Teema: Spiraaliga rasedaks, meeletu shokk!!!!!!!!

Kägu kirjutas:

Mul on koguni kaks tuttavat, kes on hoolimata spiraali kasutamisest emaks saanud, üks koguni kaks korda. (Ma ei suuda uskuda, et peale esimest korda, kui spiraal alt vedas, ta ka teist korda uuesti sama tüüpi spiraali valis.) Ühel on nüüd kolm ja teisel neil last.

Mina ütleks, et see, kas kolmanda lapsega läheb lihtsamaks või keerulisemaks, sõltub ka laste vanusevahest. Kui vahed piisavalt väikesed, et saab nendega samaaegselt samu tegevusi teha, siis aja sisustamine on lihtsam, samuti hoiavad nad üksteist tegevuses, aga kuhugi minemine jälle keerulisem ettevõtmine. Kui vanusevahed suuremad, siis on rohkem vaja leida aega iga lapsega eraldi tegelemiseks, kui aga kuhugi minna, siis saavad suuremad ise enam-vähem hakkama enda riidesse sättimise jms.

Mulle tundub, et sellel sõbrannal, kelle laste vanused on 9, 3 ja 1, on keerulisem kui sellel, kelle lapsed on 6, 4, 2 ja 0,5. Võibolla on see ka natuke laste iseloomust tingitud, aga 9- ja 3-aastane omavahel praktiliselt ei mängi ning see 3-aastane on pidevalt beebi kõrval ema tähelepanu nõudnud. Samas, kui teises peres kolmas laps sündis, siis toona 4- ja 2-aastane olid pidevalt ninapidi koos ning kui neljas lisandus, siis järsku iseseisvuma pidanud kolmas võeti kenasti vanemate laste poolt punti. Pigem on nii, et ta ei taha vanemaid lapsi lasteaaeda viia, sest ainult 2- ja pooleaastasega on keerulisem, kui siis kui suuremad ka kodus. ????

Kusjuures mina peaaegu et soovin, et mind ka spiraal alt veaks. Nii hea meie pere seis pole, et ise teha otsus kolmas laps saada. Aga nii tuleb titeisu teiste pisikesi vaadates…

Teemaalgataja, mida iganes keegi siin räägib, keegi ei tea täpselt, mis seis teil peres on, kui lihtsasti kasvatatavad on juba olemas olevad lapsed, kui palju sina või mees iseenda aega vajate jmt. Võta endale aega järele mõtelda ja räägi sellest mehega. Me võime siin jutustada lugusid iseendast või tuttavatest naistest, kes on samades tingimustes otsustanud lapse saada, aga me keegi ei tea, kui palju on meie tutvusringkonnas neid, kes on otsustanud samas olukorras last mitte saada, sellest sageli just uhkusega ei räägita…

Minu lapsed on 8a, 4a ja 4 kuud vanad. No ei ole raske, kuigi vanusevahed on sellised, et üksteisega nad koos ei mängi ja kõigil omad tegemised.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Nõustun eelpool öelduga, ideaalne selline pere olla ei saa… aga ideaalseid peresid polegi olemas. Nii et teemaalgataja ideaalse pere taotlused on võimatud.
Umbes 10a tagasi sain teada, et mu ema katkestas raseduse mõned aastad pärast minu sündi. Uskumatu, aga see mõjutas mind nii palju. Emotsioonide virrvarr, mõtted lapsepõlvest ja olevikust – “mis siis kui mul oleks veel üks õde või vend? Milline ta oleks? Milline me elu oleks olnud jne?” Juuuube kahju on. Isegi praegu ajab see teadmine mind nutma…. ja ma olen ainult õde, õde ühele sündimata lapsele

Minu ema katkestas ka. Ja ausaltöeldes olen ma tänulik, et ta sellise otsuse valis.
Meie lapsepõlv õega ei olnud just väga roosiline ja jumal tänatud,et veel üks hing katki ei saanud minna.
Seega mina tagantjärgi näen,et õige otsus tema poolt.
Emale mõjus see aga rängalt. Eks see andis ka oma panuse, lisaks halvale kooseluke isaga, miks ta hetkel alkohoolik on.
Hea,et üks laps veel ei pea ema probleemideg tegelema.

Kuidas võtta. Jagatud mure on pool muret. Kolmekesi oleks ehk lihtsam üksteist toetada, ka ema probleemide lahendamisel (kui neid on vaja just lastel lahendada). Aga ise tead ja tunned muidugi paremini. Kahju, et teil selline lapsepõlv oli.

Sellele teemale siin nagu mina aru saan ei ole enam mõtet väga vastata, teemaalgataja on siit ammu lahkunud ja valis paraku abordi.
Moderaatorid võiksid teema sulgeda!