Teema: Sotsiaalne autist?

Võibolla ATH siis. Võib ka autistlik olla (Asperger), osad ongi sotsiaalsemad, hästi seltskondlikud.

<p style=”text-align: left;”>Kehv kõne on ainult üks võimalik viide autismile, aga kõneprobleeme tuleneb loomulikult muustki. Nii väikest last pelgalt kõne tõttu puudeliseks pidada on loomulikult tugevalt ennatlik.
Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt</p>
Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll muretse 🙂

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Päris hea indikaator on see, kas küsimus autismist tekiks ka siis, kui lapsel ei oleks kõnega probleeme?
Kui tähelepanu ja impulsikontrolliga tundub olevat probleeme (siin on normipiirid ka spetsialistide arvates väga erinevad, eriti alla-kolmeste puhul, aga ka koolieani), tuleb nende arendamisega tegeleda sõltumata diagnoosist. Kõnega samamoodi.

#3663967:

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

1. Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Imelik, et pole mingeid aspergeri olemuslikke tunnuseid, aga sai  diagnoosi ja lausa raske puude. Survet ja kriitikat ja kisa  ei taluta paljude muude  diagnoosidega ja ka tundlikum laps ei talu.

#3669298:

#3665788:

#3663967:

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

1. Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Imelik, et pole mingeid aspergeri olemuslikke tunnuseid, aga sai diagnoosi ja lausa raske puude. Survet ja kriitikat ja kisa ei taluta paljude muude diagnoosidega ja ka tundlikum laps ei talu.

<li style=”text-align: left;”>Aspergeri tunnuseid on palju, selle järgi ikka diagnoos pannaksegi. Aga siin üles loetud tunnuseid ei ole lihtsalt. Diagnoos pannakse siis, kui on teatud hulk jooni, mitte mingid kinldad jooned. Ei ole nii, et kehv kõne, silma ei vaata, kehv sotsialsus ja ongi autist. Neuroloogilist eripära diagnoositakse ikka pisut põhjalikumalt. Raske puue seeärast, et reageerib väga teravalt ja ebatüüpiliselt eelpool loetletud olukordades, ehk raske käitumishäire. Lisaks on tal palju asju, mida siin ei loetleta. Nt omapärane ajataju, omapärane loogika, omapärane maailmavaade ja arusaam elust ja selle toimimisest, omapärane ruumitaju, oma keha tajub teisiti neurotüüpilisest inimesest, samuti nt ei oska reguleerida oma liigutuste nn tugevust, ei tunne külma ja valu, reaalsuse ja fantaasia piirid hägused, sügavad erihuvid jne jne.

Ainuke asi enne diagnoosi saamist, mida igalt poolt kuulsin ja ise ka uskusin, et laps on kasvatamatu ja mina vilets ema. Ei osanud neid märke lugeda keegi ei lasteaias ega koolis, isegi spetsialistidel võttis aega, et sotti saada. Jutu mõte see, et need asjad on mitmekihilisemad, kui me arvame.

#3664356:

Nii asjalik kuju ja sai koguniti raske puude?! Praegu ei saa märksa “otuma” olekuga ja kehva kõnega lapsed reeglina mitte mingit puuet…

Sain oma nutikaks autistlile raske puude. Kardetavasti see sõltub suuresti ka arstide hinnangute toonist ja hindaja suvast.

Täiskasvanud autist

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Tahaksin autisti seisukohast korrigeerida – meie huvid ei ole ‘piiratud’, vaid on sügavad. Neurotüüpilisel võib olla keeruline meid mõista, aga autistil on samamoodi keeruline mõista NT-de pealiskaudsust ja teemalt teemale hüppamist.

Samuti ei ole vaja autisti mängu üksluiseks nimetada, ega kartusi veidraiks – igal asjal on põhjus. Tuletagem meelde, et autist on tihti sensoorselt ülitundlik ja see, mis neurotüüpilisele inimesele automaatselt ja iseenesestmõistetavalt tuleb, ei ühti alati autisti loogikaga. Siin on lapse heaolu silmas pidades mõistlik korraks maha istuda ja mõelda, miks lapsel need hirmud on. Uskuge mind, nii laps kui tema vanemad on õnnelikumad, kui last ei sunnita neurotüüpiliseks ‘ümber õppima’. See ei ole võimalik, nagu ka homoseksuaalsust ei ole võimalik välja juurida. Ainus, mida see teeb, on traumad, ja autistidel koguneb neid elu jooksul niigi päris palju.

Ja korduvad mittevajalikud liigutused – kelle jaoks mittevajalikud? Autisti jaoks vägagi vajalikud pingete maandajad või keskendumist soosivad. Las autist olla erinev, ei peagi ju kõik inimesed ühesugused olema.

Lõppeks tahaksin öelda, et palun natuke rohkem mõistmist. Need eelpoolmainitud omadussõnad – kesine, piiratud, üksluine, veider, mittevajalik – kannavad endas väga palju hinnangut. Ausalt, kui keegi ütleks mulle, et ma vastan nendele omadustele, siis ma tunneksin end hingepõhjani solvatuna. Ilmselt ka neurotüüpilised inimesed.

#3676823:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Tahaksin autisti seisukohast korrigeerida – meie huvid ei ole ‘piiratud’, vaid on sügavad. Neurotüüpilisel võib olla keeruline meid mõista, aga autistil on samamoodi keeruline mõista NT-de pealiskaudsust ja teemalt teemale hüppamist.

Samuti ei ole vaja autisti mängu üksluiseks nimetada, ega kartusi veidraiks – igal asjal on põhjus. Tuletagem meelde, et autist on tihti sensoorselt ülitundlik ja see, mis neurotüüpilisele inimesele automaatselt ja iseenesestmõistetavalt tuleb, ei ühti alati autisti loogikaga. Siin on lapse heaolu silmas pidades mõistlik korraks maha istuda ja mõelda, miks lapsel need hirmud on. Uskuge mind, nii laps kui tema vanemad on õnnelikumad, kui last ei sunnita neurotüüpiliseks ‘ümber õppima’. See ei ole võimalik, nagu ka homoseksuaalsust ei ole võimalik välja juurida. Ainus, mida see teeb, on traumad, ja autistidel koguneb neid elu jooksul niigi päris palju.

Ja korduvad mittevajalikud liigutused – kelle jaoks mittevajalikud? Autisti jaoks vägagi vajalikud pingete maandajad või keskendumist soosivad. Las autist olla erinev, ei peagi ju kõik inimesed ühesugused olema.

Lõppeks tahaksin öelda, et palun natuke rohkem mõistmist. Need eelpoolmainitud omadussõnad – kesine, piiratud, üksluine, veider, mittevajalik – kannavad endas väga palju hinnangut. Ausalt, kui keegi ütleks mulle, et ma vastan nendele omadustele, siis ma tunneksin end hingepõhjani solvatuna. Ilmselt ka neurotüüpilised inimesed.

Ega siin ei olegi vast küsimus ju selles, et anda kergekäelisi hinnanguid autistlikule olemusele, vaid tuua välja levinumad pidepunktid, mis aitavad segaduses inimestel jälile jõuda oma lapse autistlikkuses. Ja eks tahes-tahtmata tuleb ju kõrvutada neurotüüpsete lastega, et erisused arusaadavamalt joonistuksid ja asja tuumale lähemale jõuda.

Intelligentsest autistlikust lapsest kasvab loomulikult põnev täiskasvanu, aga kogenematul silmal on sageli keerukas mõista, miks nende laps teistest erinevalt käitub. Kui arstid diagnoosima ei kipu, siis vanemad on oma hädas ju paraku üksi…. :/

Seetõttu oleks vägagi abiks, kui täiskasvanud autistid kirjeldaksid iseenda kogemusi lapsepõlvest.