Esileht Tööelu, raha ja seadused. Sotsiaaltöö

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Sotsiaaltöö

Postitas:
Robot

Tahaksin minna õppima sotsiaaltööd.

On siit keegi seda õppinud, töötab sel alal, või lihtsalt midagi selle töö kohta kuulnud.

On sellel tööl mingeid miinuseid, mille peale ma ise ei tule ehk? Või plusse? 🙂

 

+1
-4
Please wait...

Postitas:
arizona

Mina olen kuulnud (st hiljuti Postimehest lugesin), et sotsiaaltööd õpitakse rohkem kui tööturul vaja läheb.
Need, kes teemaga tegelikult kursis, võiksid ka kommenteerida, kas see vastab tõele.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
mmaliciouz

Mina teen sotsiaaltööd. Seda, et tööpuudust tekiks, ma pigem ei kardaks, kuna paljud, kes lähevad, jätavad õpingud pooleli või lõpetavad ära, aga reaalselt erialasele tööle ei lähe. Miks? Sest paljudel (eriti noortel, kes otse gümnaasiumist tulevad) on sellest valdkonnast/erialast hoopis teine ettekujutus ja reaalsus on, et sotsiaalvaldkonnas hästi teenida on väga raske. See pole võimatu, aga eeldab aastatepikkust kogemust ja enamasti ka magistrikraadi. Heade palkadega  on sotsiaalalal valdavalt ainult juhtivad kohad või ametikohad (osades) kohalikes omavalitsustes või riigiametites (defineerime “hea” siis siin kontekstis hetkel Eesti keskmine ja rohkem). Alamakstud olemise kõrval teine asi on see, et töö on emotsionaalselt raske ja paljud ei pea pikalt vastu. Sotsiaalvaldkonnas liigub tööpakkumisi kogu aeg.

Lisaks on sotsiaalvaldkond väga lai ja üldise sotsiaaltöö haridusega võid sa väga paljude erinevate valdkondadega tegeleda – praktiliselt sünnist surmani. Sotsiaaltööalase haridusega on võimalik väga mitmetel aladel töötada, nii kohalikes omavalitsustes, MTÜdes, vanglates, kriminaalhooldusosakondades, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes jne jne. Minu arust on see väga hea põhi, kuna selle haridusega tõesti tööpuudust ei maksa karta, kui ise tubli ja asjalik oled, kuid jah, arvestada tuleb, et palgad on pigem madalad ja valdavalt jäävad ikka alla Eesti keskmise.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Suda1993

Mul sama plaan hetkel, et uuel aastal kandideerin sotsiaaltöö erialale. Tean, et palgad sellel alal pole just kiita, aga see eriala huvitab enim. Loodetavasti õnnestub sisse saada.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Etsu

Oman erialast magistrit, olen üsna ülekoolitatud ja töökogemust alla 5 aasta. Positiivne on see, et tööd leiab ikka. Kui peaks tulema suurem kriis, siis vb ei leia sa spetsialistitööd, aga tegevusjuhendaja, hooldaja või rehabilitatsioonimeeskonna sotstöötajaid on ikka vaja. Samuti vanglad, haiglad, erinevad asutused. Tean ka neid, kes minuga koos lõpetasid, aga teevad hoopis personalitööd hea palga eest.

Vene keele oskusest on enim kasu, soovitan õppida, siis on raske töötuks jääda. Minu vene keel on halb, tööturul pole see takistuseks saanud, aga teatud positsioonid see välistab kiirelt. Vanglasse ei võetaks, kohalikku omavalitsusse vast ka mitte.
Soovitan õpingute ajal töötada erialaselt. Spetsialist olla ei saa, kuid just tegevusjuhendaja või muu taoline, et sotsiaalsüsteemist aru saada. Aitab palju kaasa, õpingud on vajalikud aga ilma reaalse töökogemuseta ei saa sa tegelikult valdkonnast midagi aru.
Palk pole otseselt halb, ma teenisin peale baka lõppu 1600€ brutos – aga olin ka terve õpingute aja juba sotsiaalalas tööd teinud, seega oli kergem leida paremini maksev töökoht. Magistri tegin ka täiskohaga töötamise kõrvalt.
Põnev on see, et kui mingist teemast ära tüdined, saab sama erialaga minna hoopis teist asja tegema. Vanglast haiglasse, sealt lastekaitsesse või näiteks erivajadustega inimestega tegelema.
Miinus on see, et rikkaks vast ei saa, samas võimalus enda organisatsioon teha, on olemas. Suurim soovitus on olla normaalne inimene, avatud, empaatiline. Siis saad hakkama ja leiad alati töö. Hea sotsiaaltöötaja on professionaalne aga inimlik, hoiab end kursis maailmas toimuvaga, koolitab end, tunneb väga erinevaid valdkondi.
Läbipõlemisoht on suur. Vastutustunne on väga suur. Kuigi sotsiaaltöös on öeldud, et kedagi ei saa aidata, kes abi ei taha, siis tegelikult pead ikkagi ise leidma parima viisi inimesele läheneda, tema probleemide põhjuseid tundma õppida, samal ajal olema kursis paljude seadustega. Kui sinu teadmatuse või ajapuuduse tõttu isik tegelikult abi ei saa, siis mõjutab see tolle inimese tervet elu. Eriala maine on halb, enamik arvavad, et lähed hooldajaks õppima, sotstöötajad Eesti ühiskonnas on kõigile nõmedad mutid. Neid nõmedaid mutte tuleb ka ette, enamik muidugi on kaua ühel positsioonil istunud ja tänapäevasest sotsiaaltööst ei tea midagi.
Enda tööd tuleb dokumenteerida, ka pisiasju. Kui mingi jama kuskilt ilmneb, pead sa tõestama, et tegid kõik nagu vaja.
Hea tööandja aitab vältida läbipõlemist, lastekaitses põlevad enamik läbi, vahet pole, kui hea tööandja.
Ühesõnaga, on head ja vead. Soovitan proovida ülikooli ikka sisse saada, isegi kui avastad, et pole sinu teema. Bakakraad on tänapäeval pigem vajalik niikuinii.
Kui mõtled, et vaesed on ise oma jamades süüdi ja vägivaldse mehega koos elavad naised on ise lollid, siis ära pigem proovi.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu vene keel on halb, tööturul pole see takistuseks saanud, aga teatud positsioonid see välistab kiirelt. Vanglasse ei võetaks, kohalikku omavalitsusse vast ka mitte.

Oleneb kohalikust omavalitsusest. Mina olen pikalt KOVis töötanud ilma vene keele oskuseta (kuigi jah, sellises KOVis, kus valdav elanikkond ei ole venekeelsed). Lasnamäe LOVi või Ida-Virumaale pole mõtet kandideerida, aga mul on tuttavaid, kes isegi Tallinna LOVides ilma vene keele oskuseta töötavad. Kuskil Hiiumaal ei oleks vene keele oskus üldse mingi küsimus.

1600€ brutopalka teenida on sotsiaalvaldkonnas ilmselt pigem ikkagi erand kui reegel. Kindlasti oleneb piirkonnast ja tööst, aga täna jääb selline palk üldjuhul pigem Sotsiaalkindlustusameti või mõne rikkama omavalitsuse spetsialisti tasemele. Minul on rohkem kogemust avaliku sektori sotsiaaltööga ja tean, et omavalitsustes makstakse üldjuhul lastekaitses pisut kõrgemat palka kui ülejäänud sotsiaaltöötajatele ning 2020.a seisuga ei olnud veel isegi Tallinnas kõikides LOVides lastekaitsetöötajate palkki sellisel tasemel, teistest sotsiaalala töötajatest rääkimata. Mujal Eestis on palgad veel madalamad, mõne erandiga, mis ongi põhiliselt jõukamad KOVid nagu nt Viimsi ja Rae vald. Avaliku sektori palgad on muide Rahandusministeeriumi kodulehel avalikud, seega saab huvi korral uudistada nii riigi kui kohalike omavalitsuste palku. Mõnikord on töökuulutustes ka palk avalik, nt Hoolekandeteenused kuulutab üldjuhul avaliku palgaga ja on silma jäänud, et tegevusjuhendajate brutopalk on ca 1000€ ringis. Vangla sotsiaaltöötajatel ja kriminaalhooldajatel ca 1300-1400€.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2020.a seisuga

Ikka 2021 oli mõeldud. 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

On sellel tööl mingeid miinuseid, mille peale ma ise ei tule ehk? Või plusse?

No kõigepealt selgita veidi, milliseid miinuseid sa ise näed siis. Või plusse?
Miks sulle see mõte on tulnud?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on miinused need, et palk väike, töö raske. Ega neid ülemusi ja ametnikke nii palju ka vaja pole. Reaalselt inimestega tegeledes sumpad üldiselt mudas. Mu ema oli sotsiaaltöötaja pisikeses kohas. No kogu aeg oli tema kõiges süüdi, kuigi see kontingent, keda ta püüdis aidata, neid ei saanudki aidata. Väga palju oli neid, kes ei tulnud rahaliselt välja, need siis tulid ja nutsid seal meeleheites tema kabinetis. Aga raha aitamiseks polnud. Näiteks inimesele osteti puid, need said otsa, istus külmas ja näljas. Kui neid abivajajaid on rohkem kui vahendeid, mis sa teed siis nendega.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma imestan siiralt, et see ala nii populaarne on. Ja mitte ainult praegu, vaid juba aastaid. Mina isiklikult ei näe mitte ühtegi plussi. Väga madal palk. Lisaks emotsionaalselt kurnav töö. Nagu siin keegi eelnevalt kirjutas – hädalised istuvad kabinetis ja nutavad, aga aidata neid ei saa.

Lisaks olen just perekoolist palju lugenud, kuidas sotsiaalametnikke süüdistatakse kõiksugudes pahategudes, milles nad süüdi pole. Näiteks, väidetavalt alusetult kiusavad lastega peresid, võtavad lapsi ära jne.

Kindlasti peavad selle ametiala esindajad nägema võikaid olukordi – vägivalda laste kallal. Külastama räpaseid kodusid, kokku puutuma asotsiaalidega.

Elan Eesti ühes rikkas vallas. Ja meie piirkonna sots.osakonna juhataja sai vähemalt mõni aasta tagasi vähem palka kui oli Eesti keskmine. Tean, sest KOV töötajate palgad on avalikud.

Täitsa huviga kohe loeks, mis on küll selle ameti plussid?

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahaksin minna õppima sotsiaaltööd.

On siit keegi seda õppinud, töötab sel alal, või lihtsalt midagi selle töö kohta kuulnud.

On sellel tööl mingeid miinuseid, mille peale ma ise ei tule ehk? Või plusse? 🙂

Kogud sisseastumise vestluse puhuks ideid?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Etsu

Ma arvan, et eriala populaarsus tuleb sellest, et tundub piisavalt lihtne ja lollikindel eriala, lisaks on ju tore “teisi aidata”. Paljud tahavad lihtsalt lastekaitsesse või sotsiaalpedagoogiks, seega suur tung õpinguteks. TLÜs oli sotsiaalbaka pigem lihtne. Enamikel oli kindel plaan ja ambitsioon tulevikuks, mõni tuli lihtsalt selleks, et tööandja nõudis haridust. Magistri tegin mina Tartus, mitte küll sotsiaaltöö nimega eriala, kuid piisavalt lähedane sellele, et tööalaselt kasulik olla.

Mina läksin õppima siirast huvist Eesti ja maailma sotsiaalsüsteemide toimimise vastu, lisaks olen huvitatud eetikast,poliitikast, psühholoogiast. Sotsiaaltöö on selline eriala, mis nõuab head suhtlemisoskust, palju teadmisi, professionaalsust ja ka paindlikkust, s.t kui mingi seadus ütleb nii, aga sinu kliendil oleks väga seda vaja, et elukvaliteeti parendada, siis kuidas see siiski saada. Muidugi on päriselt neid zombietöötajaid, kes õelutsevad, ei viitsi, eetikast pole kuulnudki. Sotstöötajate halb maine tuleb ilmselt sellest, et inimesed on väga haavatavas olukorras, kui nendega kokku puutuma peavad. Veits piinlik on ka ning närvi ajab, kui pakutakse õnge, kuid mitte kala. Kui kala antakse, oleks alati rohkem ja kvaliteetsemat kala vaja. KOVi kõnnitakse sisse karjudes. Normaalsed inimesed on tavaliselt valmis ennast päriselt ka aitama ja neid saab ka pikaajaliselt aidata, nad ei jää sotstöötaja püsikliendiks. Minu tuttavad, kes töötavad lastekaitses või on kohalikus omavalitsuses saavadki endale palju paska kaela ning on pidevalt läbipõlenud. Koormus on suur ja üsna väsitav on ainult halvaga kokku puutuda. Paljud tööandjad on ka töötajavaenulikud, aitäh ei ütle keegi. Aga see pole igal pool ja alati nii – mulle mu töö meeldib. On palju väljakutseid, ise arened pidevalt, koolitused on huvitavad, mina tunnen, et on reaalne võimalus kellegi elu paremuse poole aidata. Seostad kellegi rehateenusega(psühholoog, füsioterapeut), aitad töö leida, saad emale, kelle laps on raske puudega, tugiisiku, saad vaimupuudega isiku heale teenusele, lood hea kontakti autistliku noorega – neid näiteid on palju. Mulle meeldib teha mõtestatud tööd, mille tulemus kellegi jaoks midagi muudab. Eks kui kunagi raha teenida tahan, on palju oskusi, mida rakendada saan. Seni teenin keskmist palka ja nutan, kui Sotsiaalkindlustusamet absurdseid tegusi teeb, aga vähemalt hing tunneb, et teen head asja.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täitsa huviga kohe loeks, mis on küll selle ameti plussid?

Üks suur pluss ongi see, mida keegi ka varasemalt siin välja tõi, et kui üks valdkond viskab üle, on lihtne millegi muu peale üle minna. Mina isiklikult ei kujuta ette, et ma teeks terve elu ühte ja sama tööd, mida ma õppinud olen. Mulle meeldib erinevate valdkondade vahel liikuda ja sotsiaalvaldkonnas on see sama haridusega võimalik. Nt meditsiinis ju ei ole võimalik hakata ilma uuesti õppimata günekoloogiks, kui oled õppinud endokrinoloogiks.

Palk on muidugi niru, aga kes on tugev spetsialist ja ennast pidevalt täiendab, sellel on siiski võimalus liikuda karjääriredelil kõrgematele kohtadele. Riigi tasandil (nt ministeeriumid, kõrgemad kohad Sotsiaalkindlustusametis) ei ole 2000€+ brutopalk mingi haruldus ja juhtivatel kohtadel on võimalik teenida ka üle 3000€ või rohkem. Ei ütleks, et see enam halb palk on. 😉 Muidugi IT inseneridega jms võrrelda ei saa, aga ega kõigil ka selliste alade peale eelduseid ei ole.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Riigi tasandil (nt ministeeriumid, kõrgemad kohad Sotsiaalkindlustusametis) ei ole 2000€+ brutopalk mingi haruldus ja juhtivatel kohtadel on võimalik teenida ka üle 3000€ või rohkem. Ei ütleks, et see enam halb palk on.

Ei ole halb palk, aga palju neid sellise palgaga ametnikke on, mõni üksik. Protsentuaalselt kõigist sotsiaaltööd õppijatest ikka kaduvväike protsent.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleksin ka peaaegu läinud sotstööd õppima, sest:

*Lihtne, võrrelde böiteks It või bioloogiaga. Insenerikd ju smmugi ms ei saaks, poleks saanud kandideeridagi oma hinnetega.

*Saan vähemalt bakakraadi kätte (tänapäeval nõutakse seda ja tihti vahet pole mis eriala, peaasi et olemas). Vaatasin selliseid erialasi ka kus oleks sots kõrgharidus kasuks tulnud. Et oleks olnud hea lihtne paber kätte saada, kasuks tuleb tulevikus alati.

*Kui haridus käes on väga väga palju erinevaid suundi ja võimalusi kuhu edasi minna nagu siin varem mainitud.

Enesearnegu ja harituse mõttes ka huvitav eriala.

*Tol ajal tundus kõik palk mis jäi 1000 või sinna lähedale või üle selle ikka normaalne palk. Peale gümnat enamus miinumumpalgaga tööd ja see graafiku alusel klienditeenindus 800€ eest tapab ka nagu ära.
Oleks peale ülikooli mõne aja töödanud, raha kogunud ja siis edasi vaadanud.

Läksin ikkagi sarnast aga natuke teist pehmet humanitaarsuuna ala õppima.

Siiski töötan nüüd teises valdkonnas kuna juhuslikult sattusin hea tööpakkunise peale kus saab eesti keskmisest kõrgemat palka. Töökoormus ka väike ja töö kerge. Nüüd tundub, et sotstöö eest saada 1300€ Bruto ikka vähe kuna töö iseloom keerukas. Samas neil kellel nii ei vea töökohaga neile ju tundubki äkki 1300- 1500€ suur palk, eriti veel maakohas kui saad KOVis üle 1000€. Paljud inimesed eestis teevad ju tegelikult alla 1000€ eest tööd.

 

 

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Appi ma kirjutasin eelmise teksti telefonis oma sardellnäppudega ning ei vaadanud üle ja muuta ei saa enam neid jubedaid valesti läinud tähti.

Tahtsin kirjutada:

*Lihtne, võrreldes näiteks IT või bioloogiaga. Inseneriks ju ammugi ma ei saaks, poleks saanud kandideeridagi oma hinnetega.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paljud inimesed eestis teevad ju tegelikult alla 1000€ eest tööd.

Pead naisterahvaid silmas?

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pead naisterahvaid silmas?

Elatiseteema valvekommentaatorist mees ka.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elatiseteema valvekommentaatorist mees ka.

Väga õige, peabki paralleele tõmbama.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elatiseteema valvekommentaatorist mees ka.

Väga õige, peabki paralleele tõmbama.

Ei pea! Tegemist on suvalise trolliga, kes lihtsalt niisama haugub vahele. Ilma, et reaalselt omaks mingit sidet, kogemust ja arvamust. Troll ajab lihtsalt kiusu ja teda takka kiita ei ole vaja!

Ta on nimelt elupõline naiste vihkaja ja mõnitaja perekoolis. Alluda tema provokatsioonidele võib vast perekooli uustulnuk või lihtsalt tõsiselt rumal inimene.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta on nimelt elupõline naiste vihkaja

Ja kuhu sa meeste vihkamisega välja oled jõudnud? Ei kuhugi!

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sotsiaaltööd minnakse karjakaupa õppima, sest see on lihtne ala õppida, ei nõuta sissesaamiseks laia matemaatikat ja muud jubedust. Meie kandis on kool, kus neid õpetatakse ja siin küll kontorikohti eriti ei liigu, tegevusjuhendajaid otsitakse, aga ju siis rakendusliku kõrgharidusega sotsiaaltöötajad seda teha ei taha.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen kuulnud (st hiljuti Postimehest lugesin), et sotsiaaltööd õpitakse rohkem kui tööturul vaja läheb.

Need, kes teemaga tegelikult kursis, võiksid ka kommenteerida, kas see vastab tõele.

Vastab tõele. Ainult bakaga on tööturul võimalused viletsad. Jah vanglasse või sotsiaalhooldajaks (selle töö jaoks piisab keskharidusestki) saab, aga isegi kohalikku omavalitsusse kandideerimiseks pead olema magister.  Loomulikult ei ole kõigil KOV tädikestel magistrikraadi, aga ega vanad olijad üldjuhul sooja koha pealt kuhugi ei lähe.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miinuseks on kindlasti väikesed palgad. Kui oled ehk sots. osakonna juhataja, siis on ka palk parem, aga nö rea töötajad, neil ikka väga nigel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on magister sotsiaalteadustes.

Miinused- olematud palgad ja need ei ole aastatega tõusnud. Näiteks 4 aasta eest kandideerisin viimaseid kordi sotsiaalvaldkonna tööpakkumistele- ca 800.- ja 650.- täiskohaga palk, üks oli töötukassa ametnik ja teine erasektori sotsiaaltöötaja. Vahepeal töötasin aastaid müügi peal ja tahtsin tagasi nn head tegema, kuid nende kahe töövestluse järgi kadus mul soov uuesti palgalist sotsiaaltööd teha. Okei, need olid lihtsad sotsiaaltöö ametikohad, aga no tõesti, vaadake palun neid numbreid- selleks teha magistrikraad.

Kõrgemad palgad liiguvad mitte spetsialistise käes, vaid ska-s, sotsiaalkindlustuses, haigekassas. Sinna aga sotsiaaltöö haridusega tööle ei saa, on vaja juriidilist haridust lisaks.

Lootus, et palgad meeletult tõusevad EI OLE!

– Liiga lai ala. Keegi tõi selle eelnevalt plussiks, ma toon miinuseks. Kui oled tööle asunud nt haiglansotsiaaltöötajana ja tahad minna kooli sotsiaaltöötajaks, kov lastekaitsespetsialistiks vms, siis sa pead nö ümber õppima- kõik on teine, nii töö keskkond, arvutisüsteemid jms, pm-lt KÔIK, nagu läheksid poemüüja ametikohalt kinnisvara müüma- et oskad mûûa, aga see, mida müüd ja kellele on vaja nullist selgeks saada.

 

Plussina toon välja, et soovitan bakasse minna, kui muud valida ei oska. Baas on hea isiklikuks arenguks ja teiste inimeste môistmiseks, head nôustamisoskused jpm tuleb meeletult kasuks kôigis eluvaldkondades, aga kui sul vàhegi ambitsiooni, siis magister tee midagi muud. Noorena on vàga vahva kooli kôrvalt sotsiaaltööd teha ja váike palk ka ei morjenda, kuid selles valdkonnas kuskile hàsti teenimise juurde on ikka jube raske saada. Kui Sul baka all, saad alati sotsiaaltööd ikka teha, aga àra raiska magistrit ka selle peale. Ei ole nii, et ainult magistriga saad tööle, tegelikkus on see, et saad vabalt ka bakaga ja hea kui magistrit teed, see, milles, pole enam nii oluline, aga annab Sulle rohkem vôimalus.

Aga môtle, kas sa töesti tahad öppida midagi, kus makstakse ûlikoolihariduse eest ja ikka vaimselt mega kurnavat tööd tehes vàiksemat palka kui tavalised poemûûjad saavad. Ja kas sa tahad, et see ongi su tulevik?

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga môtle, kas sa töesti tahad öppida midagi, kus makstakse ûlikoolihariduse eest ja ikka vaimselt mega kurnavat tööd tehes vàiksemat palka kui tavalised poemûûjad saavad. Ja kas sa tahad, et see ongi su tulevik?

Just see ongi selles töös kõige tähtsam – sa pead soovima seda tööd teha väikesest palgast hoolimata.  Kui see ei ole su soov, tahe ja tunne, vali midagi muud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõrgemad palgad liiguvad mitte spetsialistise käes, vaid ska-s, sotsiaalkindlustuses, haigekassas. Sinna aga sotsiaaltöö haridusega tööle ei saa, on vaja juriidilist haridust lisaks.

Saab.

0
0
Please wait...

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Sotsiaaltöö