Teema: Sotsiaalmajas elamine

#4030037:

#4030034:

Ma ei usu pooltki su teksti ja see on muidugi minu probleem. Kokkuvõttes polegi see oluline, sest täna ei saa sinu kirjeldusele vastav isik ühe korterigi jaoks laenu. Seda Tallinnas siis. Seega on su passiivne tulu nüüd tänu korteritele laste stardikapital.

Miks ma peaks siin, täiesti anonüümses keskkonnas valetama? Valetama seda, et olen keskpärase palgaga saanud kodulaenu. Isegi mitu korda. Ja et olen suutnud need enne tähtaega tagasi maskta. Tõesti nii uskumatu lugu?

Näide.

Kui su korter on 80 000, palk 1200 ja maksad tagasi 5 aastaga…sa ei teeni aastsga nii palju, et ühte laenu tagasi maksta, rääkimata elamisest.

#4029593:

Miks inimene ei taha omale soetada enda isiklikku kinnisvara, kui ta käib tööl ja tal on sissetulek?

Mujal maailmas elab suurem osa inimesi üürikorterites ja seda peetakse täiesti normaalseks. Rootsis näiteks jooksevad inimesed tormi munitsipaalkorteritele. Seal ongi KOV põhiline korterite üürileandja.

See ettekujutus meil, et munitsipaalkorterites elavad mingid eluheidikud, pärineb ajast, mil toimus omandireform ja sundüürnikud tõsteti välja ning anti neile asemele munitsipaalkorterid + Kopli liinide tühjendamise ajast. Aga selliseid inimesi jääb siiski järjest vähemaks, kuna üürivõla tekkides või seadust rikkudes võetakse korter käest ära.

Munitsipaalkorter on tänapäeval tavaline üürikorter, lihtsalt normaalse fikseeritud üüriga. Vägagi mõttekas elukoht, mida keegi ära ei võta ega maha müü, kuni sa normaalselt oma üüri tasud.

#4030201:

Ära hakka jälle seda “mujal maailmas” jama ajama. Selge see, et Eestis on teised olud ja teised seadused.

See on puhtalt mõtteviisi küsimus. Mina olen munitsipaalkorteris elanud viimased 5 aastat ja olen sellega väga rahul. Igale probleemialgele reageeritakse väga kiiresti. Näiteks kui keegi ikka toas suitsetab, siis üürileping temaga lõpetatakse, sest maja sisekorraeeskirjade vastu ei ole lubatud eksida. Eks katsu midagi sellist mõnes harilikus kortermajas sisse viia.

#4030013:

Ma olen TA. Ma olen seal mun korterites elavate inimstega samaealine ja sama taustaga. Meie stardikapital on sama. Üks naistest on terve elu elanud suhtumisega – kus kott, seal kodu. Endal on mitu last, kõik erinevate meestega. Teine on tark ja tasakaalukas inimene, kellel on hea töökoht ning minust palju suurem sissetulek. Mõtteviis aga selline, et tuleb ikka laenu võtta, et pesumasin osta, tuleb laenu võtta, et süüa osta. Mina oma keskpärase palgaga olen ostnud kaks isiklikku kinnisvara Tallinnas ja oman veel erinevaid kinnisvarasid mujal Eestis ning sääste, millega saaks osta midagi juurde. Tõsi, pole minu asi, kuidas keegi oma elu elab. Lihtsalt püüan mõista, miks mõni inimene teeb imelikke valikuid, kui saaks oma võimete ja sissetulekute juures elada kordi paremat elu.

Vaata nüüd endale korraks otsa ja tunnista ausalt üles: sa tegid selle teema selleks, et teada anda (ma ei tea, kellele ja milleks küll), et sina oled palju parem, targem ja õigem inimene kui mitmed muud inimesed, keda sa tead. Teised ei ole nii targad ja ei oska nii õigesti elada kui sina. Ja sellest on väga-väga oluline mitte ainult endamisi mõelda, vaid ka teistele märku anda.

#4030285:

Millegipärast jääb seda teemat lugedes mulje, et teemaalgataja põhiprobleem on see, et tal endal ei ole võimalik sellises munitsipaalkorteris elada.

Eks ta ole, ju iga inimese südamesopis on eluunistus elada mun korteris. Ja, kui ta seda eitab, siis valetab iseendale ja kõikidele teistele.

#4030526:

Ma vanemas eas elaks rõõmuga. Ei mingit muret. Aga kahjuks ei kvalifitseeru.

Mis suured mured sul siis seal oma isiklikus korteris on?

#4030189:

See ettekujutus meil, et munitsipaalkorterites elavad mingid eluheidikud, pärineb ajast, mil toimus omandireform ja sundüürnikud tõsteti välja ning anti neile asemele munitsipaalkorterid + Kopli liinide tühjendamise ajast. Aga selliseid inimesi jääb siiski järjest vähemaks, kuna üürivõla tekkides või seadust rikkudes võetakse korter käest ära. Munitsipaalkorter on tänapäeval tavaline üürikorter, lihtsalt normaalse fikseeritud üüriga. Vägagi mõttekas elukoht, mida keegi ära ei võta ega maha müü, kuni sa normaalselt oma üüri tasud.

Kui Tallinnast rääkida, siis ei ole ikka täiesti tavaline üürikorter. Kui jätta spetsiaalselt õpetajatele ja päästeametnikele ehitatud majad kõrvale, siis Tallinna munitsipaalkorterid on mõeldud inimestele, kel on mingi sotsiaalne põhjus, miks nad ei saa isiklikku kinnisvara soetada.

Ja väide, et seal elavad ainult tavalised inimesed… Nimekirjast, kellel on õigus end järjekorda registreerida leiab näiteks: isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kuid kellel on endisesse eluruumi asuda võimatu;

https://www.tallinn.ee/et/munitsipaaleluase

Miks peab üks tavaline inimene, kes käib tööl ja saab normaalselt palka, kellel puudub puue ja kes ei kvalifitseeru mitte ühegi puntki alla, seal elada tahtma?

Kadestamise jutt on täiesti naeruväärne. Isikliku korteri omamine on ju odavam. Lisaks on korter sinu oma ning pärandub edasi su järeltulijatele.

#4030618:

Kui Tallinnast rääkida, siis ei ole ikka täiesti tavaline üürikorter. Kui jätta spetsiaalselt õpetajatele ja päästeametnikele ehitatud majad kõrvale, siis Tallinna munitsipaalkorterid on mõeldud inimestele, kel on mingi sotsiaalne põhjus, miks nad ei saa isiklikku kinnisvara soetada.

Ei vasta tõele. Tallinna linnal on erinevad programmid ning hulgaliselt erinevat tüüpi munitsipaalmaju.

Munitsipaalkortereid jagatakse linnale vajalikele töötajatele, kelleks on:

• Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajad ning doktorandid;
• Tallinna linnas asuvate hoolekandeasutuste töötajad;
• Tallinna linnas asuvate muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad;
• Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad;
• Tallinna linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad;
• Tallinna linna teenindavad politseiametnikud ja päästeteenistujad.

Lisaks on terve Raadiku kompleks Lasnamäel, mis on koduks ligikaudu 3500 Tallinna elanikule. Kompleksi kuulub 9 kortermaja 1215 korteriga ning 5-korruseline parkimismaja.

Raadiku munitsipaalkorterid on mõeldud noortele peredele ja linnale vajalike töötajatele.

#4030657:

#4030093:

#4030085:

Näide. Kui su korter on 80 000, palk 1200 ja maksad tagasi 5 aastaga…sa ei teeni aastsga nii palju, et ühte laenu tagasi maksta, rääkimata elamisest.

Pole ju kuskil öeldud, et laen tuleks tingimata viie aastaga tagasi maksta. Jutu mõte oli see, et 1 200-euroga saab laenu, kui muud laenu saamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Ja saab ka üksikema.

Mina maksin oma laenud kiiremini tagasi, sest mees ju ka teenib.

Antud isik ise rääkis viiest aastast ja 80 000.

Eks nii ongi, et alguses lööme rinna kummi ja väidame, et 1200 eurone palk on piisav üürikorteris elamise kõrvalt võtmaks laenu ning ostmaks mitmeid kortereid Tallinnas + mujal ja kogu laenu 5 aastaga tagasi maksma ja selle kõrvalt 4 last pidama. Hiljem mainime mokaotsast, et mees ka kõrval. Selle jätame targu mainimata, et mees töötab kusagil Norras ja saab 5000 eurot palka ning ongi voila! mutil siin ettekujutus, et tema on 1200 eurose palgaga on imetegija ja teised kõik lollid.

#4030189:

#4029593:

Miks inimene ei taha omale soetada enda isiklikku kinnisvara, kui ta käib tööl ja tal on sissetulek?

Mujal maailmas elab suurem osa inimesi üürikorterites ja seda peetakse täiesti normaalseks. Rootsis näiteks jooksevad inimesed tormi munitsipaalkorteritele. Seal ongi KOV põhiline korterite üürileandja.

Pole seal midagi nii, et ainult soovi ja kohe saad sobivas suuruses ja sobivas asukohas üürikorteri. Inimesed on aastaid järjekorras ja kõik, kel võimalik, ostavad oma elamise.

#4031060:

Eks nii ongi, et alguses lööme rinna kummi ja väidame, et 1200 eurone palk on piisav üürikorteris elamise kõrvalt võtmaks laenu ning ostmaks mitmeid kortereid Tallinnas + mujal ja kogu laenu 5 aastaga tagasi maksma ja selle kõrvalt 4 last pidama. Hiljem mainime mokaotsast, et mees ka kõrval. Selle jätame targu mainimata, et mees töötab kusagil Norras ja saab 5000 eurot palka ning ongi voila! mutil siin ettekujutus, et tema on 1200 eurose palgaga on imetegija ja teised kõik lollid.

Ei ole löönud rinda kummi. Omal ajal, kui oma korterid soetasime, olid meil mehega palgad väga väikesed. Mees ei tööta Norras, vaid Eestis ning tal on olnud minuga samas suurusjärgus palk.

See tuttav, kes munitsipaalkorteris elab, oli ka sel ajal oma mehega koos. Elujärg ja sissetulek meist parem. Naisel väga hea haridus ja hea palgaga töökoht. Ja veel kord, ta ei ole õpetaja, päästeametnik ega ka keegi muu linnale kasulik töötaja. Töötab erafirmas.

Kadeduse jutt on imelik. Mul on hoopis väga kahju temast ja üldse ei mõista, miks see naine sellise valiku on teinud. Kui sissemakset ei jaksanud/tahtnud koguda, siis korralik ja piisava väärtusega kinnisvara Pärnus oli olemas. Vanemate kingitus. Selle ta müüs maha ja kulutas raha niisma ära.

Tööalaselt on ta aga koguaeg olnud nii tugev, et oleks võinud nii siis kui ka nüüd soetada ka üksinda kinnisvara. Aga mõtteviis on viltu. Nii nagu kellelgi siin, kes ütles, et tema tahaks ka pigem munitsipaalkorteris elada. Pidavat hea ja muretu olema. Küsimusele, miks see parem on kui isiklik kinnisvara, ta ei vasta.

#4031277:

#4031060:

Eks nii ongi, et alguses lööme rinna kummi ja väidame, et 1200 eurone palk on piisav üürikorteris elamise kõrvalt võtmaks laenu ning ostmaks mitmeid kortereid Tallinnas + mujal ja kogu laenu 5 aastaga tagasi maksma ja selle kõrvalt 4 last pidama. Hiljem mainime mokaotsast, et mees ka kõrval. Selle jätame targu mainimata, et mees töötab kusagil Norras ja saab 5000 eurot palka ning ongi voila! mutil siin ettekujutus, et tema on 1200 eurose palgaga on imetegija ja teised kõik lollid.

Ei ole löönud rinda kummi. Omal ajal, kui oma korterid soetasime, olid meil mehega palgad väga väikesed. Mees ei tööta Norras, vaid Eestis ning tal on olnud minuga samas suurusjärgus palk.

See tuttav, kes munitsipaalkorteris elab, oli ka sel ajal oma mehega koos. Elujärg ja sissetulek meist parem. Naisel väga hea haridus ja hea palgaga töökoht. Ja veel kord, ta ei ole õpetaja, päästeametnik ega ka keegi muu linnale kasulik töötaja. Töötab erafirmas.

Kadeduse jutt on imelik. Mul on hoopis väga kahju temast ja üldse ei mõista, miks see naine sellise valiku on teinud. Kui sissemakset ei jaksanud/tahtnud koguda, siis korralik ja piisava väärtusega kinnisvara Pärnus oli olemas. Vanemate kingitus. Selle ta müüs maha ja kulutas raha niisma ära.

Tööalaselt on ta aga koguaeg olnud nii tugev, et oleks võinud nii siis kui ka nüüd soetada ka üksinda kinnisvara. Aga mõtteviis on viltu. Nii nagu kellelgi siin, kes ütles, et tema tahaks ka pigem munitsipaalkorteris elada. Pidavat hea ja muretu olema. Küsimusele, miks see parem on kui isiklik kinnisvara, ta ei vasta.

Palju sa valetad?

#4031432:

Kas oskad mingit näidet tuua? Kui sul korteris läheb segisti katki või pott ummistub, siis tuleb see sul ikka endal jonksu ajada. Ja omavahenditega. Tean, sest tuttav elab sellises korteris. Kui korteris tekib miski suurem avarii või torude lõhkemine, siis tuleb muidugi keegi spetsialist ja teeb korda. Aga nii on see ju ka eraomanduses korterite puhul. Vähemalt meie majas (korrusmaja) lähevad sellised kulud KÜ ühisesse kulusse, mitte ei pea korteriomanik ise tehnikuid kohale korraldama ja selle eest oma taskust maksma. Seega, mina ka hästi ei kujuta, missuguseid mugavusi munitsipaalkorteris elamine pakub. Lisaks tuleb ju ka munitsipaalkorteris elades üüri maksta, mis teeb selles elamise kallimaks kui eraomanduses korteris elamine.

Ma ei ole see, kellelt küsid, vaid see, kes varem kirjutas, et suitsetajatega meie majas lõpetatakse üürileping ära.

Meie ei tohi ise mingeid segisteid vmt vahetada. Meil on maja haldav firma, millel on 24h dispetšerteenistus, kuhu me probleemide korral helistame. Muidugi ei tule keegi kell 2 öösel segistit vahetama, aga kui näiteks helistasin, et katuselt midagi sajab koridorilambist sisse koridori, siis kohe tuli inimene kohale sellega tegelema, nädalavahetuse öösel.

Iga paari aasta tagant saadetakse küsitlusleht, et kas korteris on vaja midagi kõpitseda. Nt kui seinalt värvi maha tulnud vmt, siis annad teada, tuleb inimene ja teeb korda. Väsib köögikapil mingi uksehing ära, tullakse ja vahetatakse välja. Kui vannitoas tundub põrandaküte jahe, tuleb inimene kontrollima ja sellega tegelema.

Meil on maja all keldris pesupesemise ruum, kus on suured pesumasinad ja kuivatid. Kui sul on väike korter ja sa ei soovi sinna isiklikke masinaid paigaldada, saad seal iga kell oma pesu pesta, eraldi maksma selle eest ei pea.

Maja ümbrus on korras ja maja on seest korras. Koristajad käivad iganädalaselt kõiki üldkasutatavaid ruume ja majaümbrust koristamas. Kevaditi pestakse kõik maja aknad väljastpoolt puhtaks.

Maja välisuks ning kõikide korruste uksed on digilukkudega suletud. Ükski võõras majja ei pääse. Igas korteris on seinal tabloo, mille ekraanilt näed, kes su uksekella helistab ja kas soovid ta majja lasta või mitte.

Üüri suurus on 5,21 eurot ruutmeetri kohta.

#4031772:

Samas üür võib eraisikult üürides odavamgi olla.

Eks ikka võib, kui omanik näiteks heategevusega tegeleb, aga turuhinnast on munitsipaalmajade üür ikka tavaliselt odavam.

#4029593:

Miks inimene ei taha omale soetada enda isiklikku kinnisvara, kui ta käib tööl ja tal on sissetulek?

Minul näiteks mees ei ole nõus laenu võtma ja mulle üksinda nii palju ei anta, et saaksin Tallinnasse korteri osta meie perele. Meil on viimased 20 aastat juba maal tilluke talu, mille ostmiseks talle vanemad raha laenasid ja see on tagasi makstud. Pangast ta laenu võtta ei taha ja praegu sinna maale päriseks elama ka kolida ei soovi. Seega elamegi Tallinnas üürikorteris.