Teema: Soovitusi väikeklassi leidmisel Tallinnas

#3993056:

Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

Meie laps läks VHK-sse. Parim valik, laps juba mitu aastat seal väikeklassis käinud, mingit koolistressi pole unes ka näinud.

#3993338:

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

Mis ajast Ristiku koolis vaimse arengu mahajäämisega lapsed käivad?

Kas nad on suunda muutnud?

Siiani käisid ikka Tondi koolis sellised lapsed…

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

#4000510:

Tegelikult esineb vaimset mahajäämust väikeklassides omajagu ja õppetase ei ole üldjuhul tavaklassiga võrreldav, räägitagu mida tahes.

Meie lapse klassis on küll tavaklassiga sama õppetase, osalevad samadel olümpiaadidel jmt. Lihtsalt on tundlikumad, ei suuda suures klassis keskenduda jmt sellised probleemid on. Aga eks igal pool võib olla isemoodi.

#3994189:

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Sa võid oma Rajaleidjaga vehkida, palju tahad, aga kui koolis õpib norm 600 asemel üle 800 lapse, siis oleks ainus variant teine vahetus.

Kui piirkonnakooli laekub nt ainult üks õpilane Rajaleidja otsusega, kas siis tõesti avatakse eraldi klass ühe õpilasega? Kool võtab tööle eraldi algklassiõpetaja ühe lapse jaoks ja nendesse tundidesse, mida klassiõpetaja ei anna, saadetakse laps individuaaltundi? Kas elu ilma ühegi klassikasslaseta soodustab lapse arengut?

#4008054:

No kui Rajaleidja ostus näeb ette üks ühele õpet siis tulebki tagada lapsele õpetaja seda tegema. Kui otsus näeb ette tugiõpet mingites konkreetsetes tundides siis on laps enamiku tunde koos klassikaaslatega ning need määratud õppeained või tunnid siis eraldi õpetajaga üks ühele või väikegrupis (minu lapse koolis nt abiõpetajad, sotsiaalpedagoog, logopeed õpetavad väikegruppe).

Minu lapsele näeb Rajaleidja otsus ette õppimist kuni 12 õpilasega klassis. Õppimises mingit tuge ei vaja, hinded on kõik viied. Kuidas sellist õpet pakutakse koolis, kus teisi väikeklassi suunatuid pole?

#3994189:

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.
Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

#4011312:

#3994189:

Kui Rajaleidja otsus on olemas siis on kooli kohustus korraldada lapsele tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse pakkumine. Ei ole vanema asi võimelda vaid kooli asi korraldada.

Mul on laps küll Soomes eritoega klassis aga mõtlen täpselt samamoodi. Nii palju kui siinsest foorumist loen kuidas lapsevanem peab kõik ise sebima ja tegema on tegelikult väga kurb. Koolil on kohustus korralada vastavalt lapse vajadustele õpet ja tugiteenuseid.

Vahel ikka mótlen, et oma erivajadusega lapsega Eesti kolides ei oleks küll laps saanud nii palju tugiteenuseid kui Soomes. Ja ma ei pea ise lillegi liigutama, isegi logopeed käib meil kodus riigi poolt. Kahju, et Eestis see abisaamine nii lonkab.

Hakkab pihta see “meil Soomes” jutt… Antud teema üle arutlemiseks võiksid sa Eesti süsteemi ise läbi teha 😉 Tallinnast väljaspool on olukord parem ja ka stereotüüpe vähem. Lõuna- eestlasena tean minagi, et vähemalt Ristiku ei ole kool vaimselt mahajäänud lastele – tänapäeval võiks ometi selge olla see, et erivajadus ei võrdu alaarenguga. Minu lapsel on olnud kõik tugisüsteemid, mida ta on vajanud, va. alati saaks olla rohkem logopeediga kontakttunde. Viimane on aga juba maitseküsimus, sest vajalikus mahus abi annab kõnelemisel ja kõne arengul tunda. Põhikoolikaaslastest läksid edasi õppima ca. 90% õpilastest, antud kooli gümnaasiumiosa riigieksamitulemused ei ole ka just madalaimad jne. Saab hakkama ka EEstis, lihtsalt bürokraatia osa on lihtinimesele rohkem tunda kui mujal, kus antud süsteemid on saanud oluliselt kauem arendeda.

#3993338:

Sellist asja, et “kodujärgne kool väikeklassi ei ava” ei ole olemas. 🙂 Selle väitega lollitatakse lihtsalt vanemaid lootuses, et nad viivad oma tülika lapse Ristikusse.

Rajaleidja otsus on koolile täitmiseks kohustuslik. Lihtsas keeles öelduna erraldab riik koos väikeklassi otsusega koolile ka vajaliku summa eraldi õpetaja jmt vajaliku jaoks. Kui lapsel pole vaimset mahajäämust, siis Helenit, Tondit ega Ristikut küll kaaluda ei tasu! Anna piirkonnakoolile teada, et laps tuleb sügisest nende kooli ja saada edasi Rajaleidja väikeklassi otsus. Ja ole kohe täiesti mureta, koolid Rajaleidjat üldiselt kardavad, Sulle hakatakse muidugi kohe rääkima, et ruumipuudus (aga millises Tallinna koolis ei oleks ruumipuudust?), meie väikeklassi ei ava jmt jura. Sa võid alati neile öelda, et see otsus on koolile täitmiseks kohustuslik ja kui kool puikleb, siis pöördu toetuse saamiseks Rajaleidja poole. 99,9% võid kindel olla, et vahet pole, mis argumente kool üritab sulle tuua, sügiseks on väikeklass avatud. Been there, don that! 🙂

Meil on kaasav haridus ja selle tagab su lapsele kodukohajärgne kool, mitte sina ei pea mööda maailma otsima, et kuhu su laps mahub. Kaasav haridus tähendsab seda, et lapsel on õigus õppida piirkonnakoolis ja kui on väikeklassi otsus, siis selle tagab talle piirkonnakool.

Kas riik eraldab ruumi ka (harjakapi ikka leiab!) ja õpetaja?

#4000502:

Kui lapsel on vaimne mahajäämust, siis ei aita väikeklass ka kahjuks

Aitab ikka. Olen õpetaja ja õpetanud selliseid õpilasi, kellele riiklik õppekava ei ole jõukohane ja kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Väikeklass tähendab, et lapsel on kergem keskenduda ja ta saab rohkem individuaalset tagasisidet ning juhendamist. Väikeklassi ei määrata tingimata vaimsete võimete vähesuse korral, vaid eelkõige tähelepanu- ja  käitumishäirete korral (kirjutan niipidi, sest kuigi tihti on need 2 seotud, võivad kumbki ka eraldi esineda). Peale väikeklassi on ka üks-ühele õpe. See kõik toimub tavakoolides. “Raha ei ole” ja “me ei ava/tee väikeklassi” on muidugi kõige lihtsam vastata. Raha on alati vähe ja väikeklassi mahub vähe õpilasi, aga nad vajavad eraldi ruumi, eraldi õpetajat (õpetajaid) ja Tallinna koolides jagub igas piirkonnakoolis piisavalt lapsi, kes väikeklassi vajavad, et igas koolis peaks vähemalt mõni väikeklass olema. Muidugi, 9. klassi ja 1. klassi õpilast ei saa ka väikeklassis kokku panna (kuigi tase ja teema võib isegi sama olla).

Piirkonnakool peab lapse siiski vastu võtma, kui laps on võimeline käima tavakoolis (st ta ei vaja erikooli, näiteks pimedatele või raske ja sügava liitpuudega õpilastele mõeldud kooli). Ja piirkonnakool peab korraldama lapsele vajalikud tingimused õppimiseks. Sinna VHK-sse võib minna, kui see meeldib ja kui sinna saab, aga piirkonnakool peab lapse vastu võtma. Ja kui juba on Rajaleidja otsus, et laps vajab väikeklassi, siis parem, kui kool hakkab sellega varem tegelema. Väikestes maakoolides ei pruugi keset õppeaastat õnnestuda väikeklassi avamine (kui otsus tuleb keset õppeaastat), aga hiljemalt järgmisest õppeaastast peab olema ja reeglina on ka.

ps. ma olen 99% kindel, et Sinu laps pole ainus sügisel kooliteed alustav laps teie piirkonnas, kes väikeklassi vajab. Tõenäoliselt on neid isegi rohkem kui 6…

#3993056:

Minu laps sai Rajaleidja otsuse ning seal oli kirjas, et ta tagada õpe kuni 6 õpilasega klassis. Käisime Ristikus( kohad otsas), Heleni kool teda vastuvõtukõlbulikuks ei pidanud. Kodujärgne kool väikeklassi ei ava. Nüüd on mitu kuud spetsialistide vahet jooksmist, rajaleidja otsuse ootamist ja tulemuseks, et laps läheb ikkagi tavaklassi, mis tegelikult talle ei sobi üldse. Olen veel ühendust võtnud nii VHK-ga. Mujalt on öeldud, et väikeklasse ei tehta ( Tallinna kesklinn – kristiine piirkond).

Kas siis ongi ok, et laps nüüd lähebki tavaklassi? Kuidas teised sarnases olukorras vanemad olukorra lahendanud on?

Kas leidsite sobiva lahenduse?
Ehk saab veel miskit soovitada, kui räägite lapse eripärast lähemalt?