Esileht Pereelu ja suhted Sõprussuhted- arutleme.

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Sõprussuhted- arutleme.

Postitas:

Ilmselt viga minus nagu enamus juhtudel inimese elus ikka. Tõsiselt, ma ei mõista miks mul sõprussuhted ei toimi?
Olen nagu igati normaalne eesti naine, ei vingu, ei vigise, saan endaga hakkama, hoolin teistest ja nende tegemistest. Olen lahke, abivalmis jne. Liiga hea? Üritan üle? No miski viga peab ju küljes olema mida ise ei märka.
Aitate ehk arutleda? Aastaid tagasi ütles üks väga hea sõbranna mulle, et mul on alati liiga rasked teemad. Parandasin selle vea enda mõtlemisega, olen \”kergem\”, ei mõtle raskeid teemasid ja siis pole nendest midagi rääkida ka.

Mis on sõprus teie jaoks? Kes on teie jaoks hea sõber, kellest lugupeate?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 12:55; 27.05 23:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul on küll mitte palju sõpru,aga jagub,ülejäänud on lihtsalt tuttavad,sa võibolla oled liiga ülbe suhtumisega või liiga valiv,ma ei tea,aga ma olen samasugune,sa pole ainus!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

millised on need nö rasked teemad?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma tunnen üht inimest, kellel sõprussuhted ei toimi. see ei ole arvatavasti sina, aga tema ka imestab, miks ei toimi. kõrvalt vaadates on paar eripära silma jäänud: näiteks tema sõbrakandidaatideks on alati inimesed, kes on temast mingil moel tagapool. nad on kerhvematel tööpositsioonidel, välimuselt temast allapoolejäävad või temaga võrreldes vaesed, hariduseta. ta ei suhtlegi inimestega, kes on temast kuidagi üle või kelle elustiil sarnaneb tema omale. ning nende lihtsamate inimestega suheldes ta särab nagu jõuab. võimalik, et siis neil viskab üle. teine temale iseloomulik joon on see, et ta alati räägib kedagi taga. minu jaoks on see inimene onutütar ja mina ei pea ennast ka väga tema sõbraks. minul on temaga selline kogemus, et kiitis mulle kord kui tore on tema arvates minu uus elukaaslane, hiljem rääkis tema klatshihimuline sõbranna mulle välja, et ta imestab, et ma selle mehega olen, olevat igavene nohik teine:-) ehk siis tegemist on kahepalgelise inimesega, kes enda arvates muidugi maailma hoolivaim ja parim, ütleb teistele meelitusi, tagaselja räägib hoopis teist juttu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sul hobi on? Enamasti on sõpradel ka enamvähem sarnased huvid. Ja kui on ühine hobi on alati millest rääkida. Ehk leiad inimesi sellest \”raskete teemade valdkonnast\”. Net on kogukondi ja foorumeid täis, otsi endale sobiv.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul ka ei toimi – ma olen ilmselt igav (pole eriti teinud-näinud ning hobisid on ka vähevõitu), mul on natuke alternatiivsem vaade elule (ning seega pigem väldin neid teemasid, kus võiks vastandlikud seisukohad tekkida) ja ma pole just eriti hea suhtleja (ikka tekib jututeemadest puudujääk). Vahel olen selle kõige pärast kurb. Parata ei oska midagi. Minu parim ja ainus sõber on mu mees.
Kusjuures põhikoolis ja keskkoolis ja pisut hiljemgi on need lähedased sõbrannad olnud, aga lõpuks ikka kadunud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen elus kokku puutunud kahe muidu täitsa toreda inimesega, kellel sõprussuhted hästi toimida ei taha. Ei ole seljataga ussitajad, kahepalgelised, näkku nähvajad või igavad inimesed. Aga nende puhul oli probleem selles, et neil kohe kuidagi ei õnnestunud teist inimest \”lugeda\”. Ma ei ütle, et see sinu probleemiks kindlasti on, aga eks me siin ju nii vähese info põhjal ainult spekuleerida saamegi ja sina saad siis mõelda, kas väljapakutud erinevad kitsaskohad võiksid sinu puhul kehtida.

Ja nende kahega oli siis see häda, et nad lihtsalt mitte kuidagi ei suutnud tajuda teise inimese seisundit või valmisolekut mingis võtmes suhelda. Näiteks kuulub minu jaoks sõprusesse nii kergemeelne meelelahutus kui ka sügavad ja tõsised arutelud. Aga nendega oli see häda, et kui mina (või ka teised) olin mingil konkreetsel õhtul näiteks väsinud ja meeleolus, mis suhtluses sellel hetkel mingeid sügavamaid noote ei jaksanud kanda, siis nad mitte kuidagi ei saanud sellele pihta, kuigi sellele sai korduvalt nii kaudselt kui otseselt tähelepanu juhitud. Ja muudkui sõitsid mingite depressiivsete teemadega sisse. Olgu öeldud, et kõik teemad olid sellised, mida on huvitav ja vajalik arutada ning on ka arutatud näiteks teiste sõpradega. Aga hetkedel, mis selleks sobivad ja kõigil asjaosalistel on vaimne valmisolek ja huvi olemas.

Täpselt samuti võis asi käia teist pidi, seltskond on just huviga mingisse keerulise teema arutelusse süvenenud ja siis see inimene, nagu silmaklapig peas, üritab mingit muud teemat üles võtta või paneb üldse ette hoopis kuhugi mujale minna vms.

Nad ei suutnud kuidagi aru saada, kui näiteks mingi teema mõnes seltskonna liikmes ilmsleget ebamugavust tekitas ja selle jutu diskreetse lõpetamise asemel muudkui lasid ja lasid edasi. Jällegi, ilmselt oleks see ebamugavust tundud tegelane hea meelega seda prbleemi ka vähemate kõrvapaaride juuresolekul või mingil muul ajal hea meelega selle konkreetse inimesega arutanud, sest ausaltöeldes olid nad väga intelligentsed ja tihti hämmastavalt taibukad ning läbinägelikud. Aga mitte sellel hetkel ja kuna juba nii halb maitse suus, siis vaevalt et kungi huvi sellel konkreetsel teemal arutleda edaspidigi tekiks.

Ma ei tea, kas sa said päris täpselt aru, mida silmas pidasin, aga neil nagu krooniliselt puudus võime teiste meeleolusid, soove ja vajadusi aimata ja sellele vastavalt oma käitumist suunata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Ma ei tea, kas sa said päris täpselt aru, mida silmas pidasin, aga neil nagu krooniliselt puudus võime teiste meeleolusid, soove ja vajadusi aimata ja sellele vastavalt oma käitumist suunata. [/tsitaat]

Sain küll pihta. Tundub nii mina! 🙁 Ma käivitun samuti vales kohas vale teemaga. Ohhh, ma lähen selle teema üle nüüd pisut mõtisklema.

Teistele. Ülbe ma ei ole, valiv küll pisut aga anna meeleldi inimesele võimaluse. Tihti ka asjatult pikalt.

Raskete teemad all pidasin silmas, muresid näiteks. Olen aru saanud, et igalühel on mured ja inimestele piisab enda omadest. Iga kord ja igal ajal ei ole vaja nendest rääkida. See on suurim muutus, mida tegin üks 10 aastat tagasi.

Aga ometi ikka sõprused ei toimi. Kahju on. Palju toredadi, intelligentseid sõpru – tuttavaid olen kaotanud. Ehk ei olegi nad sõbrad vaid tuttavad, keda ekslikkult pean sõpradeks. ohh…

Ma ei vaevle üksilduses kui kellelgi väär arusaam jäi, lihtsalt kurb, sõprused ei püsi või on probleemsed. (ei leia tabavamat sõna)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Ma ei tea, kas sa said päris täpselt aru, mida silmas pidasin, aga neil nagu krooniliselt puudus võime teiste meeleolusid, soove ja vajadusi aimata ja sellele vastavalt oma käitumist suunata. [/tsitaat]

Sain küll pihta. Tundub nii mina! 🙁 Ma käivitun samuti vales kohas vale teemaga. Ohhh, ma lähen selle teema üle nüüd pisut mõtisklema.

Teistele. Ülbe ma ei ole, valiv küll pisut aga anna meeleldi inimesele võimaluse. Tihti ka asjatult pikalt.

Raskete teemad all pidasin silmas, muresid näiteks. Olen aru saanud, et igalühel on mured ja inimestele piisab enda omadest. Iga kord ja igal ajal ei ole vaja nendest rääkida. See on suurim muutus, mida tegin üks 10 aastat tagasi.

Aga ometi ikka sõprused ei toimi. Kahju on. Palju toredadi, intelligentseid sõpru – tuttavaid olen kaotanud. Ehk ei olegi nad sõbrad vaid tuttavad, keda ekslikkult pean sõpradeks. ohh…

Ma ei vaevle üksilduses kui kellelgi väär arusaam jäi, lihtsalt kurb, sõprused ei püsi või on probleemsed. (ei leia tabavamat sõna)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 12:55; 27.05 23:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kui juba su sõbranna ütles, et su teemad on liiga rasked, siis ilmselt sa ise ka mingi päikesekiir ei ole :). tead, elud on niigi kiired ja keerulised, keegi ei taha kokku saada nukra inimesega, kes leierdab rasketel teemadel. võta vabalt, t¨illi ja naera. ole lihtsalt rõõmus ja küll näed, hakkad inimesi ligi tõmbama :). mulle ka meeldib vahel raskematel teemadel arutada, aga vaid siis, kui sõbranna on samal lainel ja soovib sama. aga kui keegi teeks mulle märkuse, et mu teemad ongi liiga rasked, siis oleks küll midagi rohkem kui jama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

On ainult üks võib vist öelda, et tõeline sõber. Me ei näe vahel mitu kuud ja kui näeme, siis on tunne, et kohtusime alles eile. Tal on hämmastav oskus väljendada negatiivseid asju viisil, et see sind ei solva. Ta on selline leebelt otsekohene inimene, kes võtab elu ja teisi sellisena nagu nad on. Ta on toetanud mind väga rasketel hetkedel ja vastupidi. Tõenäoliselt tekkis alus selliseks läbisaamiseks juba lapsepõlves, kui koos koerustükke tegime. Ja ärge saage valesti aru, ta ei ole täiuslik inimene, kaugel sellest.

Võimalik, et koos läbielatu ja iseloomude hea klapp on tugeva sõprussuhte aluseks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on olnud palju sõbranna-kandidaate, kuid ma ei usalda oma rõõme ja muresid ühelegi neist. Kui mul on mure, siis pusin seda omaette, kui rõõm, ikka omaette.
Mulle tundub tihti, et sõbranna on liiga masendunud, liiga probleemne, ülepaisutatult rõõmus. See ei ole minu olemuses ja suurtes kogustes hakkab vastu. Mul on palju tuttavaid, kellega kohtudes räägime kiiremad uudised ja elu-olu muutused ära ning lahkudes uut kohtumist kokku ei lepi.

Aeg-ajalt tekib mul mõni nö lähedasem sõbranna, kellega mingi aktiivsema perioodi suhtlen, kuni tunnen, et mõõt saab täis. Siis vaevab mind piinlikkustunne, et ma ei soovi tema kõnedele vastata, temaga kohtuda, külla minna. Ma talun kõike teatud piirini, aga ma ei suuda masendunud või vähegi konfliktset inimest lõpmatuseni kuulata. Ja ei suuda talle ka öelda, et tõmmaku tagasi. Ma ei muutu ühegi naistuttavaga nii lähedaseks, et talle öelda, mida ma tegelikult mõtlen.

Mul oli üks lapsepõlvesõbranna, kellega koos olles tundsin end iseendana, ei pidanud pingutama ja temaga kohtumine oli alati rõõm. Ta oli nagu osa minust, kasvasime ju koos suureks. Aga kui minu elu muutus ühtäkki keerulisemaks, ootasin temalt vaid olemas olemist, siis selgus, et ta ei saa mind toetada. Mind üllatas see ja ma ei saanud kaua aru, mis täpselt minu usalduse tema vastu kõikuma lõi. Ehk tema vaated ja suhtumine minu elu muutnud küsimustes? Tundsin end reedetuna ja katkestasin suhted. Me ei ole rääkinud 10 aastat. Sellest ajast ei ole mul südamesõbrannat, on vaid tutvused, mis aeg-ajalt muutuvad veidi lähedasemaks, kuni mina jälle mingil põhjusel eemale tõmbun.

Võin öelda, et minu parim ja usaldusväärseim sõber on minu abikaasa. Mulle sellest piisab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul ka ei toimi – ma olen ilmselt igav (pole eriti teinud-näinud ning hobisid on ka vähevõitu), mul on natuke alternatiivsem vaade elule (ning seega pigem väldin neid teemasid, kus võiks vastandlikud seisukohad tekkida) ja ma pole just eriti hea suhtleja (ikka tekib jututeemadest puudujääk). Vahel olen selle kõige pärast kurb. Parata ei oska midagi. Minu parim ja ainus sõber on mu mees.
Kusjuures põhikoolis ja keskkoolis ja pisut hiljemgi on need lähedased sõbrannad olnud, aga lõpuks ikka kadunud.[/tsitaat]

mul samamoodi kahjuks…mittekuidagi ei leia inimestega ühist keelt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina tean, miks minul ei toimi sõprus-suhted. Olen laisk ja veidi ses suhtes isekas. Kui mul on halb tuju, siis ongi halb-ma ei viitsi teeselda, et hea on. Kui mul on lobisemis-tuju, siis lobisenig. Ma näen küll, et inimene ei taha vahest suhelda-no siis lähen ja suhtlen kellegi teisega. Ma viitsi teeselda,et olen keegi teine. Minul on sõpradeks meesterahvad, kes ei ole ses suhtes nii haavuvad ja nõrgad. Nad võtavad mind nii nagu ma olen ning kui halavs tujus nad vahel p-e saadan, siis naeravad nad mu lihtsalt välja , mitte ei lähe nurga taha nutma.
Ahh, ärge nüüd mõelge, et ma igal sammul kedagi heasse kohta saadan ning ma olen ülbe ja vastik. Ei , mul on küll empaatia võimet (vägagi) ning oskan olla ka rõõmus ja naljatlev. Kui tõelisi sõpru ei ole osanud kuidagi hoida just laiskuse tõttu. Mul on õnneks kolm õde ja palju meessoost sõpru (tuttavaid), kes võtavad mind just sellisena nagu olen-

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Pereelu ja suhted Sõprussuhted- arutleme.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.