Esileht Pereelu ja suhted Sõprade toetus raskel hetkel.

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 232 )

Teema: Sõprade toetus raskel hetkel.

Postitas:
Kägu

Mul ei olnud õed toeks, kui pidin hooldama dementset ema. Toeks olnuks segi, kui nad oleksid korra-paar helistanud ja küsinud, kuidas läheb ja lasknud mul end tühjaks soiguda. Nii et kui juba oma õed ei tunne huvi, kuidas sul ja meie ühisel emal läheb…

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on lapse I tüübi diabeet täpselt selline haigus, millest kuuldes on kõige õigem öelda ‘sellega pead tegelema’.  Väga hästi öeldud. Mis see sõbranna oleks pidanud nutma hakkama või?

+15
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA, palun vasta, kas sul lapsele sobib, et sa tema tervist puudutavaid asju sõbrannadega arutad? Palus ta sul seda teha? On ju täiesti olemas nõustamiskabinetid.

0
-26
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Sääsest elevant tehtud. Pealegi ei kujuta ette, et sõbrad šokki läheksid sellest, nagu kirjeldad. Ei näe diabeedis mitte midagi šokeerivat.

Oled sa kasvatanud diabeedihaiget last?

Niimoodi kipuvad arvama ja ütlema nii, kes ei tea, mida see haigus endast kujutab.

+11
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen see kägu, kellele vastasid. See haigus oli 1. tüübi diabeet. Imestan siin mõnede kägude hurjutamist, et kuidas sa ometi julged sellest üldse parimale sõbrannale rääkida – ei tohi ju, mida tunneb laps, andmekaitseseaduse rikkumine, töökoha uksed sulguvad jne… Oehh.

Olen endiselt arvamusel, et lapse tervist puudutavaid asju ei mökitata edasi. Pole vanema asi neid tervele külale laulda. Sinu tupeseenest ei pea ka sõbranna teadma. Kuidas sõbrannad saaksid aiadata 1 tüübi diabeet lapsevanemat.

Sa ilmselgelt ei tea sellest haigusest mitte midagi.

Diabeet on selline haigus, millest võiks kõik haige lähedased ja temaga sageli kokkupuutuvad inimesed teada.

Kui minu laps jäi haigeks, siis käisin nii lasteaias kui ka koolis kasvatajatele/õpetajatele selgitamas, mida see haigus tähendab. Selline info jagamine võib haige seisukohast olla ülieluliselt oluline info.

Loomulikult teavad mu lapse haigusest kõik lähemad ja kaugemad perekonnaliikmed, kõik peretuttavad, sõbrannad.

Kõik lapse sõbrad teavad, et tal on selline haigus, kõik õpetajad jne.

Diabeetikutel on soovitav kanda ka vastavate märgistega käevõru. Juhuks, kui kuskil kokku kukub, siis teatakse vastavalt abi anda.

Äkki nüüd mõtled pisut. Ja siis räägid meile uuesti, mida sa oma jutuga – kõik tuleb saladuses hoida, öelda tahtsidki?

+25
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga jabur reaktsioon. Mõne diagnoosi, nt 1. tüübi diabeedi juures pole midagi häbeneda, aga võita küll, kui ümbritsevad inimesed sellest diagnoosist rohkem teavad. See võib mõnikord olla elulise tähtsusega. Pole kunagi varjanud ja minu lapsed ka, et neist mitu põevad diabeeti. Ja püüdnud ka oma sõpru ja laste sõpru harida selles osas, mida teha, kui kellelgi peaks hakkama ootamatult paha. Kuigi viimasel ajal tuleb vist pigem soovitada kiirabi kutsumist, sest väga raske on saada puude otsust, kui puudub kokkupuude kiirabiga ehk kui oma jõududega saad hakkama, siis ei jää digilukku märget. Riigipoolne puudetoetus on vajalik, et katta diagnoosiga kaasnevaid suuri lisakulutusi.

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ilmselgelt ei tea sellest haigusest mitte midagi.

Tohhotont. Kus sellised küll tulevad. Instas ja FB riputavad ka oma laste pilte üles. Kes need sellised emad küll kasvatanud on.

 

 

+1
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga jabur reaktsioon. Mõne diagnoosi, nt 1. tüübi diabeedi juures pole midagi häbeneda, aga võita küll, kui ümbritsevad inimesed sellest diagnoosist rohkem teavad. See võib mõnikord olla elulise tähtsusega. Pole kunagi varjanud ja minu lapsed ka, et neist mitu põevad diabeeti. Ja püüdnud ka oma sõpru ja laste sõpru harida selles osas, mida teha, kui kellelgi peaks hakkama ootamatult paha. Kuigi viimasel ajal tuleb vist pigem soovitada kiirabi kutsumist, sest väga raske on saada puude otsust, kui puudub kokkupuude kiirabiga ehk kui oma jõududega saad hakkama, siis ei jää digilukku märget. Riigipoolne puudetoetus on vajalik, et katta diagnoosiga kaasnevaid suuri lisakulutusi.

See minu kommentaar oli siis vastuseks inimesele, kes arvas, et lapse diabeedidiagnoos peaks olema saladus. Millegipärast ei tulnud tsitaat kaasa!

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ilmselgelt ei tea sellest haigusest mitte midagi.

Tohhotont. Kus sellised küll tulevad. Instas ja FB riputavad ka oma laste pilte üles. Kes need sellised emad küll kasvatanud on.

Et, kui oled näinud Instas ja FB-s sellistest lastest pilte, siis arvad end teadvat sellest haigusest kõike? Ühtlasi oled pädev andma hinnangut, et tegemist ei ole üldse raske haigusega?

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et, kui oled näinud Instas ja FB-s sellistest lastest pilte, siis arvad end teadvat sellest haigusest kõike? Ühtlasi oled pädev andma hinnangut, et tegemist ei ole üldse raske haigusega?

Rind ees ja kohe ründan. Rahune maha, onjuu. Teemaalgatuses oleks võinud olla tegemist ükskõik millise raske haigusega. Ära luuluta, kummist rind tuleb nüüd tagasi tõmmata.

0
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

See minu kommentaar oli siis vastuseks inimesele, kes arvas, et lapse diabeedidiagnoos peaks olema saladus. Millegipärast ei tulnud tsitaat kaasa!

Ära aja lolli juttu suust välja. Olgu või aids, aga küsi lapselt luba ennem kui levitama kukud.

+3
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et, kui oled näinud Instas ja FB-s sellistest lastest pilte, siis arvad end teadvat sellest haigusest kõike? Ühtlasi oled pädev andma hinnangut, et tegemist ei ole üldse raske haigusega?

Rind ees ja kohe ründan. Rahune maha, onjuu. Teemaalgatuses oleks võinud olla tegemist ükskõik millise raske haigusega. Ära luuluta, kummist rind tuleb nüüd tagasi tõmmata.

Mina reageerisin siis, kui oli selge, et tegemist on diabeediga. Mille peale sina ütlesid, et see haigus tuleb saladuses hoida. Samuti ütles keegi (sina?), et  sääsest on elevant tehtud. Diabeet ei pidavat üldse mingi raske haigus olema.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See minu kommentaar oli siis vastuseks inimesele, kes arvas, et lapse diabeedidiagnoos peaks olema saladus. Millegipärast ei tulnud tsitaat kaasa!

Ära aja lolli juttu suust välja. Olgu või aids, aga küsi lapselt luba ennem kui levitama kukud.

Eksole! Ema viib diabeetikust lapse lasteaeda ja hoiab kasvatajate eest saladuses, et lapsel on suhkruhaigus.

 

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa kasvatanud diabeedihaiget last?

Niimoodi kipuvad arvama ja ütlema nii, kes ei tea, mida see haigus endast kujutab.

Ei, ma ei ole kasvatanud diabeedihaiget last, kuid ma ei eelda, et kui mul on diabeedihaige või muu haigusega laps, siis mingid tuttavad või teema kohaselt sõbrannad hakkavad siis sellest šokeeruma ja mind kuidagi toetama. Oluline on lihtsalt rääkida, mida võib lapsele anda, et ei annaks suvalist toitu, ma ei eelda, et nad oskavad insuliini manustada. Nad ei ole lapsega nagunii üksi, selleks on vanemad.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, ma ei ole kasvatanud diabeedihaiget last, kuid ma ei eelda, et kui mul on diabeedihaige või muu haigusega laps, siis mingid tuttavad või teema kohaselt sõbrannad hakkavad siis sellest šokeeruma ja mind kuidagi toetama.

Kuniks ise ei ole sellises olukorras olnud, ei tea sa ka täpselt kuidas reageerid ja millist toetust lähedastelt ootad.

Täpselt sama on iseenda haigestumisega. Kuni oled terve ja rõõmus, tundub, et elu ilus ja seesugused teemad (millest teemaalgatus tehtud) täiesti arusaamatu pseudoteema. Kui aga kord oled olukorras, siis näed asju hoopis uue nurga alt. Ja täna sa ei oska arvatagi, millise nurga alt.

Oluline on lihtsalt rääkida, mida võib lapsele anda, et ei annaks suvalist toitu, ma ei eelda, et nad oskavad insuliini manustada.

Kui sa lapsega kokkupuutuvatele inimestele räägid, et lapse toitumist tuleb jälgida, siis nad ju saavad teada, et laps on haige. Mis mõttes sa siis räägid, et lapse haigus tuleb saladuses hoida?

Nad ei ole lapsega nagunii üksi, selleks on vanemad.

Kes ei ole lapsega üksi? Kui laps läheb lasteaeda/kooli, siis ei ole ju vanemaid juures.

Oma sõbrannadele ja tuttavatele võiks kas või sellepärast asjast rääkida, et külla tulles teataks arvestada, et mingeid mõttetuid maiustusi ei toodaks. Või et lastele ei pakutaks/surutaks peale kaasatoodud maiustusi.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina näiteks ei teaks, mida ma tegema peaks. Ise ma olen selline inimene, kes raskel hetkel tahab, et mind rahule jäetaks, et ma ei peaks lisaks oma muredele veel teistele tähelepanu osutama. Ma kuulaks, kui sõber ise räägib, küsiksin mingi pinnapealse küsimuse, aga midagi rohkem teha ei oskaks, eriti kui endal igasugune kogemus selle teemaga puudub.

Mul on üks sõbranna, kes ka sooviks väga palju oma muredest rääkida. Algul kuulasin, rääkisin kaasa aga siis avastasin, et see hakkab minu tervisele, sest mul on ka enda mured, ma tunnen niisamagi end kogu aeg enda võimete piiril ja ma ei jaksa süviti kellegi teiste probleemidega tegeleda, isegi kui tahaksin. Ei jaksa selles mõttes, et tervis konkreetselt ei pea vastu, hakkan väga sageli haigestuma jne. Ma pean teiste inimeste ja teiste perede probleemidesse paratamatult üsna pinnapealselt suhtuma, teadlikult end distantseerima, et mu enda perele ka minu aega ja jaksu jaguks ja mu tervis vastu peaks. See ei tähenda, et ma ei hooli, aga ma teadlikult ei lase end liiga süvitsi teiste innimeste muredega kaasa viia. Sest kogemus ütleb, et siis istun muretsedes öösiti üleval, ei saa magada, ei saa tööd tehtud, ei saa oma laste eest hoolitsetud. Seega ei, kuigi teoreetiliselt tahaks aidata, jaksu mitme pere muredega tegeleda ei ole.

 

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina reageerisin siis, kui oli selge, et tegemist on diabeediga. Mille peale sina ütlesid, et see haigus tuleb saladuses hoida. Samuti ütles keegi (sina?), et  sääsest on elevant tehtud. Diabeet ei pidavat üldse mingi raske haigus olema.

Ära palun aja lolli juttu suust välja!

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuniks ise ei ole sellises olukorras olnud, ei tea sa ka täpselt kuidas reageerid ja millist toetust lähedastelt ootad.

Täpselt sama on iseenda haigestumisega. Kuni oled terve ja rõõmus, tundub, et elu ilus ja seesugused teemad (millest teemaalgatus tehtud) täiesti arusaamatu pseudoteema. Kui aga kord oled olukorras, siis näed asju hoopis uue nurga alt. Ja täna sa ei oska arvatagi, millise nurga alt.

Kui oleks meditsiiniteadmistega inimene, kelle jaoks on see teema arusaadav, siis muidugi, aga ma ei eelda, et meditsiiniteadmistega inimene teeb tööd 24/7. Lapsed on eelkõige vanemate rida, vajadusel muude spetsialistide ja lasteaias-koolipäeval õpetajate ja teiste töötajate vastutada. Nemad peavad tõesti teadma selliseid iseärasusi. Sõbrad on eelkõige vaba aja veetmiseks, mitte perekonna rolli etendamiseks. Kui sõpradel on endal pered, kohustused, probleemid, lapsed, haigused jne. Ärakuulamisest piisab täiesti.

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eksole! Ema viib diabeetikust lapse lasteaeda ja hoiab kasvatajate eest saladuses, et lapsel on suhkruhaigus.

Ise ka aru saad, mida sa räägid? Lasteaed ja õppeasutus on pisut teise joone peal kui sõbrantsid.  Täiesti must ja valge suhtumine sul, uhhhh.

+2
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma sõbrannadele ja tuttavatele võiks kas või sellepärast asjast rääkida, et külla tulles teataks arvestada, et mingeid mõttetuid maiustusi ei toodaks. Või et lastele ei pakutaks/surutaks peale kaasatoodud maiustusi.

Just seda ma ütlesingi, et sõbranna roll pole mitte šokeeruda, vaid võtta teadmiseks faktid, mida võib jõulupakki panna.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina reageerisin siis, kui oli selge, et tegemist on diabeediga. Mille peale sina ütlesid, et see haigus tuleb saladuses hoida. Samuti ütles keegi (sina?), et sääsest on elevant tehtud. Diabeet ei pidavat üldse mingi raske haigus olema.

Ära palun aja lolli juttu suust välja!

Sina vastasid siis, kui oli juba teada, et tegemist on I tüübi diabeediga. Väitsid, et oled ENDISELT arvamusel, et lapse diabeedist ei tohi kellelegi kõssata, see tuleb saladuses hoida. Kopin selle jutu koos TA kommentaariga, mida tsiteerisid:

Olen see kägu, kellele vastasid. See haigus oli 1. tüübi diabeet. Imestan siin mõnede kägude hurjutamist, et kuidas sa ometi julged sellest üldse parimale sõbrannale rääkida – ei tohi ju, mida tunneb laps, andmekaitseseaduse rikkumine, töökoha uksed sulguvad jne… Oehh.

 

………………..

Olen endiselt arvamusel, et lapse tervist puudutavaid asju ei mökitata edasi. Pole vanema asi neid tervele külale laulda. Sinu tupeseenest ei pea ka sõbranna teadma. Kuidas sõbrannad saaksid aiadata 1 tüübi diabeet lapsevanemat.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

šokeerudes ju ei saavuta absoluutselt mitte midagi. Lapsel on haigus, see on fakt ja nüüd tuleb teada, kuidas edasi, mitte muserduda. Eesti kuulsuste seas on samuti diabeedist räägitud ja mingit šokki pole küll saanud.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise ka aru saad, mida sa räägid? Lasteaed ja õppeasutus on pisut teise joone peal kui sõbrantsid.  Täiesti must ja valge suhtumine sul, uhhhh.

Mis nad siis nii teise joone peal on? Tulevad ju samamoodi külla ja peavad teadma, et parem oleks sefiiritordi asemel puuvilju kaasa võtta. Samuti võiks ka sõbrannad teada, mida see haigus endast kujutab ning millised ohud kaasnevad.

Kuidas vastata sõbranna küsimusele, mis julla seal lapse vöö peal koguaeg ripub. Miks ta sünnipäevalauas enne sööma hakkamist oma näppe torgib ja süsti teeb.

Kaua sa ikka varjad selliste inimeste eest seda haigust, kellega tihedalt suhtled?

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sina vastasid siis, kui oli juba teada, et tegemist on I tüübi diabeediga. Väitsid, et oled ENDISELT arvamusel, et lapse diabeedist ei tohi kellelegi kõssata, see tuleb saladuses hoida.

Jumal hoidku pane oma laps ajalehte. Ära pärast imesta, et ta sinuga enam ei suhtle. Mida sa möirgad siin. Räägi oma suguelust ka teistele, kõiki huvitab, kujutad sa ette, mis nüüd sinuga juhtus. Täitsa lõpp ikka.

+3
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis nad siis nii teise joone peal on? Tulevad ju samamoodi külla ja peavad teadma, et parem oleks sefiiritordi asemel puuvilju kaasa võtta. Samuti võiks ka sõbrannad teada, mida see haigus endast kujutab ning millised ohud kaasnevad. Kuidas vastata sõbranna küsimusele, mis julla seal lapse vöö peal koguaeg ripub. Miks ta sünnipäevalauas enne sööma hakkamist oma näppe torgib ja süsti teeb. Kaua sa ikka varjad selliste inimeste eest seda haigust, kellega tihedalt suhtled?

Parem on, kui sinu Tibule mittemidagi ei tooda. Pärast aastaid solvunud, kui vale puuviljaga tullakse. Puuviljas on ikka päris palju suhkrut.  On see lapsel tore kui emmekene igal minutil muust ei räägi kui haigusest. Masendav.

+4
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just seda ma ütlesingi, et sõbranna roll pole mitte šokeeruda, vaid võtta teadmiseks faktid, mida võib jõulupakki panna.

Ahsoo, nüüd siis keerab jutt niipidi. Algul oli ju täiesti kindel veendumus, et sellest haigusest ei tohi üldse mitte kellelegi rääkida. Siis natukene leebusid ja leidsid, et õpetajad ja kasvatajad võiksid isegi teada. Ja nüüd siis lausa leiad, et sõbrannad ikka võivad ikka teada, aga nad ei peaks šokeeruma.

 

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ahsoo, nüüd siis keerab jutt niipidi. Algul oli ju täiesti kindel veendumus, et sellest haigusest ei tohi üldse mitte kellelegi rääkida. Siis natukene leebusid ja leidsid, et õpetajad ja kasvatajad võiksid isegi teada. Ja nüüd siis lausa leiad, et sõbrannad ikka võivad ikka teada, aga nad ei peaks šokeeruma.

Sul on kaardipakk puhta sassis. Eri käod kommenteerimas, päris tõsiselt. Las see teema jääda, tee mis tahad.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ahsoo, nüüd siis keerab jutt niipidi. Algul oli ju täiesti kindel veendumus, et sellest haigusest ei tohi üldse mitte kellelegi rääkida. Siis natukene leebusid ja leidsid, et õpetajad ja kasvatajad võiksid isegi teada. Ja nüüd siis lausa leiad, et sõbrannad ikka võivad ikka teada, aga nad ei peaks šokeeruma.

Ei, mina olin see, kes rääkis, et tegid sääsest elevandi. Mina oleksin absoluutselt rääkinud sõbrannadele, et kuidas toituda, aga õlga ja šokeerumist oleksin oodanud lapse teiselt vanemalt kõige enam. Sõbrannadel on oma lapsed ja kujuta ette, võib-olla on sõbranna lapsel lausa surmahaigus. No ei ole siin kohta diabeedijuttudest šokeerumisele!

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Parem on, kui sinu Tibule mittemidagi ei tooda. Pärast aastaid solvunud, kui vale puuviljaga tullakse. Puuviljas on ikka päris palju suhkrut.  On see lapsel tore kui emmekene igal minutil muust ei räägi kui haigusest. Masendav.

Sina said teemast nüüd nii aru, et ma igal minutil räägin lapse haigusest? Sina räuskasid siin, et see haigus tuleb SALADUSES hoida. Kui küsida miks, siis on suu vett täis ja hakkad mingit imelikku juttu tibukestest ja igal minutil haigusest heietamisest ajama.

P S Mõõdukas koguses, teatud puuvilju on diabeetikule vägagi soovitav. Isegi laste diabeedikeskuse nimi on “Õunake”.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu komm oli sääsest elevandi ja see Postitas: Kägu14.09.2022 15:36
Ei usu, et asi on oskamatuses. Asi on lihtlabases faktis, et lihtsalt ei huvita. Solvuda on nõme, inimesed ongi nii ehitatud, et kõige rohkem puudutab see, mis oma tagumikku torgib. Kuid inimestele meeldib näidata oma nn kaastunnet. Nii ongi avalikult kõigile edastatud info alati suure reageeringuga, aga privaatselt inimestele edastatud uudis haigusest/surmast mitte. Lihtsam on smailike panna kui midagi rohkemat teha. Pealegi on inimestel oma elud ja probleemid, mis lahendatakse eelisjärjekorras.

+4
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 232 )


Esileht Pereelu ja suhted Sõprade toetus raskel hetkel.