Selleks, et teada saada, kes on sotsiaalpedagoog ja mida ta täpsemalt teeb, on hea vaadata sotsiaalpedagoogi kutsestandardit.
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10685786
Sealt on leitav, et sotsiaalpedagoog:
hindab isiku sotsiaalseid oskusi, kasutades sobivaid hindamismeetodeid ja -võtteid; selle põhjal koostab sotsiaalsete oskuste õpetamise kava;
kavandab õppe- ja kasvatustööd (edaspidi õppetööd) toetavat tegevust oma organisatsioonis, tuginedes õigusaktidele; nõustab kolleege ja teisi spetsialiste õppetööd toetava tegevuse kavandamisel
koostöös eri osapooltega selgitab isiku arenguvajadused ja tema lähikeskkonnas olevad ressursid; innustab isikuid täiendavate toimetuleku- ja sotsiaalsete oskuste omandamiseks
märkab abivajajat, arvestades isiku toimetulekut ja seda mõjutavaid tegureid;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px;” />analüüsib isiku toimetulekut ning määratleb olemasolevaid abi- ja tugivõimalusi erinevatel tasanditel; vajadusel koostab tugiplaani ja teavitab asjaosalisi abivõimalustest;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px;” />hindab integreerimise vajadusi ja isikute staatust rühmas, tuginedes eelinfole ja vaatlusandmetele; organiseerib integratsiooni toetavaid tegevusi (nt projektid, individuaaltöö);<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px;” />analüüsib abivajaja sotsiaalseid oskusi ning tema arendamist vajavaid valdkondi, kasutades tõenduspõhiseid meetodeid
selgitab juhtumi tausta ja olemust, kasutades sobivat meetodit ning koostab tegevusplaani;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” /> nõustab isikut tulenevalt tema vajadustest; annab talle infot teiste abivõimaluste kohta;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” /> rakendab isiku vajadusest ja sotsiaalpedagoogilisest hindamisest tulenevaid toetavaid tegevusi; kutsub kokku tugivõrgustiku ning koordineerib selle tööd;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” />arendab isiku sotsiaalseid oskusi ja toimetulekustrateegiaid vastavalt juhtumi olemusele, kasutades sobivaid metoodikaid;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” />teeb ja koordineerib ennetustööd isiku(te) sotsiaalse heaolu tagamiseks, kaasates võrgustikuliikmeid;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” />sotsiaalpedagoogiliste probleemide korral sekkub olukorda asjakohaselt, kaasates vajadusel võrgustikuliikmeid;<br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 14.44px; background-color: #f8f8f8;” /> hindab sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhusust, toetudes eelkõige tõenduspõhistele hindamismetoodikatele.
Ehk siis õpetaja on märganud lapse teistest lastest erinevat käitumist ja sellest tulenevalt on soovinud, et keegi kogenud ja kompetentne inimene hindaks, kas see märkamine oli õige ja lapse sotsiaalsed oskused ei ole tõesti eakohasel tasemel. Õpetaja seda ise hinnata ei saa. Kuidas sotsiaalseid oskusi täpselt hinnatakse, on sotsiaalpedagoogi kavandada – rühmas vaatlus on üks osa nähtavasti hindamisest, võimalik, et küsitletakse lisaks nii lapsevanemaid kui õpetajaid. Hindamise tulemusel sotsiaalpedagoog siis tõenduspõhiselt saab väita, kuidas lapse areng antud valdkonnas on, kas eakohane või vajab järele aitamist. Kui vajab laps sotsiaalses arengus abi, siis sotsiaalpedagoog koostab plaani mida edasi teha, vajadusel juhendab õpetajaid kuidas mingeid valdkondi arendada.
Sotsiaalpedagoog on tugispetsialist nagu iga teinegi. Logopeed last rühmas jälgiks, siis poleks sellest ju mingit paanikat?
Sotsiaalsed oskuseid jaotatakse positiivsete käitumisviiside taksonoomiaks ja sellel on mitmeid komponente (järgnevalt on küll kooliealiste tase, aga sinna peaks laps arenema):
1. Suhtlemine eakaaslastega • oskus öelda ja vastu võtta komplimente; • abi pakkumine; • vabandamine; • kaaslaste eest seismine (nende kaitsmine); • osalemine ühises tegevuses; • osalemine vestluses; • juhtimisoskused; • tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia); • huumorimeel; • sõprussuhete loomine, sõprade olemasolu.
2. Enesejuhtimine/enesekohased oskused • oskus jääda rahulikuks, kui tekivad probleemid; • oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral; • koostöö erinevates situatsioonides; • kriitika talumine; • reeglite ja piirangute järgimine; • konfliktide korral oskus teha kompromisse; • narrimise ignoreerimine või sellele kohaselt reageerimine.
3. Akadeemilised oskused • õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine; • iseseisvus ülesannete täitmisel/ lõpetamisel; • individuaalsete tööülesannete täitmine oma võimete tasemel; • vaba aja sihipärane kasutamine; • käitumine hästi organiseeritud viisil (õpilasel on vajalikud kooliasjad kaasas, ta tuleb õigeaegselt kooli); • oskus küsida vajaduse korral abi; • oskus küsimusi esitada; • oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi (nt töö jätkamine, hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi).
4. Kuuletumine • instruktsioonide ja juhendite järgimine; • reeglite järgimine; • vaba aja sihipärane kasutamine; • oma mänguasjade ja koolitarvete jagamine teistega; • kohane reageerimine kriitikale ja märkustele; • määratud ülesande täitmine ning lõpetamine; • töövahendite, mänguasjade koristamine.
5. Kehtestamisoskused • initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel; • komplimentide tunnustamine; • mängude alustamine, teiste kutsumine; • enda kohta positiivse väljatoomine; • enesekindlus; • sõbrunemine; • ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine (ei-ütlemine); • enda esitlemine võõrastele; • usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; • ülekohtule reageerimine.
