Ei, ma ei ole kasvatanud diabeedihaiget last, kuid ma ei eelda, et kui mul on diabeedihaige või muu haigusega laps, siis mingid tuttavad või teema kohaselt sõbrannad hakkavad siis sellest šokeeruma ja mind kuidagi toetama.
Kuniks ise ei ole sellises olukorras olnud, ei tea sa ka täpselt kuidas reageerid ja millist toetust lähedastelt ootad.
Täpselt sama on iseenda haigestumisega. Kuni oled terve ja rõõmus, tundub, et elu ilus ja seesugused teemad (millest teemaalgatus tehtud) täiesti arusaamatu pseudoteema. Kui aga kord oled olukorras, siis näed asju hoopis uue nurga alt. Ja täna sa ei oska arvatagi, millise nurga alt.
Oluline on lihtsalt rääkida, mida võib lapsele anda, et ei annaks suvalist toitu, ma ei eelda, et nad oskavad insuliini manustada.
Kui sa lapsega kokkupuutuvatele inimestele räägid, et lapse toitumist tuleb jälgida, siis nad ju saavad teada, et laps on haige. Mis mõttes sa siis räägid, et lapse haigus tuleb saladuses hoida?
Nad ei ole lapsega nagunii üksi, selleks on vanemad.
Kes ei ole lapsega üksi? Kui laps läheb lasteaeda/kooli, siis ei ole ju vanemaid juures.
Oma sõbrannadele ja tuttavatele võiks kas või sellepärast asjast rääkida, et külla tulles teataks arvestada, et mingeid mõttetuid maiustusi ei toodaks. Või et lastele ei pakutaks/surutaks peale kaasatoodud maiustusi.