Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks
Aitab ikka. Olen õpetaja ja õpetanud selliseid õpilasi, kellele riiklik õppekava ei ole jõukohane ja kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Väikeklass tähendab, et lapsel on kergem keskenduda ja ta saab rohkem individuaalset tagasisidet ning juhendamist. Väikeklassi ei määrata tingimata vaimsete võimete vähesuse korral, vaid eelkõige tähelepanu- ja käitumishäirete korral (kirjutan niipidi, sest kuigi tihti on need 2 seotud, võivad kumbki ka eraldi esineda). Peale väikeklassi on ka üks-ühele õpe. See kõik toimub tavakoolides. “Raha ei ole” ja “me ei ava/tee väikeklassi” on muidugi kõige lihtsam vastata. Raha on alati vähe ja väikeklassi mahub vähe õpilasi, aga nad vajavad eraldi ruumi, eraldi õpetajat (õpetajaid) ja Tallinna koolides jagub igas piirkonnakoolis piisavalt lapsi, kes väikeklassi vajavad, et igas koolis peaks vähemalt mõni väikeklass olema. Muidugi, 9. klassi ja 1. klassi õpilast ei saa ka väikeklassis kokku panna (kuigi tase ja teema võib isegi sama olla).
Piirkonnakool peab lapse siiski vastu võtma, kui laps on võimeline käima tavakoolis (st ta ei vaja erikooli, näiteks pimedatele või raske ja sügava liitpuudega õpilastele mõeldud kooli). Ja piirkonnakool peab korraldama lapsele vajalikud tingimused õppimiseks. Sinna VHK-sse võib minna, kui see meeldib ja kui sinna saab, aga piirkonnakool peab lapse vastu võtma. Ja kui juba on Rajaleidja otsus, et laps vajab väikeklassi, siis parem, kui kool hakkab sellega varem tegelema. Väikestes maakoolides ei pruugi keset õppeaastat õnnestuda väikeklassi avamine (kui otsus tuleb keset õppeaastat), aga hiljemalt järgmisest õppeaastast peab olema ja reeglina on ka.
ps. ma olen 99% kindel, et Sinu laps pole ainus sügisel kooliteed alustav laps teie piirkonnas, kes väikeklassi vajab. Tõenäoliselt on neid isegi rohkem kui 6…