Teema: Soovitusi väikeklassi leidmisel Tallinnas

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Milles su lapse häda seisneb? Et käisite Heleni koolis, siis kõneprobleemid? Mis põhjusel sinna ei võetud?

Tasub kooli valides lähtuda lapse erivajaduse nüanssidest. VHK on valmis kõiki hädalisi aitama – nende maine on selles osas väga hea, kuna nad ühegi mahajäämusega last ebasobivaks ei pea ning kedagi minema ei saada. Kellel on probleemid niipalju suured, et vaja väga väikest kollektiivi, siis samuti sobiv kool – nende väikeklassid on kohati vaid paari õpilasega ja mitu paralleeli. Erialane tugi võib seal aga paraku keskmisest nõrgem ja vährmas mahus olla (sõltub lapse diagnoosist) ning usutemaatika ja sealsed traditsioonid peavad perele meelepärased olema, muidu jutule ei saa.

#4000502:

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Väikeklassides on väga värvika varieeruvusega kontingent ja on väga sage, et mõni laps on teatud vallas väga andekas, aga mõnd teist ainet omandades on justkui puupea. Tegelikult esineb vaimset mahajäämust väikeklassides omajagu ja õppetase ei ole üldjuhul tavaklassiga võrreldav, räägitagu mida tahes. Ühtki vähepotentsiaalikat ōnneks minema ju ei saadeta. Iseasi on see, kas see õpetajate ja vanemate suur pingutus last jõuga arendada püüdes end õigustab, kui isegi peale kooli lõppu tegelikult iseseisvalt toime ei tulda…

IQ testile analoogsed keelelised ja matemaatilised ülesanded on hea võimalus kõrvutada eakohast intellekti taset. Raha, kellaaja jmt loogikad. Oskus seoseid luua.

#4000502:

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Kas teemaalgataja on kuskil poole sõnagagi maininud, et ta lapsel on vaimne mahajäämus?

#4006776:

Sa võid oma Rajaleidjaga vehkida, palju tahad, aga kui koolis õpib norm 600 asemel üle 800 lapse, siis oleks ainus variant teine vahetus.

Mul ei ole vahet, kumb vahetus.

#4007561:

Kui piirkonnakooli laekub nt ainult üks õpilane Rajaleidja otsusega, kas siis tõesti avatakse eraldi klass ühe õpilasega? Kool võtab tööle eraldi algklassiõpetaja ühe lapse jaoks ja nendesse tundidesse, mida klassiõpetaja ei anna, saadetakse laps individuaaltundi? Kas elu ilma ühegi klassikasslaseta soodustab lapse arengut?

No kui Rajaleidja ostus näeb ette üks ühele õpet siis tulebki tagada lapsele õpetaja seda tegema. Kui otsus näeb ette tugiõpet mingites konkreetsetes tundides siis on laps enamiku tunde koos klassikaaslatega ning need määratud õppeained või tunnid siis eraldi õpetajaga üks ühele või väikegrupis (minu lapse koolis nt abiõpetajad, sotsiaalpedagoog, logopeed õpetavad väikegruppe).

Minu laps käis nö. väikeklassis (tegelikult see 12 õpilasele mõeldud klass, aga mul ei tule nimetus meelde :)) ühes maakoolis (siiski u 400 õpilast koolis, nii et mitte väga väike). Jah, kool oli nõus avama klassi ka ainult minu lapse jaoks. Hakkasin lapsest märku andma vähemalt 2 aastat enne kooli minekut (lasteaias tegeles logopeed ja eripedagoog), ta sai ka koolipikenduse. Aga leiti veel 3 last.  Osadel oli mõnes aines lihtsustatud õppekava, minu lapsel mitte. Nö. ainetunnid olid väikses kollektiivis, muusika, kehaline, rütmika jms oli koos teiste paralleelidega. Samuti käidi koos ekskursioonidel jm. klassivälistel tegevustel. Minu lapse probleemiks oli hiline kõne areng. 2 aastaga arenes ta teistele nö. tavaarenguga lastele järgi ja saab nüüd kenasti hakkama tavalises klassis. Minu teada õpivad osad lapsed ikka veel seal nö. väikeklassis ja sinna on ka uusi lapsi lisandunud nii koolivahetuse kui tavaklassist suunamise tõttu. Ja enne minu lapse klassi oli seal koolis kindlasti veel vähemalt üks väikeklass, kus käis vähemalt üks autistlik laps.

#4011312:

#3994189:

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.

Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

Ja kasvab soomekeelne laps. Kes ka ei oska sõna Eesti käänata…