Esileht Erivajadustega laps Soovitusi väikeklassi leidmisel Tallinnas

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Soovitusi väikeklassi leidmisel Tallinnas

Postitas:
Kägu

Minu laps sai Rajaleidja otsuse ning seal oli kirjas, et ta tagada õpe kuni 6 õpilasega klassis. Käisime Ristikus( kohad otsas), Heleni kool teda vastuvõtukõlbulikuks ei pidanud. Kodujärgne kool väikeklassi ei ava. Nüüd on mitu kuud spetsialistide vahet jooksmist, rajaleidja otsuse ootamist ja tulemuseks, et laps läheb ikkagi tavaklassi, mis tegelikult talle ei sobi üldse.  Olen veel ühendust võtnud nii VHK-ga. Mujalt on öeldud, et väikeklasse ei tehta ( Tallinna kesklinn – kristiine piirkond).

Kas siis ongi ok, et laps nüüd lähebki tavaklassi? Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

+9
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

Meie laps läks VHK-sse. Parim valik, laps juba mitu aastat seal väikeklassis käinud, mingit koolistressi pole unes ka näinud.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

Mis ajast Ristiku koolis vaimse arengu mahajäämisega lapsed käivad?

Kas nad on suunda muutnud?

Siiani käisid ikka Tondi koolis sellised lapsed…

+5
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Milles su lapse häda seisneb? Et käisite Heleni koolis, siis kõneprobleemid? Mis põhjusel sinna ei võetud?

Tasub kooli valides lähtuda lapse erivajaduse nüanssidest. VHK on valmis kõiki hädalisi aitama – nende maine on selles osas väga hea, kuna nad ühegi mahajäämusega last ebasobivaks ei pea ning kedagi minema ei saada. Kellel on probleemid niipalju suured, et vaja väga väikest kollektiivi, siis samuti sobiv kool – nende väikeklassid on kohati vaid paari õpilasega ja mitu paralleeli. Erialane tugi võib seal aga paraku keskmisest nõrgem ja vährmas mahus olla (sõltub lapse diagnoosist) ning usutemaatika ja sealsed traditsioonid peavad perele meelepärased olema, muidu jutule ei saa.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Väikeklassides on väga värvika varieeruvusega kontingent ja on väga sage, et mõni laps on teatud vallas väga andekas, aga mõnd teist ainet omandades on justkui puupea. Tegelikult esineb vaimset mahajäämust väikeklassides omajagu ja õppetase ei ole üldjuhul tavaklassiga võrreldav, räägitagu mida tahes. Ühtki vähepotentsiaalikat ōnneks minema ju ei saadeta. Iseasi on see, kas see õpetajate ja vanemate suur pingutus last jõuga arendada püüdes end õigustab, kui isegi peale kooli lõppu tegelikult iseseisvalt toime ei tulda…

IQ testile analoogsed keelelised ja matemaatilised ülesanded on hea võimalus kõrvutada eakohast intellekti taset. Raha, kellaaja jmt loogikad. Oskus seoseid luua.

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult esineb vaimset mahajäämust väikeklassides omajagu ja õppetase ei ole üldjuhul tavaklassiga võrreldav, räägitagu mida tahes.

Meie lapse klassis on küll tavaklassiga sama õppetase, osalevad samadel olümpiaadidel jmt. Lihtsalt on tundlikumad, ei suuda suures klassis keskenduda jmt sellised probleemid on. Aga eks igal pool võib olla isemoodi.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Kas teemaalgataja on kuskil poole sõnagagi maininud, et ta lapsel on vaimne mahajäämus?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Sa võid oma Rajaleidjaga vehkida, palju tahad, aga kui koolis õpib norm 600 asemel üle 800 lapse, siis oleks ainus variant teine vahetus.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa võid oma Rajaleidjaga vehkida, palju tahad, aga kui koolis õpib norm 600 asemel üle 800 lapse, siis oleks ainus variant teine vahetus.

Mul ei ole vahet, kumb vahetus.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui piirkonnakooli laekub nt ainult üks õpilane Rajaleidja otsusega, kas siis tõesti avatakse eraldi klass ühe õpilasega? Kool võtab tööle eraldi algklassiõpetaja ühe lapse jaoks ja nendesse tundidesse, mida klassiõpetaja ei anna, saadetakse laps individuaaltundi? Kas elu ilma ühegi klassikasslaseta soodustab lapse arengut?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui piirkonnakooli laekub nt ainult üks õpilane Rajaleidja otsusega, kas siis tõesti avatakse eraldi klass ühe õpilasega? Kool võtab tööle eraldi algklassiõpetaja ühe lapse jaoks ja nendesse tundidesse, mida klassiõpetaja ei anna, saadetakse laps individuaaltundi? Kas elu ilma ühegi klassikasslaseta soodustab lapse arengut?

No kui Rajaleidja ostus näeb ette üks ühele õpet siis tulebki tagada lapsele õpetaja seda tegema. Kui otsus näeb ette tugiõpet mingites konkreetsetes tundides siis on laps enamiku tunde koos klassikaaslatega ning need määratud õppeained või tunnid siis eraldi õpetajaga üks ühele või väikegrupis (minu lapse koolis nt abiõpetajad, sotsiaalpedagoog, logopeed õpetavad väikegruppe).

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui Rajaleidja ostus näeb ette üks ühele õpet siis tulebki tagada lapsele õpetaja seda tegema. Kui otsus näeb ette tugiõpet mingites konkreetsetes tundides siis on laps enamiku tunde koos klassikaaslatega ning need määratud õppeained või tunnid siis eraldi õpetajaga üks ühele või väikegrupis (minu lapse koolis nt abiõpetajad, sotsiaalpedagoog, logopeed õpetavad väikegruppe).

Minu lapsele näeb Rajaleidja otsus ette õppimist kuni 12 õpilasega klassis. Õppimises mingit tuge ei vaja, hinded on kõik viied. Kuidas sellist õpet pakutakse koolis, kus teisi väikeklassi suunatuid pole?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käis nö. väikeklassis (tegelikult see 12 õpilasele mõeldud klass, aga mul ei tule nimetus meelde :)) ühes maakoolis (siiski u 400 õpilast koolis, nii et mitte väga väike). Jah, kool oli nõus avama klassi ka ainult minu lapse jaoks. Hakkasin lapsest märku andma vähemalt 2 aastat enne kooli minekut (lasteaias tegeles logopeed ja eripedagoog), ta sai ka koolipikenduse. Aga leiti veel 3 last.  Osadel oli mõnes aines lihtsustatud õppekava, minu lapsel mitte. Nö. ainetunnid olid väikses kollektiivis, muusika, kehaline, rütmika jms oli koos teiste paralleelidega. Samuti käidi koos ekskursioonidel jm. klassivälistel tegevustel. Minu lapse probleemiks oli hiline kõne areng. 2 aastaga arenes ta teistele nö. tavaarenguga lastele järgi ja saab nüüd kenasti hakkama tavalises klassis. Minu teada õpivad osad lapsed ikka veel seal nö. väikeklassis ja sinna on ka uusi lapsi lisandunud nii koolivahetuse kui tavaklassist suunamise tõttu. Ja enne minu lapse klassi oli seal koolis kindlasti veel vähemalt üks väikeklass, kus käis vähemalt üks autistlik laps.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.
Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.

Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

Ja kasvab soomekeelne laps. Kes ka ei oska sõna Eesti käänata…

 

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.

Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

Hakkab pihta see “meil Soomes” jutt… Antud teema üle arutlemiseks võiksid sa Eesti süsteemi ise läbi teha 😉 Tallinnast väljaspool on olukord parem ja ka stereotüüpe vähem. Lõuna- eestlasena tean minagi, et vähemalt Ristiku ei ole kool vaimselt mahajäänud lastele – tänapäeval võiks ometi selge olla see, et erivajadus ei võrdu alaarenguga. Minu lapsel on olnud kõik tugisüsteemid, mida ta on vajanud, va. alati saaks olla rohkem logopeediga kontakttunde. Viimane on aga juba maitseküsimus, sest vajalikus mahus abi annab kõnelemisel ja kõne arengul tunda. Põhikoolikaaslastest läksid edasi õppima ca. 90% õpilastest, antud kooli gümnaasiumiosa riigieksamitulemused ei ole ka just madalaimad jne. Saab hakkama ka EEstis, lihtsalt bürokraatia osa on lihtinimesele rohkem tunda kui mujal, kus antud süsteemid on saanud oluliselt kauem arendeda.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps sai Rajaleidja otsuse ning seal oli kirjas, et ta tagada õpe kuni 6 õpilasega klassis. Käisime Ristikus( kohad otsas), Heleni kool teda vastuvõtukõlbulikuks ei pidanud. Kodujärgne kool väikeklassi ei ava. Nüüd on mitu kuud spetsialistide vahet jooksmist, rajaleidja otsuse ootamist ja tulemuseks, et laps läheb ikkagi tavaklassi, mis tegelikult talle ei sobi üldse. Olen veel ühendust võtnud nii VHK-ga. Mujalt on öeldud, et väikeklasse ei tehta ( Tallinna kesklinn – kristiine piirkond).

Kas siis ongi ok, et laps nüüd lähebki tavaklassi? Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

Julgemalt piirkonnakooliga suhelda, edastada Rajaleidja otsus, suuliselt juurde, et teiste erivajadustega laste koolidega suheldud ja nemad vastuvõtmiseks vajadust ei näe jne. Tallinna suuruse puhul usun, et sa pole mitte ainus selle piirkonna lapsevanem, kes on seal Rajaleidja otsusega käinud, lihtsalt kool ehk üritab ise kergema vastupanu teed minna. Mina võtaksin inspiratsiooni ühe varasema kommenteerija jutust, kus paar aastat väikeklassis andis piisavalt tuge, et hiljem jätkata tavaklassis. Seega pöördu tagasi!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

Kas riik eraldab ruumi ka (harjakapi ikka leiab!) ja õpetaja?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas riik eraldab ruumi ka (harjakapi ikka leiab!) ja õpetaja?

Kohalik omavalitsus korraldab põhiharidust. Jah, leiab ruumi ja õpetaja.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Aitab ikka. Olen õpetaja ja õpetanud selliseid õpilasi, kellele riiklik õppekava ei ole jõukohane ja kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Väikeklass tähendab, et lapsel on kergem keskenduda ja ta saab rohkem individuaalset tagasisidet ning juhendamist. Väikeklassi ei määrata tingimata vaimsete võimete vähesuse korral, vaid eelkõige tähelepanu- ja  käitumishäirete korral (kirjutan niipidi, sest kuigi tihti on need 2 seotud, võivad kumbki ka eraldi esineda). Peale väikeklassi on ka üks-ühele õpe. See kõik toimub tavakoolides. “Raha ei ole” ja “me ei ava/tee väikeklassi” on muidugi kõige lihtsam vastata. Raha on alati vähe ja väikeklassi mahub vähe õpilasi, aga nad vajavad eraldi ruumi, eraldi õpetajat (õpetajaid) ja Tallinna koolides jagub igas piirkonnakoolis piisavalt lapsi, kes väikeklassi vajavad, et igas koolis peaks vähemalt mõni väikeklass olema. Muidugi, 9. klassi ja 1. klassi õpilast ei saa ka väikeklassis kokku panna (kuigi tase ja teema võib isegi sama olla).

Piirkonnakool peab lapse siiski vastu võtma, kui laps on võimeline käima tavakoolis (st ta ei vaja erikooli, näiteks pimedatele või raske ja sügava liitpuudega õpilastele mõeldud kooli). Ja piirkonnakool peab korraldama lapsele vajalikud tingimused õppimiseks. Sinna VHK-sse võib minna, kui see meeldib ja kui sinna saab, aga piirkonnakool peab lapse vastu võtma. Ja kui juba on Rajaleidja otsus, et laps vajab väikeklassi, siis parem, kui kool hakkab sellega varem tegelema. Väikestes maakoolides ei pruugi keset õppeaastat õnnestuda väikeklassi avamine (kui otsus tuleb keset õppeaastat), aga hiljemalt järgmisest õppeaastast peab olema ja reeglina on ka.

ps. ma olen 99% kindel, et Sinu laps pole ainus sügisel kooliteed alustav laps teie piirkonnas, kes väikeklassi vajab. Tõenäoliselt on neid isegi rohkem kui 6…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Aitab ikka. Olen õpetaja ja õpetanud selliseid õpilasi, kellele riiklik õppekava ei ole jõukohane ja kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Väikeklass tähendab, et lapsel on kergem keskenduda ja ta saab rohkem individuaalset tagasisidet ning juhendamist. Väikeklassi ei määrata tingimata vaimsete võimete vähesuse korral, vaid eelkõige tähelepanu- ja käitumishäirete korral (kirjutan niipidi, sest kuigi tihti on need 2 seotud, võivad kumbki ka eraldi esineda). Peale väikeklassi on ka üks-ühele õpe. See kõik toimub tavakoolides. “Raha ei ole” ja “me ei ava/tee väikeklassi” on muidugi kõige lihtsam vastata. Raha on alati vähe ja väikeklassi mahub vähe õpilasi, aga nad vajavad eraldi ruumi, eraldi õpetajat (õpetajaid) ja Tallinna koolides jagub igas piirkonnakoolis piisavalt lapsi, kes väikeklassi vajavad, et igas koolis peaks vähemalt mõni väikeklass olema. Muidugi, 9. klassi ja 1. klassi õpilast ei saa ka väikeklassis kokku panna (kuigi tase ja teema võib isegi sama olla).

Piirkonnakool peab lapse siiski vastu võtma, kui laps on võimeline käima tavakoolis (st ta ei vaja erikooli, näiteks pimedatele või raske ja sügava liitpuudega õpilastele mõeldud kooli). Ja piirkonnakool peab korraldama lapsele vajalikud tingimused õppimiseks. Sinna VHK-sse võib minna, kui see meeldib ja kui sinna saab, aga piirkonnakool peab lapse vastu võtma. Ja kui juba on Rajaleidja otsus, et laps vajab väikeklassi, siis parem, kui kool hakkab sellega varem tegelema. Väikestes maakoolides ei pruugi keset õppeaastat õnnestuda väikeklassi avamine (kui otsus tuleb keset õppeaastat), aga hiljemalt järgmisest õppeaastast peab olema ja reeglina on ka.

ps. ma olen 99% kindel, et Sinu laps pole ainus sügisel kooliteed alustav laps teie piirkonnas, kes väikeklassi vajab. Tõenäoliselt on neid isegi rohkem kui 6…

 

Praegu aidatakse ainult ukraina lapsi.

0
-9
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Minu laps sai Rajaleidja otsuse ning seal oli kirjas, et ta tagada õpe kuni 6 õpilasega klassis. Käisime Ristikus( kohad otsas), Heleni kool teda vastuvõtukõlbulikuks ei pidanud. Kodujärgne kool väikeklassi ei ava. Nüüd on mitu kuud spetsialistide vahet jooksmist, rajaleidja otsuse ootamist ja tulemuseks, et laps läheb ikkagi tavaklassi, mis tegelikult talle ei sobi üldse. Olen veel ühendust võtnud nii VHK-ga. Mujalt on öeldud, et väikeklasse ei tehta ( Tallinna kesklinn – kristiine piirkond).

Kas siis ongi ok, et laps nüüd lähebki tavaklassi? Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

Kas leidsite sobiva lahenduse?
Ehk saab veel miskit soovitada, kui räägite lapse eripärast lähemalt?

0
0
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Erivajadustega laps Soovitusi väikeklassi leidmisel Tallinnas