning nutta ega häält teha ei suutnud. Huuled kuivasid lõhki, sest mul lihtsalt polnud jõudu, et vett küsida.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mind huvitab, miks ei antud epiduraali? Kas seda siis ei põhjendatud kuidagi? Mina arvasin, et seda antakse, kui patsient on soovi avaldanud ja pole mingit konkreetset vastunäidustust. Muidu võivad epiduraalil olla oma tüsistused, aga üldjuhul peaks see ikka patsiendi otsus olema. Küll aga on vaja seda õigel ajal manustada, kui sünnitus juba liiga kaugele on arenenud, siis ei pruugi see mõjumagi hakata, enne kui sünnitus arstide arvates lõpeb, ja seetõttu ei pruugi seda saada, kui õigel ajal pole küsinud. https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/protseduurid/epiduraalanalgeesia-sunnituse-valutustamiseks

Ei põhjendatud. Kui anusin juba epiduraali, siis ämmaemanda arvates oli ikka vee liiga vara. Viimati lahkus ruumist lubades 2 tunni pärast tagasi tulla uut KTGd tegema. Pool tundi hiljem vedas mees ta uuesti kohale ja 15min hiljem oli laps käes. Kokkuvõttes ei olnud eriti kiire sünnitus, vaid 8h regulaarseid tuhusid, neist 6h haiglas. Ma ei saagi aru, miks mind ei peetud epiduraali vääriliseks. Poleks meest olnud kaasas, oleks olnud oma paanika ja valuga täiesti üksi ja sünnitanud ka üksi, sest häirenuppu üles otsida ma poleks suutnud enam. Tagantjärele tundis ka imelik vōi tänamatu minna urgitsema, miks tehti nii või ei tehtud naa, omal Apgar 9/10 terve tita ja null rebendit.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kohutav kuulda sellistest kogemustest. Mis haiglad need küll on, kes ei võimalda inimesele epiduraali? Lugesin enne sünnitust palju selle kohta, ja Eestis levib arvamus, et tuleb ikka sünnitada oma kogu loomulikkuses ja ilma vaigistita, et siis oled ikka õige naine. Mu sõbranna, kellel oli teiega võrreldav õuduste elamus, kes ei saanud epiduraali seepärast, et ei jõudnud õigel ajal haiglasse, ütles, et IGAL JUHUL tuleb see võtta. Tema soovitus kuklas leppisin oma eraämmaemandaga ka selle eelnevalt igaks juhuks kokku ja mul oli see võimalus. Minu puhul lõppes lugu erakorralise keisriga, sest sünnitus takerdus, aga ka sinnamaani oli väga valus ja õudne, epiduraal päästis siiski minu ja mina ei kujuta ette ilma. Õigeks naiseks ja heaks emaks pean end siiski.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen eelmine kirjutaja, lisan veel juurde, et sõbranna nõudis endale järgmiseks sünnituseks keisri, kuna see trauma oli nii suur ja ta pidi peaaegu surema ning tema sõnul on lause, et sünnitusvalu ununeb täiesti mõnitav. Võimaldati keiser. Loomulikult on kõik individuaalne, aga kindlasti ei tohiks halvustada neid, kellel on olnud väga hirmus , halvustada ses mõttes, et ju nad ei suuda kannatada vms. Ja ei tohi halvustada neid, kes epiduraali paluvad.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen üks nendest, kellel polnud teine sünnitud ei kiirem ega kergem. Lõppes hoopis eluohtliku seisundi tõttu erakorralise keisriga, millele lisaks sain operatsioonijärgsed tüsistused, mis paranesid kuid.
Kuna mu esimene sünnitus oli pikk (27h) ja traumeeriv (lõppes vaakumiga), läks mul 8a, et kõik see uuesti läbi teha. Valmistusin igal võimalikul moel, aga kui kõik see peale hakkas, oli tulemus veel hullem ja minu kontrolli alt väljas.

Teisest korras polegi taastunud, ehkki laps on juba 7. Tänaseks olen leppinud, et rohkem lapsi ma ei saa, aga see leppimine on tulnud väga valulikult.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul oli esimene sünnitus ka pikk ja valus. Kuigi tagantjärgi tookord ikkagi niiiii valus ei olnud.

Aga teine sünnitus oli küll kiirem, aga valusam. Ma reaalselt mõtlesin lõpu poole, et minestan ära. Nii meeletult valus oli, et mingist ülehingamisest polnud juttugi. Kiljusin lausa. Ma värisesin üle keha. Püsti ei saanud ka toe najal seista kuna jalad olid all nõrgad. Kui arstile ütlesin, et järgmist tuhu ma üle ei ela, ütles arst vaid, et küll elad ja kõik.

Pressid tulid ka nii, et mees läks arsti kutsuma. Ei kujuta ette, et oleks pidanud hakkama nuppu otsima. Ma ei suutnud ennast õieti liigutadagi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kägu 26.02 14.09, kuidas sul läks teine sünnitus?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul küll eelnevast sünnitusest üle saamist ei olnud tarvis, aga enne rasedust oli siiski meeletu hirm.

Soov last saada oli suur, aga kuna olen suhteliselt halva tervisega, süda nõrk ja valulävi täiesti olematu, siis kartsin meeletult, et ei ela sünnitust üle. Oli peas valmis mõeldud juba, kuidas argumenteerida, et vajan psühholoogilistel põhjustel keisrit jne.

Kuskil poole raseduse peal hirmud aga lihtsalt kadusid. Eks aitas kaasa ilmselt ka see, et terve rasedus oli meeletu raskuste kadalipp, üks haigus teise otsa, meeletu oksendamine, kaalukaotus, nõrkus… Olin lihtsalt nii läbi sellest jamast, et tundus, et aitab küll nüüd. Igal juhul kadusid meeletud hirmud sünnituse ees ja sisetunne kuidagi ütles mulle, et kõik läheb hästi.

Kõik läkski hästi. Olin küll meeletult nõrk sellest, et 9 kuud olin praktiliselt voodihaige olnud, kuid õnneks oli suht normaalne ämmakas ja mees oli suureks abiks. Olin enda jaoks ka teinud otsuse, et ei soovi epiduraali (tervikel põhjustel), mis justkui nagu andis mingit sisemist jõudu juurde, et ma ise ju tegin selle otsuse, peab ära kannatama.

Minu puhul aitas siis nii öelda sisemine endasse uskumine väga palju. Kui seda ise ei oska tekitada, siis vast aitaks psühholoogi vms spetsialisti poole pöördumine, kellega saaks asjad läbi arutada. Ühtlasi kindlasti soovitan eraämmaka võtta, kuna see, et tuleb hea ämmakas ei ole kahjuks kunagi kindel.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul jälle sunniti epiduraali, kuigi ma ei soovinud. Öeldi et kas epiduraal või viime keisrile. Epiduraal valu ära ei võtnud, aga oli ise kõige intensiivsem valuaisting sünnituse ajal ja nüüd 14a hiljem on endiselt seljaga probleemid selle tõttu. Anestesioloog süstis kuidagi midagi halvasti.

Teiste sünnitustega olen läinud suurema ettevalmistusega. Ina May Gaskini raamat on kindlasti väga palju aidanud. Saan sünnituse protsessist aru, tunnetan oma keha selle käigus, usaldan. Saan aru kui ämmaemand päris jama argumendiga lagedale tuleb sünnituse käigus (a’la et pressimiseks läheme pikali, kuna nii on lapsel parem, andurid peavad ümber olema kuna nii on turvalisem jne). Haiglasse olen läinud enda haiglavälise ämmaemandaga. St tegu on töötava ämmaemandaga, kes ei pea järgima selle haigla reeglistikke ja raame vaid saab soovitada seda mis mulle ja lapsele päriselt parim on ja läbi rääkida oma kolleegidega.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul läks esimese sünnitusega üle 24h, mingil hetkel pakuti ka epiduraali, aga see minu meelest ei aidanud üldse, pigem aeglustas sünnitegevust.  Toredad ja toetavad ämmaenandad olid ja mees ka aitas.

Teine laps sündis umbes tunniga, mees viis mu autoga haiglasse ja siis vanema lapsega koju, ema pidi tulema last vaatama ja mees minu juurde haiglasse. Sünnitus oli küll kiire, aga väga palju valusam kui esimene, mõtlesin veel sünnituse ajal, et miks me pidime ikka teise lapse veel saama. Seekord oli sünnituse juures arst, kes minuga riidles, et mis sa karjud, sul pole ju praegu valus. No oli küll, nii tuhude ajal kui ka nende vahepeal. Ämmaemand mingit sõnaõigust ei omanud.

Iga sünnitus võib olla eelmisest täiesti erinev. Kui teise, kiire ja palju valusama sünnituse juures oleks kurja arsti asemel olnud toetavad ämmaemandad, siis valiks vist edaspidi ka selle variandi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kägu 26.02 14.09, kuidas sul läks teine sünnitus?

Mul oli imeline sünnituskogemus! Olen siiamaani šokis, et kõik läks nii ilusalt, lihtsalt ja loomulikult (mul oli VBAC)

Tõesti ainult positiivsed mälestused ja valu oli lõpuni välja üle hingatav, sünnitus ise kestis ainult 5h. Õmbluseid sain palju ja need veel veidi paranevad aga emotsionaalselt on kõik super. Beebi on ka eriti tubli, ärkab öösel ainult 1x ja jääb kohe uuesti magama ning suurem õde hoiab teda nagu kullatükki, paitab, toob lutti, silitab 🥰

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõlema sünnituse puhul ütlesin sünnitusmajja jõudes kohe, et soovin epiduraali ja tehtagu see siis, kui ajaliselt õigeks peetakse. Kõige muu osas mul nõudmisi/soove polnud ja eelistasin ise olla sünnituslaual pikali, mitte ringi trampida, järil või vannis/duši all olla.

Kogemused olid head (nii loomuliku kui esilekutsumisega sünnituse korral), sest epiduraal kiirendas sünnitegevust väga palju, ja mõtlesin veel sünnituslaual olles, et võiksin kasvõi kohe veel sünnitada. Kahjuks on tervis muus osas alt vedanud ja ei tea, kas pesamuna kunagi saan 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma soovitan südamest konsultatsiooni Ingrid Kaokülaga. Mina sain enda hirmudest priiks ja käisime ka eelmise sünnituse läbi, et mis mind selle juures kummitama jäi jne. https://kodusynnitus.ee/ kodukal info olemas, mis hinnad ja kuidas kontakti saab. Igaks juhuks mainin ära, et konsultatsiooni võtmiseks ei pea olema kodusünnituse plaani vms, ma teadsin kohe, et sünnitan haiglas, aga hirm oli, et äkki ei jõua, kuna elan maakohas.

+1
-2
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Sünnitus soovitusi sünnitusest üle saamiseks