Mmmmm… ma oma mehele ikka pidevalt ütlen, kui väga mulle tema lõhn ja maitse meeldivad!
Ja ausalt, ma pole nunn ja tegemist ei ole mu esimese mehega, olen ka varem suuseksiga kokku puutunud, aga tõesti – kokku puutunud. St ma ei ole seda kunagi varem nautinud, see on olnud lihtsalt midagi sellist, mida ehk kord aastas mehele pakkuda, et asi veidi põnevam tunduks või … ma ei teagi, miks. Ilmselt ka selle pärast, et ma arvasin, et mees seda justkui ootab või soovib. Ja nii nagu ma ei sallinud suuseksi, et sallinud ma ka sperma lõhna ega maitset.
Võib ju küll arvata, et sperma lõhn ja maitse sõltuvad hügieenist, toitumisest, eluviisidest (sh suitsetamine, alkohol), aga nagu keegi siin ka varem kommenteeris, loeb tegelikult ikkagi see, kas inimene on see “õige”. Mina olen küll selgeks saanud, et õige inimese juures meeldib sulle kõik – nii tema keha lõhn, maitse kui ka kõik muu. Kehakeemia on selle nimi – kui sulle ikka teise inimese keemia vastu hakkab, siis pole ta sinu jaoks see, kellega koos olla ja lapsi saada.
Ja ma ei hakka siinkohal isegi arutlema teemal, kas suuseks on okei või mitte. Ma lihtsalt päriselt ka istusin ja lugesin, suu lahti, et tõesti on olemas nii kiviaegseid seisukohti. Oh, vabandust, pigem siis nõukaaegseid ikka, pärit raamatust “Avameelselt abielust”. See, mida meie mehega voodis (ja tegelikult ka igal pool mujal) teeme, oleks mõnele siinsele dogmades käole ilmselt nii “silmiavav”, et ta Perekoolist otse trammi alla jookseks …