Esileht Pereelu ja suhted Sõprade ja pere ühildamine

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Sõprade ja pere ühildamine

Postitas:
Kägu

Loen siin pidevalt teemasid ja kuulen sübrannalt ka, et mehed veedavad liiga palju aega sõpradega ning naine on tagaplaanil.
Ma ise olin pikalt abielus ja siis mees andis ette teada, kui välja soovis minna. Õhtul helistas ja andis teada, kus on ja kuidas läheb ja millal umbes tuleb. Oligi kõik. Mina sama moodi, ilmselt sõbrannatasin tegelikult rohkem kui mees. Nädalas 1 korra kindlasti sain sõbrannadega kokku, vahel käisime veel nädala sees lõunal ja õhtuti rääkisime veel telefonis ka. See abielu aga lagunes, sest kasvasime lahku ja mõneti mõtlen, et äkki selle pärast ei häirinudki need sõbratamised, sest tunded olid jahtunud.

Nüüd olen vallaline. Just lõpetasin aastase suhte mehega, kes nädalas ühe õhtu oli kindlasti kauem ära. See mind ei häirinud, aga mind hakkas häirima, see, et 3-4 õhtut nädalas mees veel hüppas kelelgi juurest läbi või ütles, et lähen vaatan, mida see või too teeb. Lisaks oli sõpradel pidevalt tema abi vaja.
Minu sõbrannatamised ei sobinud talle ka, kuigi käin väljas 2x kuus. Väitis, et ei kannata minu joomist (kolmekesi kaks korda kuus 3 pudelit veini 5h peale).
Ise olen suhteliselt kodukeskne inimene, mulle meeldib kodus olla ja toimetada. (Lapsed on teismelised ja nendega palju tegemist pole) Mul on 4 lähedast sõbrannat, kes on nagu pere. Uusi tutvusi ei otsi ja suhetes eelistan kvaliteeti ja lähedust, mitte kvantiteeti. Mulle jällegi tundub, et vabadel meestel on täiesti vastupidi ning sõbrad on muutunud tähtsaks osaks ja naisele ruumi ei oska teha.

Aga minu postituse mõte on selles, et kui sageli teie väljas käite ja kui palju partneri väljaskäimisi on ok?

Please wait...
Postitas:
Kägu

eraldi käime väljas ehk korra-kaks kuus. aga palju on ühiseid sõpru kellega saame mõlemad koos ette võtta. mina ei kannataks kui partner paarist korrast kuus sagedamini üksi väljas käiks, eriti kui see sisaldab alkoholi.
kui ootamatult üksi välja läheme, siis ikka helistame ja ütleme kellega ja kuhu ja kas teame kaua läheb. kui läheb kaua, siis teine teeb väljaskäijale sõbralikult aseme elutoa diivanile et kodusolija ei peaks teise pärast öösel ärkama ega lõhnadega kaaslase kõrval magama. meile see sobib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

abielus oleme olnud ca 20 aastat. mina käin sõbrannade juures ja väljas 1-2 korda nädalas. ühe korra nädalas neist on ilmselt sama nagu sinul 1-2 pdl per nägu õhtu peale. mehel seevastu on hobi, mida ta harrastab oma sõpradega 1-2 korda nädalas. on olnud aegu, kui ma käisin väljas 3-4 korda nädalas. mitte kunagi pole mees teinud mulle etteheiteid, mina talle samuti mitte. koos käime väljas/külas nii 1-2 korda kuus. meil lapsed põhikooli ealised, seetõttu 2/3 väljaskäimistest teeme praeguses eluetapis eraldi. helistame, saadame sõnumeid ikka teemal, et hakkan nüüd tulema, tellisin takso vms. temale võib alati ka otse kirjutada, et joogid joodud, laekun koos sõbrannadega, kes ka kainenemist vajavad :). mul on samuti sellised sõbrannad, kellega elus kõigest läbi mindud, mingi suvaline mees mulle juba nendega suhtlemise arvu ette ei saa tulla ütlema (mees lihtsalt kaotaks oma koha minu elus). minu sõbrannasid, nende mehi ja lapsi tunneb minu abikaasa ka 20 aastat.

mulle paistab igati õige, et lahku läksid. mees, kes hakkab lugema sinu kokkusaamisi sõbrannadega ja ette kujutama, et võib teist täiskasvanut kontrollida-keelata-käskida-arvustada, see ei ole enam normaalne ega seksikas mees. see on mingi isakompleksiga napoleon.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu abikaasale väga ei meeldi, et ma käin. Mul satub neid teemasid hirmus palju ka viimasel ajal juba- kontorirahvaga lauamängu õhtu, sõbrannadega kohvik, jõulupidu tööl. Ja siis sõbranna sünnipäev. Õega kinos. Jaanuaris juba nädalane töö sponsoreeritud puhkusereis. Firmaspordi üritused. Ehk mu mees on täpselt nagu eelmine ütles- isakompleksiga napoleon! 😁

Aga mu abikaasa on täitsa kodune ja ta väga ei käi kuskil. Mind ajab see veits turri- get a life mees!

Ja suhtes, kindlasti mu mees suhtub minusse palju suurema kirega, kui mina. Ma armastan teda sama palju, kui oma lapsi, venda, õde. Ümber vahetama ei hakkaks, petja ma kaa pole- kuigi seks on minu jaoks lihtsalt puhas eneserahuldus. Olen üsna kiretu ja tuim inimene lihtsalt.

Aga samas me klapime ja suhe toimib juba 14 aastat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Koos oleme olnud 13 aastat. Mina käin rohkem väljas kui mees. Kord kuus kinos, mõned korrad ka sõbrannadel külas või kohvitamas. Nii et keskmiselt tuleb ehk kord nädalas. Kuna meil on kaks last ja üks veel päris väike, siis alati proovin oma minekutest mehele võimalikult vara ette teatada. Siiani pole probleemi olnud, aeg-ajalt viskab mõne aasta ema nalja.

Ahjaa, korra või kaks käin kas üksi või sõbrannadega koos reisil ka. Need räägime ka muidgi mehega eelnevalt läbi, et mingeid pingeid ei tekiks.

Mees käib üksi väljas haruharva, vast paar korda aastas. Mina talle takistusi ei tee, pigem ärgitan käima, aga ta ise ei taha. Isegi siis, kui kahekesi kuskil oleme, eelistab öösel koju tagasi sõitmist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma käin hobiga seoses keskmisest rohkem omapead väljas, mees sõpradega korra nädalas või paari nädala tagant. Kumbki teist ei piira ega keela, küll aga ei maga me kumbki enne sügavalt ja korralikult, kuni teine kodus pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jaa, esimesed 5 aastat mäletan kaa seda, et kui üks oli väljas siis teine magada ei saanud. Mäletan veel hästi, kui mu mees kell 8 hommikul tuli prallelt oma 7 aastat tagasi ja ma kogu selle öö akna peal ootasin teda. Olid ajad. Täna magan nagu kuninga kass ja kui ta laekub maandub enamasti diivanile. Mees mul ikka ootab ja muretseb. Vaeseke, mul on vahest tast kohe kahju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mees kell 8 hommikul tuli prallelt

Kui meil kummalgi sellised kojusaabumiskellaajad oleks, siis ilmselt ka ei magaks murest, aga kuna sihukest asja pole aastakümnete jooksul ette tulnud, siis ei maga me sügavalt teiseta, sest pole harjunud. Siiamaani võtab mees mu öösel läbi une kaissu ja eks need, kes on selliste asjadega harjunud, saavad aru, et asi pole mures. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abielu on meil pikk, mehel minu väljaskäimiste vastu midagi ei ole. Käin üksi sõbrannal külas või mõne sõbra või sõbrannaga kuskil söömas ligikaudu 2-3 korda kuus. Õhtusel ajal seda siis, lisaks päeval käin kellegagi söömas või dringil teist samapalju kordi. Kui kuskil istun kellegagi ja mingeid tööasju pole ette näha, siis võtan ikka mitu pokaali. Eks ta umbes pudel veini olengu kohta mul tuleb. Mees tuleb pärast järgi, õhtuste istumiste puhul siis. Ma umbkaudu ütlen talle aja ette ja täpsustan siis helistades, et nüüd võiksid hakata sättima ja täpsustan, kuskohas oleme, kui sihtkoht polnud ette teada. Probleeme ei ole. Tema ise eriti ei käi, ehk 5-6 korda aastas sõpradega sporti vaatamas ja õllel pluss siis firma suvepäevad ja mingid jõululauad. Ta ise ei taha, mina alati julgustan ja õhutan teda minema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on nii, et kui teda kutsutakse, siis ta läheb kohe ja alati. Mul üsna kama, sõimlen ainult siis, kui ta tagasi tuleb nii, et kõik üles ärkavad.
Kui mina käin sõbrantsidega kusagil (pidu 30+ vms), siis tavaliselt on ette planeeritud, aga mees on alati vihane. Kuigi ma tulen saabun vaikselt, ei lälla, ei pauguta uksi.

Mees käib väljas – mehel vaja tuulutada.
Naine käib väljas – naine lits.
Mees joob – mehel janu.
Naine joob – naine joodik.

Käin samuti sõbrannadega reisidel ca paar korda aastas.

P.S. Lapsed suured, üks täiskasvanu teine teismeline, s.t. saavad ise hakkama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

sõpradega ei käi eriti kumbki väljas, paar korda aastas ehk mingid tööüritused, aga meil tülid minu trennide pärast, õhtud täpselt loetud, pooled õhtud pean kindlalt kodus olema, muidu tuleb skandaal, väike laps ka

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sõpradega ei käi eriti kumbki väljas, paar korda aastas ehk mingid tööüritused, aga meil tülid minu trennide pärast, õhtud täpselt loetud, pooled õhtud pean kindlalt kodus olema, muidu tuleb skandaal, väike laps ka

Sa oled mees, jah?
Nüüd kujuta palun endale ette, et sa oled ise väikese lapsega päevad läbi kodus ja su naine on tööl, käib õhtuti trennis. Kas nõudmine, et õhtud pooleks, tunduks sulle siis ka kuidagi ülekohtusena või oleks see pigem õiglane?
Normaalne töölkäiv lapsevanem pakuks ise kodusele vanemale selle välja, et õhtud pooleks, mitte ei ootaks, et sellest tüli tuleb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mees ei käi üldse oma sõpradega väljas. Tal ei ole sellist kommet. Parimad sõbrad elavad tal kaugel ka, suhtlevad telefonis. Mis mind küll häirib, et need harvad korrad, kui siis kas tuleb mõni sõpradest meile külla või maal olles ise läheb sõbrale külla, et nagu nui neljaks peab viina võtma. Selline tunne, et ilma viinata ei ole nagu midagi rääkida, ei oska kuidagi olla. Ja viina kõrvale juuakse siis õlut ka. Olen küll üritanud talle selgitada, et joogu ainult ühte alkoholi, aga ikka vaja näidata , et on kange mees. muidu nagu pole üldse viinavõtja, aga ühe sõbraga justkui ei oska keelduda. Õnneks seda ei tule tihti ette, aga kui tuleb, siis ta norskab ööläbi (ja maal pole mul teda kuhugi mujale saata magama ka), tal on öösiti raskusi tualeti ülesleidmisega jne (õnneks seni olen alati ise ärganud ja talle õige teeotsa kätte juhatanud…).

Ma ise käin umbes kord ühe-kahe kuu jooksul sõbrannadega väljas. reeglina olen autoga ja seega ei joo. Ja kui joongi, siis ehk mõned pokaalid veini õhtu jooksul. Tavaline on, et kodus olen juba südaöö-01 paiku, me kuskil klubides ei käi vaid pigem kuskil kohvikus/restos istumas normaalsel kellaajal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sõpradega ei käi eriti kumbki väljas, paar korda aastas ehk mingid tööüritused, aga meil tülid minu trennide pärast, õhtud täpselt loetud, pooled õhtud pean kindlalt kodus olema, muidu tuleb skandaal, väike laps ka

aga kellejaoks seda pereelu üldse elada, kui sind ükski õhtu kodus ei ole? Ja kui naine läheb ka tööle ja tahab peale tööd trenni minna, iga päev, mis kellani siis vaene laps lasteaias peab olema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sõpradega ei käi eriti kumbki väljas, paar korda aastas ehk mingid tööüritused, aga meil tülid minu trennide pärast, õhtud täpselt loetud, pooled õhtud pean kindlalt kodus olema, muidu tuleb skandaal, väike laps ka

Sa oled mees, jah?

Nüüd kujuta palun endale ette, et sa oled ise väikese lapsega päevad läbi kodus ja su naine on tööl, käib õhtuti trennis. Kas nõudmine, et õhtud pooleks, tunduks sulle siis ka kuidagi ülekohtusena või oleks see pigem õiglane?

Normaalne töölkäiv lapsevanem pakuks ise kodusele vanemale selle välja, et õhtud pooleks, mitte ei ootaks, et sellest tüli tuleb.

ei ole mees, tööl käime mõlemad, ju ta on õiglane jah, lihtsalt ma ei saa niikuinii lastega hästi hakkama, mehel kukub paremini välja, nii et isegi kui ma olen kodus, siis niikuinii on laps põhiliselt mehega, seega jääb mulje, et ta kiusu pärast ei lase mind trenni

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis värk on

Oleme üle 10 a abielus, meil on lapsed. NN hobidega tegelen 2 x nädalas. Muul ajal olen kodus ja pere päralt. Lapsed on veel väikesed ja vajavad päris palju tähelepanu.

Mehel on kodused hobid. Tegeleb siis kui aega ja soovi on. Väljas üritame ikka koos käia (teater, kino, kontsert jms). Sest kuna väljas käime harva, siis tahaks ikka kaaslasega koos olla (ilma lasteta).

Sõbrannatan ma päris harva- ehk 1-2x kuus. Sõbrannasid on vähe, aga pikaajalised. Kohtume harva ja räägime ka harva telefonis. Kuid kui juba räägime, siis väga pikalt! Kõigil oma tegemised, oma pered. Ka neile sobib nii, et kohtume harvem. Tore on see, et kui keegi abi vajab, on sõbrad ikka olemas ja aitavad. Tore on ka see, et kui kohtume või suhtleme, siis polekski nagu vahepeal aega mööda läinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

20 aastat abielu. Alguses sai rohkem väljas käidud – mina rohkem, mees vähem. Aga peamiselt ikka sõbrannade juures veinitamised, harva läksime baari. Nüüd enam ei viitsi käia, käime rohkem koos -sõidame nädalavahetuseks teise linna teatrisse, võtame hotellis toa või käime spades.

Please wait...
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Pereelu ja suhted Sõprade ja pere ühildamine