Teema: Sotsiaalne autist?

Võibolla ATH siis. Võib ka autistlik olla (Asperger), osad ongi sotsiaalsemad, hästi seltskondlikud.

<p style=”text-align: left;”>Kehv kõne on ainult üks võimalik viide autismile, aga kõneprobleeme tuleneb loomulikult muustki. Nii väikest last pelgalt kõne tõttu puudeliseks pidada on loomulikult tugevalt ennatlik.
Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt</p>
Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll muretse 🙂

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Päris hea indikaator on see, kas küsimus autismist tekiks ka siis, kui lapsel ei oleks kõnega probleeme?
Kui tähelepanu ja impulsikontrolliga tundub olevat probleeme (siin on normipiirid ka spetsialistide arvates väga erinevad, eriti alla-kolmeste puhul, aga ka koolieani), tuleb nende arendamisega tegeleda sõltumata diagnoosist. Kõnega samamoodi.

#3663967:

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

1. Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Imelik, et pole mingeid aspergeri olemuslikke tunnuseid, aga sai  diagnoosi ja lausa raske puude. Survet ja kriitikat ja kisa  ei taluta paljude muude  diagnoosidega ja ka tundlikum laps ei talu.

#3669298:

#3665788:

#3663967:

#3662186:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlem-aaissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Su laps aga omaette ei hoia, on tegus, teistega kontakti otsiv ja aktiivne sell – ära sinna suunda küll murets

1. Minu lapsel polnud ühtegi loetletud asjadest, isegi kõne oli korras. küll aga oli aktiivne suhteja ja väga tragi ja tegus ja taibukas. 9-aastaselt sai aspergeri diagnoosi ja raske puude. Ei talu survet, kriitikat, jäika suhtumist, koolilärmi, ebaloogilisi käske, sh erinevad õpitegevused (tema jaoks peab kõik ära põhjendama, alati pole see võimalik, kuna ta loogika on erinev ja argumenteeib lõputult) ja see kõik teeb võimatuks nt tavaklassis õppimise. Aga mulle ta meeldib, vahva sell ja kaaslane, intellekt ok. Peab lihtsalt arvestama temaga suheldes tema erinevustega.

Imelik, et pole mingeid aspergeri olemuslikke tunnuseid, aga sai diagnoosi ja lausa raske puude. Survet ja kriitikat ja kisa ei taluta paljude muude diagnoosidega ja ka tundlikum laps ei talu.

<li style=”text-align: left;”>Aspergeri tunnuseid on palju, selle järgi ikka diagnoos pannaksegi. Aga siin üles loetud tunnuseid ei ole lihtsalt. Diagnoos pannakse siis, kui on teatud hulk jooni, mitte mingid kinldad jooned. Ei ole nii, et kehv kõne, silma ei vaata, kehv sotsialsus ja ongi autist. Neuroloogilist eripära diagnoositakse ikka pisut põhjalikumalt. Raske puue seeärast, et reageerib väga teravalt ja ebatüüpiliselt eelpool loetletud olukordades, ehk raske käitumishäire. Lisaks on tal palju asju, mida siin ei loetleta. Nt omapärane ajataju, omapärane loogika, omapärane maailmavaade ja arusaam elust ja selle toimimisest, omapärane ruumitaju, oma keha tajub teisiti neurotüüpilisest inimesest, samuti nt ei oska reguleerida oma liigutuste nn tugevust, ei tunne külma ja valu, reaalsuse ja fantaasia piirid hägused, sügavad erihuvid jne jne.

Ainuke asi enne diagnoosi saamist, mida igalt poolt kuulsin ja ise ka uskusin, et laps on kasvatamatu ja mina vilets ema. Ei osanud neid märke lugeda keegi ei lasteaias ega koolis, isegi spetsialistidel võttis aega, et sotti saada. Jutu mõte see, et need asjad on mitmekihilisemad, kui me arvame.

#3664356:

Nii asjalik kuju ja sai koguniti raske puude?! Praegu ei saa märksa “otuma” olekuga ja kehva kõnega lapsed reeglina mitte mingit puuet…

Sain oma nutikaks autistlile raske puude. Kardetavasti see sõltub suuresti ka arstide hinnangute toonist ja hindaja suvast.

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Tahaksin autisti seisukohast korrigeerida – meie huvid ei ole ‘piiratud’, vaid on sügavad. Neurotüüpilisel võib olla keeruline meid mõista, aga autistil on samamoodi keeruline mõista NT-de pealiskaudsust ja teemalt teemale hüppamist.

Samuti ei ole vaja autisti mängu üksluiseks nimetada, ega kartusi veidraiks – igal asjal on põhjus. Tuletagem meelde, et autist on tihti sensoorselt ülitundlik ja see, mis neurotüüpilisele inimesele automaatselt ja iseenesestmõistetavalt tuleb, ei ühti alati autisti loogikaga. Siin on lapse heaolu silmas pidades mõistlik korraks maha istuda ja mõelda, miks lapsel need hirmud on. Uskuge mind, nii laps kui tema vanemad on õnnelikumad, kui last ei sunnita neurotüüpiliseks ‘ümber õppima’. See ei ole võimalik, nagu ka homoseksuaalsust ei ole võimalik välja juurida. Ainus, mida see teeb, on traumad, ja autistidel koguneb neid elu jooksul niigi päris palju.

Ja korduvad mittevajalikud liigutused – kelle jaoks mittevajalikud? Autisti jaoks vägagi vajalikud pingete maandajad või keskendumist soosivad. Las autist olla erinev, ei peagi ju kõik inimesed ühesugused olema.

Lõppeks tahaksin öelda, et palun natuke rohkem mõistmist. Need eelpoolmainitud omadussõnad – kesine, piiratud, üksluine, veider, mittevajalik – kannavad endas väga palju hinnangut. Ausalt, kui keegi ütleks mulle, et ma vastan nendele omadustele, siis ma tunneksin end hingepõhjani solvatuna. Ilmselt ka neurotüüpilised inimesed.

#3676823:

Murelik autismi osas tasub olla siis, kui kõnepuudused on kombinatsioonis kesise sotsiaalsuse ja suhtlemissooviga, piiratud huvid, üksluine mäng, suur rutiini vajadus, veidrad kartused. Lisaks kehv silma vaatamine, omamoodi häälitsused või korduvad mittevajalikud liigutused jmt

Tahaksin autisti seisukohast korrigeerida – meie huvid ei ole ‘piiratud’, vaid on sügavad. Neurotüüpilisel võib olla keeruline meid mõista, aga autistil on samamoodi keeruline mõista NT-de pealiskaudsust ja teemalt teemale hüppamist.

Samuti ei ole vaja autisti mängu üksluiseks nimetada, ega kartusi veidraiks – igal asjal on põhjus. Tuletagem meelde, et autist on tihti sensoorselt ülitundlik ja see, mis neurotüüpilisele inimesele automaatselt ja iseenesestmõistetavalt tuleb, ei ühti alati autisti loogikaga. Siin on lapse heaolu silmas pidades mõistlik korraks maha istuda ja mõelda, miks lapsel need hirmud on. Uskuge mind, nii laps kui tema vanemad on õnnelikumad, kui last ei sunnita neurotüüpiliseks ‘ümber õppima’. See ei ole võimalik, nagu ka homoseksuaalsust ei ole võimalik välja juurida. Ainus, mida see teeb, on traumad, ja autistidel koguneb neid elu jooksul niigi päris palju.

Ja korduvad mittevajalikud liigutused – kelle jaoks mittevajalikud? Autisti jaoks vägagi vajalikud pingete maandajad või keskendumist soosivad. Las autist olla erinev, ei peagi ju kõik inimesed ühesugused olema.

Lõppeks tahaksin öelda, et palun natuke rohkem mõistmist. Need eelpoolmainitud omadussõnad – kesine, piiratud, üksluine, veider, mittevajalik – kannavad endas väga palju hinnangut. Ausalt, kui keegi ütleks mulle, et ma vastan nendele omadustele, siis ma tunneksin end hingepõhjani solvatuna. Ilmselt ka neurotüüpilised inimesed.

Ega siin ei olegi vast küsimus ju selles, et anda kergekäelisi hinnanguid autistlikule olemusele, vaid tuua välja levinumad pidepunktid, mis aitavad segaduses inimestel jälile jõuda oma lapse autistlikkuses. Ja eks tahes-tahtmata tuleb ju kõrvutada neurotüüpsete lastega, et erisused arusaadavamalt joonistuksid ja asja tuumale lähemale jõuda.

Intelligentsest autistlikust lapsest kasvab loomulikult põnev täiskasvanu, aga kogenematul silmal on sageli keerukas mõista, miks nende laps teistest erinevalt käitub. Kui arstid diagnoosima ei kipu, siis vanemad on oma hädas ju paraku üksi…. :/

Seetõttu oleks vägagi abiks, kui täiskasvanud autistid kirjeldaksid iseenda kogemusi lapsepõlvest.

<p style=”text-align: left;”>

#3805788:

Loen suure huviga, et nii erinevad võivad olla autismispektri häirega lapsed. Minugi 8a poisil on kahtlus autismispektri häire kohta. Uuringud käivad alles.

Minu jaoks kõige imelikum on see, et ta on nn. hea sportlane, sitke, äärmiselt hästi valitseb oma keha, väga liikuv ja rõõmus

Aga autismile on omane kehaline kohmakus, olen aru saanud…

Samuti väga sotsiaalne, nn. klassi liider, isegi võiks öelda.

Aga jäikus teatud asjades ja lukustumine vahel.

Ei lase juukseid kammida, lõigata, ei kannata tolmuimejat, ei taha osaleda nn. massiüritustel ja pelgab uusi kohti, uusi üritusi, võõrastega ei suhtle, halb kohaneda. Ei taha olla tähelepanu keskpunktis v.a vaid oma eakaaslaste hulgas.

See on väga hea märk, et su poiss on klassi liider ja kehaliselt väga sportlik ja koordinatsioonilt osav – pigem jah ebatüüpiline autismile. Aga nagu isegi tõded, näited on autismi puhul alati erinevad, stereotüüpe siin pole. Kui su pojal on laiad huvid ja teadmishimu (küsib, uurib, arutleb), sotsiaalselt (olgu või seni vaid eakaaslastega) ja keeleliselt pädev, siis pigem ilmselt võivad tal olla autismile viitavad üksikud jooned, aga ilmselt ei miskit hullemat. Kiikse on ju kõigil meil…
Kuda tal söömisega, kõne arenguga, loogika ja seoste loomisega, huumori ja valetamisega? Need kipuvad olema valdkonnad, kus autistidel on sageli neurotüüpsetest kitsam haare…

#3806706:

#3806634:

seoste loomisega, huumori ja valetamisega? Need kipuvad olema valdkonnad, kus autistidel on sageli neurotüüpsetest kitsam haare…

Sööb küll suht samu toite koguaeg.

Aga et huumorit ei mõista või valetab, pole küll täheldanud. Samuti seoste loomisega pole temavanuse kohta midagi ebatavalist.

Autistidel sageli nende piiritletud toiduvikutega veel täiendavad kiiksud sees: teatud asjad peavad olema teatud värvi, õiges pakendis, rangelt eraldatult serveeritud, peavad läbi paistma vmt.

Kui nüansiga huumorit, keelemänge, situatsioonikoomikat jmt mõistab, on see hea märk.

Valetamise osas on autist pigem alati lapsikult aus, sest ta lihtsalt ei oskagi valetada, manipuleerida ja omakasu taotleda.

#3806907:

#3806847:

Autistidel sageli nende piiritletud toiduvikutega veel täiendavad kiiksud sees: teatud asjad peavad olema teatud värvi, õiges pakendis, rangelt eraldatult serveeritud, prqvad läbi paistma vmt. Kui nüansiga huumorit, keelemänge, situatsioonikoomikat jmt mõistab, on see hea märk. Valetamise osas on autist pigem alati lapsikult aus, sest ta lihtsalt ei oskagi valetada, manipuleerida ja omakasu taotleda.

Siukest asja kohe pole üldse.

See siis tähendab, kui laps on nn. autismispektri häirete skaala alguses, võivadki tal olla vaid vähesed jooned.

Täitsa tavaline, suht nutikas, väga sportlik ja osav poiss, aga ei taha juukseid lõigata, kammida, hambaid pesta, võõraste täiskasvanutega rääkida (kusjuures spordisaalis saab jutu peale ka suurtemate lastega), keeldub igasugu esinemistest (k.a. tunnis lugemisest), keeldub osalemast igasugu seltskonnaüritustest (mis pole seotud spordiga). Tõsi, ka kõne areng oli hiline.

Kas psühhiaater võib ka diagnoosiga mööda panna, kuigi teeb kõik testid ära?

Kuigi need uuringud meil seisavad veel ees. Pole kindel, et kliiniline psühholoog temaga üldse kontakti saab. Aga kui ma palju seletan, et talle endale on need kasulikud ja koolis lihtsam, ehk siis õnnestub.

Kas kahtlused tekkisid alles kooliealisena? Autisimile viitavad tunnused on reeglina olemas juba väikelapsena: ebatavaline mängimine, kehv silma vaatamine, vähene huvi eakaaslaste vastu jmt. Kas ta pisikesena oli aktiivne, uudishimulik, uuris maailma suurte silmadega või pigem kapseldus,  hoidis omaette ja vältis seltskonda. Mõni autistlik laps on väga rahutu, valiv ja pahur, samas teine on väga flegmaatiline ja pigem ükskõikne – aga tavalapsega võrreldes isemoodi on nad alati. Teil peres rohkem lapsi pole, et tekiks võrdlus?

Diagnoosimisel pigem ei eksita, sest nõrkade üksikute tunnuste peale ei määra keegi talle häiret. Eriti veel tänastes tingimustes, kus diagnooside/puuete määramine on suure luubi all.
Spetsialistid vaatlevad komplekssete tunnuste üheaegset olemasolu, mis autismi puhul on näiteks suhtlemisraskused ja oskus suhteid tõlgendada, kitsad huvid ja piiratud eluterve huvi ümbritseva vastu, korduvad käitumismustrid, limiteeritus kiirel ümberhäälestusel, jäik rutiinivajadus. Diagnoosimine on ajamahukas ja keerukas sellest hoolimata, sest ei eksisteeri kahte ühesugust autisti, detailides ja oma kiiksudes on nad sama erinevad nagu tavainimesed. Aga neil kõigil on teatavad stereotüüpsed sarnasused – seda isegi kõrge intellektiga autistidel ja arengus mahajäänuil.

#3810569:

Ma alustaks algusest. Alla 3-aastane ja juba kõnepuue???? Milles see väljendub? Millist erilist kõne sa temalt ootad?

Kui 3aastane räägib üksikuid sõnu, siis see ilmselgelt ei ole eakohane kõneareng.