Teema: Sotsiaaltöö

Mina teen sotsiaaltööd. Seda, et tööpuudust tekiks, ma pigem ei kardaks, kuna paljud, kes lähevad, jätavad õpingud pooleli või lõpetavad ära, aga reaalselt erialasele tööle ei lähe. Miks? Sest paljudel (eriti noortel, kes otse gümnaasiumist tulevad) on sellest valdkonnast/erialast hoopis teine ettekujutus ja reaalsus on, et sotsiaalvaldkonnas hästi teenida on väga raske. See pole võimatu, aga eeldab aastatepikkust kogemust ja enamasti ka magistrikraadi. Heade palkadega  on sotsiaalalal valdavalt ainult juhtivad kohad või ametikohad (osades) kohalikes omavalitsustes või riigiametites (defineerime “hea” siis siin kontekstis hetkel Eesti keskmine ja rohkem). Alamakstud olemise kõrval teine asi on see, et töö on emotsionaalselt raske ja paljud ei pea pikalt vastu. Sotsiaalvaldkonnas liigub tööpakkumisi kogu aeg.

Lisaks on sotsiaalvaldkond väga lai ja üldise sotsiaaltöö haridusega võid sa väga paljude erinevate valdkondadega tegeleda – praktiliselt sünnist surmani. Sotsiaaltööalase haridusega on võimalik väga mitmetel aladel töötada, nii kohalikes omavalitsustes, MTÜdes, vanglates, kriminaalhooldusosakondades, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes jne jne. Minu arust on see väga hea põhi, kuna selle haridusega tõesti tööpuudust ei maksa karta, kui ise tubli ja asjalik oled, kuid jah, arvestada tuleb, et palgad on pigem madalad ja valdavalt jäävad ikka alla Eesti keskmise.

Oman erialast magistrit, olen üsna ülekoolitatud ja töökogemust alla 5 aasta. Positiivne on see, et tööd leiab ikka. Kui peaks tulema suurem kriis, siis vb ei leia sa spetsialistitööd, aga tegevusjuhendaja, hooldaja või rehabilitatsioonimeeskonna sotstöötajaid on ikka vaja. Samuti vanglad, haiglad, erinevad asutused. Tean ka neid, kes minuga koos lõpetasid, aga teevad hoopis personalitööd hea palga eest.

Vene keele oskusest on enim kasu, soovitan õppida, siis on raske töötuks jääda. Minu vene keel on halb, tööturul pole see takistuseks saanud, aga teatud positsioonid see välistab kiirelt. Vanglasse ei võetaks, kohalikku omavalitsusse vast ka mitte.
Soovitan õpingute ajal töötada erialaselt. Spetsialist olla ei saa, kuid just tegevusjuhendaja või muu taoline, et sotsiaalsüsteemist aru saada. Aitab palju kaasa, õpingud on vajalikud aga ilma reaalse töökogemuseta ei saa sa tegelikult valdkonnast midagi aru.
Palk pole otseselt halb, ma teenisin peale baka lõppu 1600€ brutos – aga olin ka terve õpingute aja juba sotsiaalalas tööd teinud, seega oli kergem leida paremini maksev töökoht. Magistri tegin ka täiskohaga töötamise kõrvalt.
Põnev on see, et kui mingist teemast ära tüdined, saab sama erialaga minna hoopis teist asja tegema. Vanglast haiglasse, sealt lastekaitsesse või näiteks erivajadustega inimestega tegelema.
Miinus on see, et rikkaks vast ei saa, samas võimalus enda organisatsioon teha, on olemas. Suurim soovitus on olla normaalne inimene, avatud, empaatiline. Siis saad hakkama ja leiad alati töö. Hea sotsiaaltöötaja on professionaalne aga inimlik, hoiab end kursis maailmas toimuvaga, koolitab end, tunneb väga erinevaid valdkondi.
Läbipõlemisoht on suur. Vastutustunne on väga suur. Kuigi sotsiaaltöös on öeldud, et kedagi ei saa aidata, kes abi ei taha, siis tegelikult pead ikkagi ise leidma parima viisi inimesele läheneda, tema probleemide põhjuseid tundma õppida, samal ajal olema kursis paljude seadustega. Kui sinu teadmatuse või ajapuuduse tõttu isik tegelikult abi ei saa, siis mõjutab see tolle inimese tervet elu. Eriala maine on halb, enamik arvavad, et lähed hooldajaks õppima, sotstöötajad Eesti ühiskonnas on kõigile nõmedad mutid. Neid nõmedaid mutte tuleb ka ette, enamik muidugi on kaua ühel positsioonil istunud ja tänapäevasest sotsiaaltööst ei tea midagi.
Enda tööd tuleb dokumenteerida, ka pisiasju. Kui mingi jama kuskilt ilmneb, pead sa tõestama, et tegid kõik nagu vaja.
Hea tööandja aitab vältida läbipõlemist, lastekaitses põlevad enamik läbi, vahet pole, kui hea tööandja.
Ühesõnaga, on head ja vead. Soovitan proovida ülikooli ikka sisse saada, isegi kui avastad, et pole sinu teema. Bakakraad on tänapäeval pigem vajalik niikuinii.
Kui mõtled, et vaesed on ise oma jamades süüdi ja vägivaldse mehega koos elavad naised on ise lollid, siis ära pigem proovi.

#3921876:

2020.a seisuga

Ikka 2021 oli mõeldud. 🙂

Minu arust on miinused need, et palk väike, töö raske. Ega neid ülemusi ja ametnikke nii palju ka vaja pole. Reaalselt inimestega tegeledes sumpad üldiselt mudas. Mu ema oli sotsiaaltöötaja pisikeses kohas. No kogu aeg oli tema kõiges süüdi, kuigi see kontingent, keda ta püüdis aidata, neid ei saanudki aidata. Väga palju oli neid, kes ei tulnud rahaliselt välja, need siis tulid ja nutsid seal meeleheites tema kabinetis. Aga raha aitamiseks polnud. Näiteks inimesele osteti puid, need said otsa, istus külmas ja näljas. Kui neid abivajajaid on rohkem kui vahendeid, mis sa teed siis nendega.

#3921673:

Tahaksin minna õppima sotsiaaltööd.

On siit keegi seda õppinud, töötab sel alal, või lihtsalt midagi selle töö kohta kuulnud.

On sellel tööl mingeid miinuseid, mille peale ma ise ei tule ehk? Või plusse? ????

Kogud sisseastumise vestluse puhuks ideid?

#3922190:

Täitsa huviga kohe loeks, mis on küll selle ameti plussid?

Üks suur pluss ongi see, mida keegi ka varasemalt siin välja tõi, et kui üks valdkond viskab üle, on lihtne millegi muu peale üle minna. Mina isiklikult ei kujuta ette, et ma teeks terve elu ühte ja sama tööd, mida ma õppinud olen. Mulle meeldib erinevate valdkondade vahel liikuda ja sotsiaalvaldkonnas on see sama haridusega võimalik. Nt meditsiinis ju ei ole võimalik hakata ilma uuesti õppimata günekoloogiks, kui oled õppinud endokrinoloogiks.

Palk on muidugi niru, aga kes on tugev spetsialist ja ennast pidevalt täiendab, sellel on siiski võimalus liikuda karjääriredelil kõrgematele kohtadele. Riigi tasandil (nt ministeeriumid, kõrgemad kohad Sotsiaalkindlustusametis) ei ole 2000€+ brutopalk mingi haruldus ja juhtivatel kohtadel on võimalik teenida ka üle 3000€ või rohkem. Ei ütleks, et see enam halb palk on. 😉 Muidugi IT inseneridega jms võrrelda ei saa, aga ega kõigil ka selliste alade peale eelduseid ei ole.

Oleksin ka peaaegu läinud sotstööd õppima, sest:

*Lihtne, võrrelde böiteks It või bioloogiaga. Insenerikd ju smmugi ms ei saaks, poleks saanud kandideeridagi oma hinnetega.

*Saan vähemalt bakakraadi kätte (tänapäeval nõutakse seda ja tihti vahet pole mis eriala, peaasi et olemas). Vaatasin selliseid erialasi ka kus oleks sots kõrgharidus kasuks tulnud. Et oleks olnud hea lihtne paber kätte saada, kasuks tuleb tulevikus alati.

*Kui haridus käes on väga väga palju erinevaid suundi ja võimalusi kuhu edasi minna nagu siin varem mainitud.

Enesearnegu ja harituse mõttes ka huvitav eriala.

*Tol ajal tundus kõik palk mis jäi 1000 või sinna lähedale või üle selle ikka normaalne palk. Peale gümnat enamus miinumumpalgaga tööd ja see graafiku alusel klienditeenindus 800€ eest tapab ka nagu ära.
Oleks peale ülikooli mõne aja töödanud, raha kogunud ja siis edasi vaadanud.

Läksin ikkagi sarnast aga natuke teist pehmet humanitaarsuuna ala õppima.

Siiski töötan nüüd teises valdkonnas kuna juhuslikult sattusin hea tööpakkunise peale kus saab eesti keskmisest kõrgemat palka. Töökoormus ka väike ja töö kerge. Nüüd tundub, et sotstöö eest saada 1300€ Bruto ikka vähe kuna töö iseloom keerukas. Samas neil kellel nii ei vea töökohaga neile ju tundubki äkki 1300- 1500€ suur palk, eriti veel maakohas kui saad KOVis üle 1000€. Paljud inimesed eestis teevad ju tegelikult alla 1000€ eest tööd.

#3923511:

Paljud inimesed eestis teevad ju tegelikult alla 1000€ eest tööd.

Pead naisterahvaid silmas?

#3923589:

Elatiseteema valvekommentaatorist mees ka.

Väga õige, peabki paralleele tõmbama.

#3924026:

Ta on nimelt elupõline naiste vihkaja

Ja kuhu sa meeste vihkamisega välja oled jõudnud? Ei kuhugi!

#3921676:

Mina olen kuulnud (st hiljuti Postimehest lugesin), et sotsiaaltööd õpitakse rohkem kui tööturul vaja läheb.

Need, kes teemaga tegelikult kursis, võiksid ka kommenteerida, kas see vastab tõele.

Vastab tõele. Ainult bakaga on tööturul võimalused viletsad. Jah vanglasse või sotsiaalhooldajaks (selle töö jaoks piisab keskharidusestki) saab, aga isegi kohalikku omavalitsusse kandideerimiseks pead olema magister.  Loomulikult ei ole kõigil KOV tädikestel magistrikraadi, aga ega vanad olijad üldjuhul sooja koha pealt kuhugi ei lähe.

Mul on magister sotsiaalteadustes.

Miinused- olematud palgad ja need ei ole aastatega tõusnud. Näiteks 4 aasta eest kandideerisin viimaseid kordi sotsiaalvaldkonna tööpakkumistele- ca 800.- ja 650.- täiskohaga palk, üks oli töötukassa ametnik ja teine erasektori sotsiaaltöötaja. Vahepeal töötasin aastaid müügi peal ja tahtsin tagasi nn head tegema, kuid nende kahe töövestluse järgi kadus mul soov uuesti palgalist sotsiaaltööd teha. Okei, need olid lihtsad sotsiaaltöö ametikohad, aga no tõesti, vaadake palun neid numbreid- selleks teha magistrikraad.

Kõrgemad palgad liiguvad mitte spetsialistise käes, vaid ska-s, sotsiaalkindlustuses, haigekassas. Sinna aga sotsiaaltöö haridusega tööle ei saa, on vaja juriidilist haridust lisaks.

Lootus, et palgad meeletult tõusevad EI OLE!

– Liiga lai ala. Keegi tõi selle eelnevalt plussiks, ma toon miinuseks. Kui oled tööle asunud nt haiglansotsiaaltöötajana ja tahad minna kooli sotsiaaltöötajaks, kov lastekaitsespetsialistiks vms, siis sa pead nö ümber õppima- kõik on teine, nii töö keskkond, arvutisüsteemid jms, pm-lt KÔIK, nagu läheksid poemüüja ametikohalt kinnisvara müüma- et oskad mûûa, aga see, mida müüd ja kellele on vaja nullist selgeks saada.

Plussina toon välja, et soovitan bakasse minna, kui muud valida ei oska. Baas on hea isiklikuks arenguks ja teiste inimeste môistmiseks, head nôustamisoskused jpm tuleb meeletult kasuks kôigis eluvaldkondades, aga kui sul vàhegi ambitsiooni, siis magister tee midagi muud. Noorena on vàga vahva kooli kôrvalt sotsiaaltööd teha ja váike palk ka ei morjenda, kuid selles valdkonnas kuskile hàsti teenimise juurde on ikka jube raske saada. Kui Sul baka all, saad alati sotsiaaltööd ikka teha, aga àra raiska magistrit ka selle peale. Ei ole nii, et ainult magistriga saad tööle, tegelikkus on see, et saad vabalt ka bakaga ja hea kui magistrit teed, see, milles, pole enam nii oluline, aga annab Sulle rohkem vôimalus.

Aga môtle, kas sa töesti tahad öppida midagi, kus makstakse ûlikoolihariduse eest ja ikka vaimselt mega kurnavat tööd tehes vàiksemat palka kui tavalised poemûûjad saavad. Ja kas sa tahad, et see ongi su tulevik?

#3926926:

Kõrgemad palgad liiguvad mitte spetsialistise käes, vaid ska-s, sotsiaalkindlustuses, haigekassas. Sinna aga sotsiaaltöö haridusega tööle ei saa, on vaja juriidilist haridust lisaks.

Saab.